2-12-27589 O T A ja A S avaldus Norra Kuningriigi N T kohtu 28.11.2011 otsuse ja 10.04.2012 määruse asjas nr 11-141007TVI-NETE tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Harju Maakohtu 10. detsembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Byggnor Production OÜ määruskaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja: O T A (isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxxxx) Avaldaja: A S (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Avaldajate lepinguline esindaja advokaat Marika Kütt Puudutatud isik: Byggnor Production OÜ (varasema ärinimega Stonerak Builder OÜ; registrikood 11513961, asukoht Tehase tee 1-7, Raasiku alevik, Raasiku vald, 75203 Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Kati Raudsepp
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2012 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Jätta rahuldamata Byggnor Production OÜ taotlus tõendite kogumiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Byggnor Production OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kahe kuu jooksul kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.O T A ja A S esitasid 16.07.2012 Harju Maakohtule avalduse Norra Kuningriigi N T kohtu 28.11.2011 otsuse ja 10.04.2012 määruse asjas nr 11-141007TVI-NETE tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks.
Avalduse kohaselt esitasid avaldajad 05.09.2011 Byggnor Production OÜ (varasema ärinimega OÜ Stonerak Builder) vastu hagi N T kohtusse Norra Kuningriigis. Kostjale
üritati dokumenti menetluse algatamise kohta kätte toimetada mitu korda politseiülema vahendusel, samuti püüti ühendust võtta kostja ettevõtte juhatajaga, kuid dokumendi kättetoimetamine eeltoodud viisidel ebaõnnestus. Seetõttu otsustas kohus avaldada vastavalt Norra kohtuseaduse §-le 181 teate menetluse algatamise kohta. Teates märgiti, et kui hagile ei saadeta tähtaegselt kirjalikus vormis vastust, tehakse tagaseljaotsus. Teade esitati avalikustamiseks 29.09.2011 ning see avalikustati 4 nädala jooksul pärast seda. Hagile vastamiseks anti tähtaeg kolm nädalat alates teate avalikustamisest ehk 17.11.2011. 21.11.2011 saatis T H K kostja nimel hagile vastuse elektroonilisel teel. Põhjusel, et Norra seadused ei võimalda arvestada hagile elektrooniliselt saadetud vastuseid ning et vastus saadeti pärast ettenähtud tähtaja möödumist, ei arvestanud kohus kostja vastust. 28.11.2011 tegi kohus asjas tagaseljaotsuse, millega Byggnor Production OÜlt mõisteti avaldajate kasuks välja 05.09.2011 hagis taotletud summad ning menetluskulud. Byggnor Production OÜ on tagaseljaotsuse vastu võtnud 29.01.2012. 17.02.2012 esitas kostja kohtule tagaseljaotsuse peale edasikaebuse, milles taotles asja uuesti arutama hakkamist. Kaebus edastati avaldajatele, kes leidsid, et asja uuesti arutama hakkamise eeldused pole täidetud. 10.04.2012 tegi kohus määruse, millega otsustas mitte hakata asja uuesti arutama, kuna puudub alus taotluse rahuldamiseks. Määrusega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja ka menetluskulud summas 4 375 norra krooni, mis seondusid asja uuesti arutama hakkamise taotlusele vastamisega. Harju Maakohus rahuldas 10.12.2012 määrusega avalduse ning tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Norra N T kohtu 28.11.2011 tagaseljaotsuse ja 10.04.2012 määruse asjas nr 11 141007TVI-NETE. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda. Maakohus leidis, et asja lahendamisel kuulub kohaldamisele 30.10.2007 Luganos sõlmitud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (edaspidi Konventsioon), mille artikkel 33 lg 1 sätestab, et selle konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Konventsiooni artikkel 32 kohaselt on „kohtuotsus“ konventsiooniga seotud riigi kohtu igasugune lahend, sealhulgas määrus. Konventsiooni artikli 38 lg 1 kohaselt täidetakse konventsiooniga seotud riigis tehtud ning selles riigis täidetavat kohtuotsust konventsiooniga seotud teises riigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks tunnistatud. Konventsiooni artikli 41 järgi tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatu kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Avaldajad on kohtule esitanud Konventsiooni artikli 53 kohaselt N T kohtu 28.11.2011 tagaseljaotsuse ning 10.04.2012 määruse asjas nr 11-141007TVI-NETE koopiad koos kohtulahendite kinnitatud ärakirjade ning tõlgetega. Norra Kuningriigi kohus on Konventsiooni artiklis 54 sätestatud tunnistuse N T kohtu 28.11.2011 tagaseljaotsuse asjas nr 11-141007TVI-NETE suhtes välja andnud 23.05.2012. 10.04.2012 määruse suhtes asjas nr 11-141007TVI-NETE on Konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi kohane tunnistus välja antud 05.09.2012. Tunnistuste kohaselt kuuluvad eelpoolviidatud kohtulahendid täitmisele Stonerak Builder OÜ (juhatuse esimees T H K isikus) suhtes. Maakohus leidis, et eelnevaga on Konventsiooni artiklis 53 sätestatud vorminõuded täidetud ning kohtule esitatud dokumentide alusel puuduvad kohtulahendite tunnustamist välistavad asjaolud.
Määruskaebus ja selle põhjendused
8.Määruskaebuse esitaja Byggnor Production OÜ palub tühistada Harju Maakohtu 10.12.2012 määruse ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
9.Nähtuvalt tunnustamiseks esitatud kohtuotsusest ning määrusest on Stonerak Builder OÜ (määruskaebuse esitaja endine ärinimi) Norras asuvat filiaali Stonerak Builder NUF käsitletud määruskaebuse esitaja vahendajana, kelle vastu on hagi esitatud. Mõlemast kohtulahendist nähtuvalt on kohtuasjas „süüdistatavaks pooleks“ mitte Stonerak Builder OÜ ega isegi mitte Stonerak Builder NUF, vaid hoopis „juhatuse esimees“. Määruskaebuse esitaja ning avaldajate vahel 2009.a aprillis sõlmitud lepingus (eramu elementide tarne ja montaaži kohta) ei ole mingit viidet sellele, et kokkulepitud teenust osutatakse Stonerak Builder OÜ Norras asuva filiaali kaudu või et sellel filiaalil oleks üldse mingisugune seos lepinguga. Vastav filiaal on registreeritud Norras alles 22.04.2010, so pärast pooltevahelise lepinguga seotud igasuguse tegevuse lõppemist. Norra kohtusse pöördumisele eelnenud kirjavahetus toimus määruskaebuse esitaja juhatuse liikme T H K e-maili aadressil.
10.Kohtuotsusest ei nähtu, kellele, millisel viisil ja millisesse asukohta kohus kohtumaterjale kostjale kätte üritas toimetada. Nedre Telemarki kohtust ei ole määruskaebuse esitaja asukoha aadressil Eestis saabunud seoses kohtuasjaga nr 11 141007TVI-NETE kunagi ühtegi dokumenti. Võib eeldada, et Norra kohus on üritanud vastavaid kohtumaterjale toimetada kätte Stonerak Builder NUF kontaktandmete kaudu. Kuivõrd Stonerak Builder NUF ei oma pooltevahelise lepingu ja sellest tuleneva õigusvaidlusega seost, on juhul, kui selline kohtumaterjalide kättetoimetamise katse on tõepoolest toimunud, see õigusvastane. Seetõttu on toimunud ilma õigusliku aluseta ka avalik kättetoimetamine.
11.Määruskaebuse esitaja sai kohtuasjast teada juhuslikult. Selleks hetkeks oli aga möödunud kohtulahendis viidatud kuupäev, mil kostjal tulnuks kohtule vastus esitada. Nedre Telemarki kohtust soovitati vastus hagile siiski esitada. Seda tegi määruskaebuse esitaja 21.11.2011 e-maili teel. Määruskaebuse esitaja juhatuse liige vaidlustas tähtaegselt 28.11.2011 tagaseljaotsuse, kuid nähtuvalt 10.04.2012 kohtumäärusest ei hakanud kohus asja uuesti arutama.
