lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-27589/7

Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-27589/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 169Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamineTsMS § 478 lg 4Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-27589/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2012.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-27589

Tsiviilasi

OTA ja AS avaldus Norra Kuningriigi NT’i 28.11.2011.a. otsuse ja 10.04.2012.a. määruse asjas nr 11-141007TVINETE tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Tsiviilasja menetlusse võtmine ja lahendamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldajad: OTA(isikukood XXX, elukoht XXX) ja AS(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldajate lepinguline esindaja: advokaat Marika Kütt (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, e-post:[email protected]); Puudutatud isik: BPOÜ (varasema ärinimega SBOÜ; registrikood XXX, XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Harju Maakohtu menetlusse OTA ja AS avaldus Norra Kuningriigi NT’i 28.11.2011.a. kohtuotsuse ja 10.04.2012.a. kohtumääruse asjas nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avaldus rahuldada.
3.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Norra NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsus asjas nr XXX, millega BPOÜ-lt mõisteti OTA ja ASi kasuks välja: 226 250 norra krooni, millele lisandub viivis alates 04.11.2010.a. kuni summa tasumiseni; 10 313 norra krooni, millele lisandub viivis alates 01.12.2010.a. kuni summa tasumiseni; menetluskulud summas 43 650 norra krooni. Maksmisega viivitamisel lisandub viivis vastavalt Norra seadustele, mis reguleerivad viivise maksmist. Punktides 1, 2 ja 3 nimetatud summad tuleb maksta hiljemalt kahe nädala jooksul peale käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist.

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 621Välisriigi kohtulahendi täitmise kord
TsMS § 623Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus
TsMS § 625 lg 3Määruse peale määruskaebuse esitamine
4.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Norra NT’i kohtu 10.04.2012.a. kohtumäärus asjas nr XXX, millega määrati, et asja ei hakata

uuesti arutama ning mõisteti BPOÜ-lt OTA ja AS kasuks välja 4 375 norra krooni kohtukulude katteks enne kahe nädala möödumist peale käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist.

5.Jätta menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Taotluse asjaolud
1.OTA ja AS esitasid 16.07.2012.a. Harju Maakohtule avalduse Norra Kuningriigi NT’i 28.11.2011.a. otsuse ja 10.04.2012.a. määruse asjas nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldajad paluvad menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt esitasid 05.09.2011.a. OTA ja ASBPOÜ vastu (varasema ärinimega OÜ SB) hagi NT’i kohtusse Norra Kuningriigis. Kostjale üritati kätte toimetada dokumenti menetluse algatamise kohta koos korraldusega saata hagile kirjalikus vormis vastus või tulla isiklikult enne 05.10.2011.a. kohtu kantseleisse kohale. Kättetoimetamist üritati mitu korda ka politseiülema vahendusel. Samuti üritati ühendust võtta kostja ettevõtte juhatajaga. Kõnealuse dokumendi kostjale kättetoimetamine eeltoodud viisidel aga ebaõnnestus. Et dokumenti menetluse algatamise kohta ei saadud kostjale muul viisil kätte toimetada, otsustas NT’i kohus avaldada vastavalt Norra kohtuseaduse §-le 181 teate menetluse algatamise kohta, kus samuti oli toodud korraldus saata hagile kirjalikus vormis vastus. Teates märgiti, et kui hagile ei saadeta tähtaegselt kirjalikus vormis vastust, tehakse tagaseljaotsus. Teade esitati avalikustamiseks 29.09 2011.a. ning see avalikustati 4 nädala jooksul pärast seda. Hagile vastamiseks anti tähtaega kolm nädalat alates teate avalikustamisest ehk 17.11.2011.a. Kostja ei vastanud hagile kirjalikult 17.11.2011.a. 21.11.2011.a. saadeti THKpoolt kostja nimel vastus hagile elektroonilisel teel. Vastuses oli saatmise kuupäevana märgitud 17.11.2011.a., kuid tegelikkuses jõudis elektrooniline kiri kohtuni 21.11.2011.a. kell 09:11. Põhjusel, et Norra seadused ei võimalda arvestada hagile elektrooniliselt saadetud vastuseid ning et vastus saadeti ka pärast ettenähtud tähtaja möödumist, ei arvestanud NT’i kohus kostja poolt elektrooniliselt saadetud vastust. Hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist.
3.28.11.2011.a. tegi Norra NT’i kohus asjas nr XXX tagaseljaotsuse, millega BPOÜ-lt mõisteti OTA ja ASi kasuks välja järgmised summad: 226 250 norra krooni, millele lisandub viivis alates 04.11.2010.a. kuni summa tasumiseni; elamu hindajale tehtud kulutused summas 10 313 norra krooni, millele lisandub viivis alates 01.12.2010.a. kuni summa tasumiseni; menetluskulud summas 43 650 norra krooni. Maksmisega viivitamisel lisandub viivis vastavalt Norra seadustele, mis reguleerivad viivise maksmist. BPOÜ on tagaseljaotsuse vastu võtnud 29. jaanuaril 2012.a. Tagaseljaotsus on seega kostjale kätte toimetatud.
4.17.02.2012.a. esitas kostja NT’i kohtule edasikaebuse viidatud otsuse peale, milles kostja taotles asja uuesti arutama hakkamist. Kaebus edastati OTA’le ja AS , kes esitasid kostja taotlusele hakata asja uuesti arutama kirjaliku vastuse. Hagejad olid

