Kohtulahend

Hageja vastuväited

Hageja arvab, et kostjate poolt esitatud menetluskulud ei ole põhjendatud. Avalduses on kostjate menetluskuludena näidatud esindaja tehtud õigustoimingud, neile kulunud aeg ja maksumus järgnevalt:

ja see on põhjendatud. Hagi sama esega ja alusega oli esitatud 26.01.2011.a. kostjate vastu hageja poja R K poolt (tsiviilasja nr 2-08-13738). Kuna Tallinna Ringkonnakohtu poolt oli tuvastatud, et hagi on esitatud vale hageja poolt, siis sellel põhjusel hageja poolt oli esitatud hagiavaldus kostjate vastu, mille esindajaks tsiviilasjades nr 2-08-13728 ja nr 2-10-27720 oli vandeadvokaat Kairi Tuulmägi, kellele oli väga hästi teadlik hagis märgitud asjaolud ja põhjendused. Kuna mõlemad hagiavalduste alused olid samad ja mõlema menetluses kostjate esindajaks oli vandeadvokaat Kairi Tuulmägi, siis kostjate esindaja poolt koostatud vastuväited korduvad, mis olid esitatud menetluses tsiviilasjas nr 2-08-13738. Sellel põhjusel hageja arvab, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ja vastuse koostamine hagile võiks lugeda põhjendatuks ajakuluks 2 tn.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 27.06.2012 otsus jõustus 27.11.2012. Kostjate esindaja esitas 11.12.2012 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab TsMS § 174 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjad paluvad hagejalt välja mõista menetluskuludena tõlgi tasu – 31,95 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 143 p-le 1 kuulub tõlgikulu asja läbivaatamise kulude hulka, mistõttu see tuleb lugeda kostjate menetluskulude hulka ja hagejalt välja mõista. Edasi analüüsib kohus kostjate poolt esitatud õigusabikulude põhjendatust. Kostjate avaldusest nähtuvalt osutati perioodil 03.11.2010.a. kuni 13.09.2012.a. õigusabi 24 tunni ja 54 minuti ulatuses, kokku summas 3 610.56 eurot. See teeb õigusabiteenuse keskmiseks tunnihinnaks (koos käibemaksuga) 145 eurot. Kohus leiab, et õigusabiteenuse tunnihind koos käibemaksuga on iseenesest mõistlik. Samas on kohus seisukohal, et kostjate esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus analüüsib alljärgnevalt kostjate esindaja poolt näidatud õigusabiteenuse ajakulu põhjendatust, lähtudes hageja vastuväidetest menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kohus ei nõustu hageja kriitikaga arvele nr 20101311 summas 655.73 eurot, kus hagi analüüsiga ja hagile vastuse koostamisega seotud ajakuluks on näidatud 4,5 tundi. Kohus leiab, et hagi ja kostjate vastuse mahtu arvestades on tegemist põhjendatud ajakuluga ning seda ei muuda asjaolu, et kostjate esindaja võis varasema menetluse tõttu olla teadlik hagiga seotud asjaoludest ja vastuse koostamine olla talle sellevõrra lihtsam. Kohus leiab, et erinevate isikute vastu esitatud hagi peab hoolsalt tegutsev esindaja käsitlema erinevana ja teostama vajalikke toiminguid just konkreetsete esindatavate huvidest lähtudes, mistõttu ei saa varasemas menetluses teiste isikute esindamist üle kanda järgnevasse menetlusse. Lisaks tuleb märkida, et vastuses hagile on kostjate esindaja käsitlenud mh ka kolmanda isiku kaasamist jm küsimusi, mida ei saa samastada eelneva menetlusega. Kohus ei nõustu ka hageja esindaja kriitikaga arvele nr 20101661 summas 488.16 eurot. Nimetatud arve alusel on kostjate esindaja poolt kulutatud aega 3h ja 21 min täiendava vastuse koostamiseks. Kuigi nimetatud vastus osaliselt kordab varem esitatud asjaolusid, on

täiendavas vastuses esitatud ka uusi seisukohti lähtuvalt hageja menetluslikest taotlustest ning samuti omapoolne taotlus. Osaliselt on kostjate esindaja jätnud ajakulu ka rahaliselt arvestamata, mis kohtu jaoks on vastuse sisu ja mahtu arvestades usutav. Kohus leiab, et 3h ja 21 min on antud arve osas põhjendatud ajakulu. Kohus ei nõustu samuti hageja esindaja kriitikaga arvele nr 20111358 summas 340.80 eurot. Nimetatud arve alusel on kostjate esindaja poolt kulutatud aega kokku 2h ja 22 min 24.10.2011 kohtuistungi ettevalmistuseks, nõupidamiseks kliendiga ning kliendi esindamiseks istungil. Õige on hageja esindaja märkus, et 24.10.2011 kohtuistung kestis 45 minutit, kuid kostjate esindaja on antud osas näidanud nõupidamiseks kliendiga ning kliendi esindamiseks istungil kulunud ajana kokku 1,5 h (st esindamine 45 min ja nõupidamine kliendiga 45 min). Kohus leiab, et kliendiga nõupidamine seoses kohtuistungiga mahus 45 minutit on mõistlik. Samuti on mõistlik muu antud arvega seotud ajakulu. Seoses arvega nr 2011549, summas 432 eurot, mille kohaselt on 05.12.2011 kostjate esindaja poolt koostatud koondvastus hagile ja 21.12.2011 täpsustus kohtule, leiab kohus, et selleks kulunud aeg kokku 3 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Koondvastuse seisukohad põhinevad varasemale menetlusele, milles kostjate esindaja oli juba varasemalt korduvalt menetlusdokumente esitanud ning ka kohtule täpsustuse koostamiseks ei olnud kohtu hinnangul vajalik kulutada 24 min. Kohus peab arvega nr 2011549 seotud mõistlikuks ajakuluks 2,5 h ja vähendab seega kostjate esindaja poolt näidatud ajakulu 0,5h võrra. Kohus ei nõustu hageja esindaja kriitikaga arvele nr 20120398, summas 335.81 eurot, mille alusel kostjate esindaja osutas teenuseid 2 h ja 18 min (sh 1h ja 15min 11.04.2012 kohtuistungiks ettevalmistamisel ning 1h ja 03 min nõupidamiseks kliendiga). Sõltumata sellest, kas esindajal on istungil kohtule öelda midagi põhimõtteliselt uut, peab hoolsalt tegutsev esindaja kohtu arvates kohtuistungiks ette valmistuma ning 1h ja 15min on selleks antud vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik aeg. Samuti leiab kohus, et ka kliendiga nõupidamine seoses kohtuistungiga mahus 1 h ja 03 minutit on mõistlik (arvestades mh asjaolu, et kohtuistungil osales kostja LK isiklikult). Kohus ei nõustu hageja esindaja kriitikaga arvele nr 20120525 summas 367.2 eurot, mille alusel kostjate esindajal kulus kohtukõne teeside koostamiseks kokku aega 2 h ja 33 min. Kohtukõne teesid küll kordavad osaliselt varasemas menetluses juba selgitatut, kuid kohtukõne teeside mõtteks ei olegi uute asjaolude esiletoomine, vaid poole seisukohtade kokkuvõte. Antud juhul on selleks kulunud aeg 2 h ja 33 min kohtukõne teeside mahtu ja sisu arvestades (I kd, tl 267-272) kohtu hinnangul mõistlik. Kohus märgib, et kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamist pidas vajalikuks ka hageja esindaja (vt I kd, tl 259-264). Seoses arvega nr 20121031 summas 582,86 eurot, leiab kohus, et põhjendatud on kostjate esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega ja vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Kostjate esindaja on koostanud apellatsioonile põhjaliku vastuse ja sellega seotud ajakulu on mõistlik. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostjate esindaja poolt näidatud ajakulu 45 min seoses hageja kohtukõne teesidele seisukoha koostamisega (I kd, tl 277- 279). Kohus ei ole kostjate esindajal palunud sellist menetlusdokumenti esitada ja antud dokument on esitatud pärast kohtuistungi toimumist ning vähem kui nädal enne kohtuotsuse tegemist. Seega kohus peab arvega nr 20121031 seotud mõistlikuks ajakuluks 3,25 h ja vähendab seega kostjate esindaja poolt näidatud ajakulu 0,75 h võrra.

Hageja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid seoses arvega nr 20120481 summas, mille kohaselt kulus kostjate esindajal kliendi esindamiseks Harju Maakohtu istungil 11.04.2012 aega 2 h ja 50 min. Arvestades nimetatud istungi planeeritud algusaega (kl 14.30.) ja lõppu (kl 17.05.) peab kohus siiski vajalikuks vähendada kostjate esindaja ajakulu seoses nimetatud istungil osalemisega 15 min võrra, lugedes arvega nr 20120481 seotud põhjendatud ajakuluks 2 h ja 35 min. Arvestades eeltoodut, kokku vähendab kohus kostjate esindaja ajakulu kokku 1,5 tunni (0,5 + 0,75 + 0,25) võrra, mis rahaliselt vastab 217,29 eurole (72+109,29+36). Kokku tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 3393,27 eurot (3610,56 – 217,29). Kostjate esindaja avaldus jääb rahuldamata 217,29 euro osas. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind esimese astme kohtus 38 346,99 eurot ja ringkonnakohtus 19 173,49 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 19 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 6400 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 on kostjate poolt nõutavad esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejale menetluskulud 3425,22 euro ulatuses, millest 31,95 eurot on tõlgi tasu ja 3393,27 eurot hageja lepingulise esindaja kulud. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.