12.Vastavalt Konventsiooni artikli 34 p-le 1 ei tunnustata kohtuotsust muu hulgas juhul, kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse. Samasisuline säte on TsMS § 620 lg 1 p 1. Eesti õiguse kohaselt on avaliku korraga vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning neist tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega. Põhiseaduse (PS) §-st 24 lg 2 tuleneb õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning PS §-st 14 õigus õiglasele ja tõhusale menetlusele, mis muu hulgas sisaldab õigust olla enne otsuse tegemist ära kuulatud. Vastavalt TsMS §-le 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab olema täidetav ka muu otsuse tekstita. Tunnustada palutud kohtuotsusest ei ole selge, kelle poolt väljamõistetud summad tasumisele kuuluvad ehk kelle suhtes otsuse täidetavaks tunnistamise järgselt täitemenetlust alustataks. Otsuse resolutiivosast tulenevalt on kõik summad välja mõistetud „Stonerak Builder OÜ, vahendajaks Stonerak Builder NUF, juhatuse esimehelt“. Sellisest sõnastusest tulenevalt võivad summad olla välja mõistetud kas Stonerak Builder OÜ-lt, Stonerak Builder OÜ Norra filiaalilt või hoopis Stonerak Builder OÜ (filiaali?) juhatuse esimehelt.
13.Selgust ei saa ka 28.11.2011 kohtuotsuse ega 10.04.2012 kohtumääruse sisust. Kohtulahenditele lisatud Konventsiooni artikli 54 kohases tunnistuses on märgitud, et kohtuotsuse teinud riigis on kohtuotsus täidetav Stonerak Builder juhatuse esimees T H K suhtes. Määruskaebuse esitaja juhatuses on kolm juhatuse liiget. Keegi neist ei ole „juhatuse esimeheks“. Kui eeldada, et summad on välja mõistetud „juhatuse
esimehelt“, jääb arusaamatuks, miks ja millistest kaalutlustest lähtuvalt on kolmest juhatuse liikmest kostjaks valitud vaid üks. Lähtuvalt eeltoodust ei ole määruskaebuse esitaja saanud kasutada kohaseid võimalusi õiglaseks kohtumenetluseks Norra Kuningriigis. Vaidlusaluste kohtulahendite tunnustamine on ilmses vastuolus Eesti avaliku korraga, kuivõrd riivaks ebaproportsionaalselt eelnevalt osundatud põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid.
14.Vastavalt Konventsiooni artikli 34 p-le 2 ei tunnustata kohtuotsust muu hulgas juhul, kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Samasisuline säte on TsMS § 620 lg 1 p 2. Konventsiooni protokoll 1, mis käsitleb teatavaid kohtualluvuse, menetluse ja täitmisega seotud küsimusi, artikli I punkti 1 kohaselt tuleb ühes selle konventsiooniga seotud riigis koostatud kohtu- ja kohtuvälised dokumendid, mis tuleb toimetada teises konventsiooniga seotud riigis elavatele isikutele, edastada kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud nende riikide vahel kohaldatavates konventsioonides ja kokkulepetes.
15.Norra Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel kohaldub tsiviilasjades menetlusdokumentide kättetoimetamisele Haagi 15.11.1965 Tsiviilja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriiki kätteandmise konventsioon. Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriiki kätteandmise konventsioon ei näe ette võimalust, et välisriigis asuvale juriidilisele isikule toimetatakse kohtudokumendid kätte dokumentide kätteandmist taotleva kohtu asukohariigis asuva juriidilise isiku filiaali kaudu. Eelnimetatud konventsiooni artikli 3 kohaselt edastab dokumentide päritoluriigi seaduste alusel pädev justiitsasutus või -ametnik konventsioonile lisatud blanketi näidisele vastava taotluse adressaatriigi keskasutusele. Vastavalt kõnesoleva konventsiooniga ühinemise seaduse §-le 2 on Eestis vastavaks keskasutuseks Justiitsministeerium. Artikli 5 kohaselt annab adressaatriigi keskasutus dokumendi ise kätte või korraldab selle kätteandmise asjakohase asutuse poolt.
16.Arvestades eelnevat on Norra kohus rikkunud dokumentide kostjale kättetoimetamise nõudeid, mistõttu sai määruskaebuse esitaja kohtuasjast teada alles pärast kohtule vastamiseks või kohtusse ilmumiseks antud tähtaja möödumist. Määruskaebuse esitaja poolt tähtaegselt esitatud kaebust ei võetud menetlusse. Eeltoodu tõttu ei kuulu 28.11.2011 Norra kohtu otsus ja 10.04.2012 määrus tulenevalt Konventsiooni artikli 34 p-st 2 ja TsMS § 620 lg 1 p-st 2 tunnustamisele. Vastus kaebusele ja menetluse edasine käik
17.Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu määruse muutmata. Muu hulgas leiavad avaldajad, et esineb alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt.
18.Konventsiooni artikli 34 p-st 2 ja TsMS § 620 lg 1 p-st 2 tulenevaid aluseid kohtulahendite tunnustamata jätmiseks käesoleval juhul ei esine. Põhjendamatu on viide Haagi 15.11.1965 konventsioonile. Menetlusdokumentide kättetoimetamise küsimuses kohaldus kohtuasjas täielikult Norra siseriikliku õiguse akt – Norra kohtuseadus (Norwegian Dispute Act). Selle § 4-4(3) teine lause sätestab, et välismaa äriühingu, millel on filiaal, esindus või muu sarnane tegevuskoht Norras, tavapärane tegevuskoht on nende üksuste tegevuskohtades, kui hagi seondub vastavas kohas aset leidnud tegevusega. Norra kohtuseaduse § 4-4(1) sätestab, et hagi esitatakse äriühingu tavapärase tegevuskoha järgsesse kohtusse. Avaldajate hagi Byggnor Production OÜ vastu seondus selle äriühingu tegevusega Norras. Seega esitati hagi õigesti Norra
kohtusse ning menetlusega seonduvad dokumendid (mh teate menetluse algatamise kohta) sai kätte toimetada Norras asuvale Byggnor Production OÜ filiaalile (NUF). Tõendist 28.11.2011 tagaseljaotsuse vastuvõtmise kohta nähtub, et tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud Norras. See kinnitab, et Byggnor Production OÜ tegelikult sai Norras menetlusdokumente kätte. Samuti edastati teade menetluse algatamise kohta Byggnor Production OÜ seadusliku esindaja e-maili aadressile. Määruskaebuses väidab Byggnor Production OÜ, et sai Norra kohtuasjast teada „juhuslikult“, täpsemalt selgitamata, mis allika kaudu menetlusest teada saadi. Eeltoodu viitab sellele, et Byggnor Production OÜ oli tegelikult Norras algatatud kohtuasjast teadlik, ent üritas menetlust vältida.
19.Byggnor Production OÜ ei saa mittetunnustamise alusena tugineda Konventsiooni artikli 34 p-le 1 või TsMS § 620 lg 1 p-le 1 seoses tagaseljaotsuse tegemisega. Tagaseljaotsusega seonduvad alused kohtulahendi mittetunnustamiseks on erinormina sätestatud Konventsiooni artikli 34 p-s 2 ning TsMS § 620 lg 1 p-s 2. Kui nendes normides sätestatud nõudeid pole rikutud, ei saa täiendavalt tugineda argumendile, et olevat rikutud kohtuliku ärakuulamise põhimõtet ning seeläbi esinevat vastuolu avaliku korraga. Tagaseljaotsuse tegemine ei tähenda automaatselt isiku, kelle suhtes see tehti, kohtuliku ärakuulamise õiguse rikkumist. Tagaseljaotsuse näol on tegemist PS § 24 põhjendatud ja proportsionaalse riivega, eesmärgiga vältida kohtumenetlusest kõrvalehoidumise tagajärjel menetluse läbiviimist.
20.Kohtuotsuse resolutsiooni selgus ei ole Eesti avaliku korra põhimõte. Tegemist on Eesti tsiviilkohtumenetluses kehtiva ning kohtute jaoks kehtestatud menetlusnormiga. Byggnor Production OÜ viited seoses Norra kohtulahendite resolutsioonidega puudutavad kohtulahendi sisu. Määruskaebuses toodud lepingu sõlmimisega seotud asjaolud ning esitatud tõendid puudutavad vaidluse sisulist lahendamist, mida välisriigi kohus ei või uuesti käsitleda. Norra kohtulahendid ei ole TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõudega ka vastuolus. Kohtulahendite resolutsioonidest tuleneb, et lahendid on täidetavad nii Byggnor Production OÜ (varasema ärinimega Stonerak Builder OÜ), selle Norras asuva filiaali kui ka Byggnor Production OÜ seadusliku esindaja suhtes. Selles, et lahend on täidetav Byggnor Production OÜ suhtes ning et lahendid puudutavad seda äriühingut, kohtulahend kahtlust ei jäta.
21.Konventsiooni (nagu ka Brüssel I määruse) eesmärgiks on tagada Konventsiooni liikmesriikides kohtulahendite tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, kui selleks on täidetud formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused Norra kohtulahendite tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks on täidetud.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu 10.12.2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelistes suhetes alates 01.01.2010 kehtiva ja asjas kohaldamisele kuuluva Lugano 2007 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikli 45 lg 1 järgi kohus, kellele esitatakse artikli 43 alusel apellatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse toetudes Konventsiooni artikli 34 lg-tele 1 ja 2. Konventsiooni artikli 34 lg 1 järgi ei
tunnustata kohtuotsust, kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse. Sama artikli lõike kahe järgi ei tunnustata kohtuotsust, kui see on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus.
25.Määruskaebuse esitaja leiab, et Norra Kuningriigi Nedre Telemarki kohtu 28.11.2011 otsuse ja 10.04.2012 määruse tunnustamine on riigi avaliku korraga selgelt vastuolus seetõttu, et rikutud on PS § 24 lg 2 sätestatud kostja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja tõhusalt kaitsta kohtumenetluses oma õigusi ning PS § 14 tulenevat õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele. Samuti on kohtulahendite tunnustamine avaliku korraga vastuolus seetõttu, et nende resolutsioonid on ebaselged ega vasta seetõttu TsMS § 442 lg 5 nõuetele.
26.Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidetega ei nõustu. Määruskaebuse esitaja viidatud põhiseadusest tulenevate õiguste väidetavad rikkumised (õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, õigus olla ärakuulatud) puudutavad tunnustamiseks esitatud tagaseljaotsuse tegemist ning ei ole seetõttu kontrollitavad mitte artikli 34 lg 1 alusel, vaid sama artikli lõikes kaks sätestatud erinormi alusel, mistõttu on tuginemine mittetunnustamise alusena Konventsiooni artikkel 34 lg-le 1 asjakohatu.
27.Samuti leiab ringkonnakohus, et väidetav kohtulahendite resolutsioonide ebaselgus ei tähenda seda, et nende lahendite tunnustamine oleks vastuolus Eesti riigi avaliku korraga. Iseenesest on õige, et välisriikide kohtulahendite Eestis täidetavaks tunnistamine eeldab, et nende lahendite resolutsioonid oleks üheselt mõistetavad. Kohtulahendi resolutsiooni selgus täitmise eeldusena on vajalik täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt. Nii nagu Eesti kohtus tehtava kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, peab ka välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks kohus kontrollima, kas täidetavaks tunnistatava kohtulahendi resolutsioon on selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Juhul, kui tekib vajadus, peab kohus resolutsioonis selguse saamiseks TsMS § 623 lg-st 3 tulenevalt ära kuulama sissenõudja ja võlgniku ning vajadusel küsima selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse.