seisukohal, et asja uuesti arutama hakkamise eeldused polnud täidetud. NT’i kohus leidis, et taotlus hakata asja uuesti arutama oli esitatud küll tähtaegselt, ent alus taotluse rahuldamiseks puudus. 10.04.2012.a. tegi kohus määruse, millega otsustas mitte hakata asja uuesti arutama. Määrusega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja ka menetluskulud summas 4 375 norra krooni, mis seondusid asja uuesti arutama hakkamise taotlusele vastamisega. Kohtumääruse põhjendused

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
6.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab TsMS-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
7.Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikkel 33 lg 1 sätestab, et selle konventsiooniga seotud riigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Konventsiooni artikkel 32 sätestab, et konventsiooni kohaldamisel on „kohtuotsus“ konventsiooniga seotud riigi kohtu igasugune lahend, sealhulgas määrus. Konventsiooni artikli 38 lg 1 kohaselt täidetakse konventsiooniga seotud riigis tehtud ning selles riigis täidetavat kohtuotsust konventsiooniga seotud teises riigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.
8.Konventsiooni artikli 41 järgi tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast artiklis 53 kirjeldatud formaalsuste täitmist ilma artiklites 34 ja 35 sätestatud kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt eelpool osundatud konventsiooni sätetest.
9.Viidatud konventsiooni artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Avaldajad on kohtule esitanud NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsuse ning 10.04.2012.a. määruse asjas nr 11-141007TVI-NETE koopiad koos kohtulahendite kinnitatud ärakirjadega ning tõlgetega. Norra Kuningriigi kohus on konventsiooni artiklis 54 sätestatud tunnistuse NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsuse asjas nr XXX suhtes välja andnud 23.05.2012.a. 10.04.2012.a. määruse suhtes asjas nr XXX on konventsiooni V lisas esitatud tüüpvormi kohane tunnistus välja antud 05.09.2012.a. Tunnistuste kohaselt kuuluvad eelpoolviidatud kohtulahendid täitmisele SBOÜ (juhatuse esimees THK isikus) suhtes.
10.Kohus leiab, et kuna on täidetud eelpool viidatud konventsiooni artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuuluvad Norra NT’i kohtu 28.11.2011.a. tagaseljaotsus ja 10.04.2012.a. määrus asjas nr XXX Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks

tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtulahendite tunnustamist välistavaid asjaolusid.

11.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldajate OTA ja AS huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Puuduvad alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel.
12.TsMS § 172 lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt võiks tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel, kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti võib hagita menetluses menetluskulude ebareeglipäraseks jaotamiseks alust anda menetlusosalise poolt kohtumenetluse põhjendamatu venitamine TsMS § 169 tähenduses. Võlgniku poolt tagaseljalahendi vabatahtlik täitmata jätmine ei ole aluseks, mis annaks õigustuse menetluskulude erandlikuks jaotamiseks TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Taolisele seisukohale menetluskulude jaotuse osas on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 16.09.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-08-27936 tehtud määruses. Käesoleval juhul ülalkäsitletud erandlikke asjaolusid ei esine.
13.Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
14.Tulenevalt eelpool viidatud konventsiooni artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (konventsiooni artikkel 43 lg 1).
15.TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 625 lg 3 kohaselt võib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas.
16.Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud viidatud konventsiooni artikli 47 lg-s 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt nimetatud konventsiooni artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale).

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja