Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue, põhjendused Hageja, hageja poeg EK ja tema abikaasa (kostja 1) sõlmisid korteriomandi müügi- ja asjaõigusliku lepingu ning EK koos abikaasaga (kostja 1) ostsid hagejalt korteri XXX, Tallinn 900 000 kr eest. EK palus hagejalt 1 aastaks laenu 600 000 kr, et osta mikrobuss, sõiduauto BMW ja paat. Laenu periood oli 26.06.2007-27.06.07. Laen on tagastamata. Pooled leppisid kokku (lepingu p 3.2), et korteri ostu (müügi) hinnast 600 000 kr tasuvad ostjad (E. K ja tema abikaasa LK – kostja 1) RK kontole, kes kannab laenusumma 600 000 kr EK pangakontole. 26.06.2006 kandis RK üle EK kontole 600 000 kr. E. K asutas OÜ T ja selle arendamiseks oli vaja raha, mida viimane küsis hagejalt ja selle tõttu müüdigi korter E. K . E. K sai raha pangast ning osa müügirahast andis hageja E. K laenuks 1-ks aastaks. 20.06.2006 notari juures kinnitas kostja 1, et korter jääb hageja kasutusse ja 1 aasta pärast antakse raha tagasi või antakse tagasi korter. EK suri XXX. Ta ei teinud pärimislepingut ega testamenti. Tema pärijateks on LK ja VK1⁄2 mõttelistes osades ja nemad vastutavad pärija kohustuste täitmise eest. E. K maksis 210 000 kr sõiduki BMW reg.m XXX eest ja selle auto sai kostja 1 ema TU. Hageja pöördus pärast EK surma kostja 1 poole ja palus maksta korteri eest 900 000 kr või tagastada korter, kuna korteri eest raha tasutud ei ole. Tsiviilasjas 2-07-56625 oli hagi esemeks korteriomandi müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustus. Hageja leiab, et laen, mis anti E. K , tuleb pärijatel tagastada ning seega palub hageja kummaltki kostjalt välja mõista 300 000 kr ning jätta kulud kostjate kanda (lk 1-6, 36-38). Tõendid: VK vande all antud ütlus, pärimisõiguse tunnistus, müügileping, E. K surmatunnistus, R. K konto väljavõte, omandiõiguse tunnistus, inventuuri akt. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata (lk 97-104). Hageja ei ole andnud E. K laenu ja puudub kohustus tagasi maksta 600 000 kr, mille R. K kandis E. K kontole. Viidatud rahasumma 600 000 kr näol oli tegemist kinkega. Tõendamata on igasugune laenusuhe, seda ei nähtu ka pangaülekandest, millega kanti raha R. K kontolt üle E. K kontole. Hageja soodustas oma poega E. K , kes oli pikalt raskesti haige ja kes sattus majanduslikult keerulisse olukorda. Hageja ja E. K leppisid kokku, et ostetava korteri rahast 600 000 kr kingib hageja E. K ja viimane kasutab seda oma äranägemise järgi, sj ka OÜ T äritegevuse arendamiseks. Sellest 600 000 kroonist on 500 000 kr 26.06.06 üle kantud OÜ T kontole selgitusega „investeering“. Sama selgitusega makse on firma kontole tehtud 10.09.06 summas 40 000 kr ja 07.10.06 60 000 kr. Viidatud 600 000 krooniga soodustas hageja ka teist poega ehk R. K d. Pärandvara nimekiri ei kajasta laenukohustust. Sellist kokkulepet pole, et korter tuleks aasta pärast tagastada. Kui tegemist oleks olnud laenuga, siis puudus vajadus laenu andmiseks E. K kanda see 600 000 kr esmalt R. K ja siis E. K (väidetav laenusaaja); selline käitumine on ebamõistlik. Pärast müüki jäi hageja XXX, Tallinn asuvasse korterisse elama, kasutab seda siiani. 2 (5)

Isegi kui kostjad peaksid maksma 600 000 kr hagejale, siis maksaksid nad eluaseme laenu ja laenu kokku 1,5 milj krooni 900 000 kr maksva koerteri eest, mis on ebamõistlik. Puudub kokkulepe, et korter tuleks hagejale tagastada. Puudub kokkulepe laenu tagastamise ajas, seda pole hageja tõendanud, seega pole nõue sissenõutavaks muutunud. Tsiviilasjas nr 2-08-13738 ei ole tuvastatud hageja ja E. K vahelist laenusuhet. Tõendid: L. K vande all antud seletus, E. K konto väljavõte, tugines ka hageja esitatud pärismenetluse dokumentidele. Kohtu põhjendused TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust ning lg 2 alusel on mitmepoolne tehing selline tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus, mitmepoolne tehing on leping. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja väitis, et tal oli E K (kostjate õiguseellane) sõlmitud tähtajaline laenuleping summas 600 000 kr perioodiks 26.06.2007-27.06.2007. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama rahasumma või sama liiki asja samas koguses samas kvaliteedis. Seega hageja väited sellest, et E. K pidi aasta pärast tagastama kas laenu või korteri, ei ole õiged, sest VÕS § 396 lg 1 alusel saab laenuks olla raha või liigitunnustega asi, seega ei saa laenuobjektiks olla tingimus, mille kohaselt tuli E. K l tagastada korter. Korteri tagastamise kokkulepet ei nähtu ka müügilepingust, lisaks ei ole sellel ka vaidluses tähendust, sest sellist nõuet (müügilepingust tulenevat nõuet) pole asjas esitatud. Et rääkida pooltevahelisest laenulepingust, peab olema hageja ja EK vahel olema teineteisele suunatud siduvad tahteavaldused selleks, et pooli seoks õigused ja kohustused vastavalt VÕS § 67 lg 1 ja VÕS § 8 lg 1 ja 396 lg 1 ehk soov anda laenuks 600000 kr ja saada vastavalt laenu 600 000 kr (st saada raha, mis tuleb tagasi maksta). VK müüs korteriomandi nr 14275401 E K ning L. K (kostja 1, leping nr 4520 20.06.2006, lk 7jj). Lepingujärgsest müügihinnast, mille pidid ostjad hagejale tasuma, tuli tasuda hageja nõusolekul R. K kontole (lepingu p 3.2). Viidatud rahasumma on tasutud R. K kontole, selles vaidlus puudus. Seega on hageja korraldusel võlgnikud (ostjad) tasunud müügihinnast 600 000 kr müüja näidatud isikule ehk R. K . Müügilepingust ei nähtu, millisel põhjusel on 600 000 kr tasutud RK kontole, lepingust ei nähtu, et viidatud rahasumma seostuks hageja poolt E. K antava laenuga. Hageja vande all antud seletustest nähtuvalt leppis ta kokku E. K , et rahast, mille E. K saab pangast ja millega ta maksab korteri eest hagejale, annab hageja osa (600 000 kr) E. K laenuks 1 aastaks. Tema seletuste kohaselt soovitas just pank kanda raha R. K arvele. Seletuste kohaselt vajas E. K firma arendamiseks raha. LK (kostja 1) vande all antud seletuste kohaselt oli korteri müügi ja kogu tehingu mõte selles, et toetada E ja et E teeks oma firma ja et pojad R ja E töötaksid koos ning kordagi ei olnud juttu sellest, et viidatud rahasumma 600 000 kr tuleks tagasi maksta. Kostjate esitatud E. K pangakonto väljavõttest nähtuvalt on märgitud 600 000 kr laekunud 26.06.2006 E. K kontole (lk 106) ja samal päeval on sellest 500 000 kr kantud OÜ T kontole, 10.09.2006 on kantud kontole 40 000 kr ja 07.10.2006 on kantud kontole 60 000 kr. Kõikidel maksetel on ühesugune viide – investeerimine (lk 108). 3 (5)

Hinnates poolte vande alla antud seletusi, leiab kohus, et need on ühtelangevad vaid osas, et 600 000 kr pidi minema E. K firma arendamiseks/investeeringuteks, küll aga on vastuolulised osas, kas ja millal pidi hageja selle raha tagasi saama. Hinnates viidatud E. K konto väljavõtet raha liikumise kohta OÜ T kontole ja poolte vande alla ühtelangevaid seletusi osas, et raha pidi minema firma investeeringuks, leiab kohus, et mõlema poole väited E. K firma investeeringu vajadusest on tõendatud. Kuna aga korteri müügilepingust ei nähtu, miks tuli E. K tasuda raha R. K kontole ning kuna poolte vande alla antud ütlused on vastuolus osas, mis puudutab laenu andmist E. K 1 aastaks, siis leiab kohus, et hageja vande all antud ütlused E. K e 1 aastaks laenu andmiseks 600 000 kr ei ole veenvad. Kohtu arvates ei ole usutavad, et pank, kes andis E. K väidetavalt laenu koerteri ostmiseks, oleks soovitanud korteri müügilepingu pooltele tasuda müügiraha 3. isikule ja siis omakorda E. K a kontole selleks, et vormistada hageja ja E. K vaheline 600 000 kroonine laenusuhe. Mõistev on küll asjaolu, et firmadele antavad laenud võisid olla kõrgema intressimääraga, mistõttu oli E. K mõistlik võtta eluasemelaenu ja sellest saadud laenuga finantseerida firmat nagu seletas seda hageja, ent mõistetav ei ole asjaolu, et hageja ja E. K laenusuhte vormistamiseks oleks pangast saadud laen /korteri ostuks/ tulnud kanda kolmandale isikule, selleks, et see tagasi kanda E. K (ehk laenu saanud isikule ehk hagejalt korterit ostnud isikule). Viidatud käitumine viitab kohtu arvates siiski sellele, et hageja soovis soodustada nii E. K kui R. K 600 000 kr-ga ilma tagasimakse kohustusteta. E. K pärandvara kohta on koostatud inventuuri akt, läbi on viidud pärimismenetlus (hageja esitatud tõendid lk 16-25) ja antud välja 20.03.2008 ka vastav pärimisõiguse tunnistus ning ühestki viidatud dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et E. K pärandvara koosseisu kuuluks 600 000 -kroonine kohustus hageja ees. Ka hageja ise ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud soovi rahuldada E. K pärandi arvel oma nõuet (pärija surma ning pärimismenetluse ajal kehtinud) PärS § 134 lg 1 p 1 järgi (kohustuste täitmise järjekord), seda enam, et hageja väidete kohaselt muutus laenulepingust tulenev raha tagastamise nõue sissenõutavaks 27.06.2007, st enne E. K surma (suri XXX, tõend: surmatunnistus). Kohtu arvates kinnitab viidatud asjaolu seda, et hageja poolt korteri müügist saadava raha 600 000 kr maksmise korraldamisel R. K , ei olnud tegemist E. K le antud laenuga (ehk tahteavaldus laenu andmiseks sooviga see tagasi saada). LK vande alla antud seletused, E. K konto väljavõte koos sellel kajastuva raha kandmisega OÜ-le T arvele, kinnitavad kostjate väiteid, et hageja soovis soodustada oma poegi E. K d ja R. K d ilma tagasimakse sooviga. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et E. K oleks avaldanud tahet võtta hagejalt laenu 600 000 kr ja see tagasi maksta 27.06.2007. Seega ei ole tõendatud hageja väited tema ja E. K vahelisest laenu andmise ja saamise tahteavalduste vahetamisest ehk kokkuleppest TsÜS § 67 lg 1, 2, VÕS § 8 ja § 396 lg 1 järgi. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema ja E. K vahel oli laenuleping 600 000 kr kohta koos selle tagasimakse kohustusega 27.06.2007, ei saa selle raha tagasimaksmata jätmist vaadelda ka VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumisena. Seega ei ole hagejal õigus nõuda E. K pärijatelt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 ja PärS § 130 lg 1 järgi väidetava laenu tagastamist ehk kohustuse täitmist vastavalt nende osa suurusele ehk 1⁄2 mõttelisele osale, so kummaltki 300 000 kr ehk 19173,49 €. Asjaolu, kas ja kui palju maksis E. K sõiduki BMW reg.m XXX eest, kes selle auto endale sai, ei oma tähtsust, kuna vaidlust sõiduki omandiõiguse ega või valduse üle tõstatatud ei ole. Mis puudutab poolte väiteid seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-07-56625, siis pidas kohus vajalikuks, et hageja täpsustaks käesoleva hagi asjaolusid selleks, et hinnata käesoleva vaidluse menetlusõiguslikku lubatavust (vt hagi käiguta jätmise määrus). Poolte väited sellest, kas ja 4 (5)

kuhu jäi hageja elama pärast XXX, Tallinn asuva korteri müüki ja selle kohta esitatud seletused, ei oma vaidluses tähtsust, sest selle asja kasutamise üle vaidlust ei ole tõstatatud. Menetluskulud, hind Kooskõlas TsMS §162 lg 1 jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. Hageja oli lõivu tasumisest hagi esitamisel summas 27500 kr vabastatud menetlusabi andmise korras (määrus 04.10.2010, lk 77). Kooskõlas TsMS § 190 lg 4, § 179 lg 1, 5, 9 mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu osa, millest hageja oli hagi esitamisel vabastatud menetlusabi korras, so 1757,57 € /27500 kr/, mis tuleb tasuda ära 5 kuu jooksul arvates lahendi jõustumisest. Nende kulude /1757,57€/ tasumisega viivitamisel tuleb hagejalt välja mõista riigile viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni. L. K tasus tõlke eest lõivu 38,34 € (09.04.2012), asjas kestis 11.04.2012 istung 2 h ja 30 min (algas 14:35 ja lõppes 17:05), seega on hageja tasunud lõivu enam kui seaduses on sätestatud (RlvS § 58 ́lg 2,3). Hagejal on õigus taotleda enamtasutud lõivu tagastamist TsMS §150 lg 4,6,7 sätestatud korras ja tähtajal. Asja hind on 38346,99 €.

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.