28.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole Norra kohtu lahendite resolutsioonidest selgelt arusaadav, kelle suhtes on nimetatud kohtulahendid täidetavad. Nähtuvalt Harju Maakohtu 10.12.2012 määrusest on maakohus võtnud võlgniku määratlemisel aluseks kohtulahenditele lisatud Konventsiooni V lisa kohastel tunnistustel märgitu. Maakohus on leidnud, et tunnistuste kohaselt kuuluvad kohtulahendid täitmisele Stonerak Builder OÜ (juhatuse esimees T H K isikus) suhtes ning arvestades Stonerak Builder OÜ ärinime muutust (uus ärinimi Byggnor Production OÜ), on maakohus määruse resolutsioonis tunnustanud ja tunnistanud täidetavaks nii 28.11.2011 tagaseljaotsuse kui ka 10.04.2012 määruse Bryggnor Production OÜ suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud võlgniku määratlemisel Konventsiooni V lisa kohaselt antud tunnistustest, mida tuleb käsitleda kui otsuse teinud kohtu kinnitust võlgniku isiku osas. Seega on maakohus õigesti juhindunud lisatud tunnistustest ja hinnanud nimetatud kohtulahendite resolutsioonid kohustatud isiku suhtes selgeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selles osas ja ei näe takistusi nimetatud kohtulahendite täitmiseks resolutsioonide ebaselguse motiivil.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ka tulenevalt Konventsiooni artikkel 34 lg-st 2, mis seab tagaseljaotsuse tunnustamise sõltuvusse kostjal kaebevõimaluse olemasolust. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja poolt põhjendamatu tugineda kohtulahendite mittetunnustamise taotlemisel
artikkel 34 lg-le 2, kuna ta ei ole menetluse, milles tagaseljaotsus tehti, taastamata jätmist vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Asjas puudub vaidlus selles, et määruskaebuse esitajale on Norra kohtu 28.11.2011 tagaseljaotsus kätte toimetatud 29.01.2012. Tagaseljaotsuse peale esitas kostja õigeaegselt menetluse taastamise avalduse, mille Norra kohus jättis 10.04.2012 määrusega rahuldamata ja asjas menetluse taastamata. Nähtuvalt eelnimetatud määrusest tulenes kostja õigus taotleda asja uuesti arutama hakkamist Norra tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 16 lg 11 p 1, mille kohaselt on tagaseljaotsuse tegemise korral võimalus esitada avaldus menetluse taastamiseks. Sama sätte p 2 sätestab, et juhul, kui kohus jätab menetluse taastamise avalduse rahuldamata, võib selle kohta tehtud lahendi vaidlustada, paludes menetluse taastamist vastavalt §-s 16 lg 12 sätestatud menetluse taastamise alustele. Kaebus vaadatakse läbi vastavalt määruste apellatsiooni korras läbivaatamise sätetele. Asja materjalidest ei nähtu ja määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ka väiteid selle kohta, et ta oleks menetluse taastamata jätmise apellatsiooni korras vaidlustanud või et ta oleks olnud selleks kuidagi takistatud. Kuna määruskaebuse esitajal oli võimalus esitada apellatsioonkaebus menetluse taastamata jätmise peale, mida ta ei kasutanud, siis puudub kohtul alus kontrollida, kas isikul oli piisavalt aega enda kaitsmiseks tagaseljaotsuse vastu. Konventsiooni artikkel 34 lg 2 ei nõua kohtuotsuse tunnustamisel mitte niivõrd selle kontrollimist, kas menetluse algatamist käsitlev dokument oli kostjale õigeaegselt kätte toimetatud või mitte, vaid kas kostjal oli tagaseljaotsuse tegemise korral võimalus realiseerida oma edasikaebe õigust, et oma õigusi kaitsta.
30.Ringkonnakohus leiab, et avaldajate taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks määruskaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja sai maakohtu määruse kätte 13.12.2012. Määruskaebus esitati maakohtule 14.01.2013. TsMS § 625 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtajaks üks kuu ja seega oleks tulenevalt TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 136 lg 3 järgi tähtaja viimaseks päevaks 13.01.2013. Samas TsÜS § 136 lg 8 järgi kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna 13.01.2013 oli pühapäev, siis oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 14.01.2013 ja seega oli määruskaebus esitatud tähtaegselt.
31.Taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest taotluses nimetatud tõenditel ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust, arvestades ringkonnakohtu määruse eelmistes punktides märgitud põhjendusi.
32.TsMS § 667 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sest ei pidanud vajalikuks kohtuistungit korraldada.
33.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.