Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 xxxxxxxxxxx asuvasse korterisse elama, kasutades seda siiani. Puudub kokkulepe laenu tagastamise ajas. Hageja ei ole seda tõendanud, seega ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Tsiviilasjas nr 2-08-13738 ei tuvastatud hageja ja E K vahelist laenusuhet. Esimese astme kohtu otsus

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 tulnud kanda kolmandale isikule, et see tagasi kanda E Kle (ehk laenu saanud isikule ehk hagejalt korterit ostnud isikule). Kohus leidis, et selline käitumine viitab sellele, et hageja soovis soodustada nii E Kd kui R Kd 600 000 krooniga ilma tagasimakse kohustusteta. E K pärandvara kohta on koostatud inventuuri akt, läbi viidud pärimismenetlus ja 20.03.2008 välja antud pärimisõiguse tunnistus. Ühestki viidatud dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et E K pärandvara koosseisu kuuluks 600 000 kroonine kohustus hageja ees. Ka hageja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud soovi rahuldada E K pärandi arvel oma nõuet (pärandaja surma ja pärimismenetluse ajal kehtinud) PärS § 134 lg 1 p 1 järgi (kohustuste täitmise järjekord), seda enam, et hageja väitel muutus laenulepingust tulenev raha tagastamise nõue sissenõutavaks 27.06.2007, st enne E K surma (25.09.2007). Kohus leidis, et hageja poolt korteri müügist saadava 600 000 krooni maksmise korraldamisel R Kle, ei olnud tegemist E Kle antud laenuga (ehk tahteavaldusega laenu andmiseks, sooviga see tagasi saada). L K vande alla antud seletused ja E K konto väljavõte sellel kajastuva raha kandmisega OÜ Torusepad arvele kinnitavad kostjate väiteid, et hageja soovis soodustada oma poegi E Kd ja R Kd ilma tagasimakse soovita. Ühestki tõendist ei nähtu, et E K oleks avaldanud tahet võtta hagejalt laenu 600 000 krooni ja see 27.06.2007 tagasi maksta. Seega ei ole tõendatud hageja väited tema ja E K vahelisest laenu andmise ja saamise tahteavalduste vahetamisest ehk kokkuleppest TsÜS § 67 lg 1, 2, VÕS § 8 ja § 396 lg 1 järgi. Kuna hageja ei tõendanud, et tema ja E K vahel oli laenuleping 600 000 krooni kohta koos selle summa tagasimakse kohustusega, ei saa raha tagasimaksmata jätmist vaadelda ka VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumisena. Seega ei ole hagejal õigust nõuda E K pärijatelt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 ja PärS § 130 lg 1 järgi väidetava laenu tagastamist ehk kohustuse täitmist vastavalt nende osa suurusele ehk 1⁄2 mõttelisele osale, so kummaltki 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Asjaolu, kas ja kui palju maksis E K BMW eest ja kes sõiduki endale sai, ei oma tähtsust, kuna sõiduki omandiõiguse ega valduse üle vaidlust ei ole. Poolte väited kas ja kuhu jäi hageja elama pärast Punane 21-70 korteri müüki ja selle kohta esitatud seletused, ei oma vaidluses tähtsust, sest asja kasutamise üle vaidlust ei ole. Apellatsioonkaebus

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 tähtajaga. Pooltel oli kokkulepe, et juhul kui E K ei saa aasta pärast laenu tagastada, tagastavad E K ja kostja 1 hagejale korteri. Hageja jaoks ei olnud selles midagi ohtlikku ja hageja andis nõusoleku korteri võõrandamiseks ning laenu andmiseks E Kle. Vande all antud ütlustes kirjeldas hageja üksikasjaliselt kelle initsiatiivil, millise eesmärgiga, millal, kus, kelle juuresolekul ja millistel tingimustel saavutati hageja, kostja 1, E K ja R K kokkulepe korteriomandi hagejalt E Kle ja kostjale 1 võõrandamise ja müügist saadud raha E Kle laenuks andmise kohta. Kostja 1 ei ole nimetatud asjaolusid ja hageja väited vaidlustanud. Kostja 1 ei eita, et ta osales korteri ost-müügi ja raha ülekandmise tingimuste arutamisel, kuid ei andnud kirjeldusi asjaoludest, kus ja kelle vahel saavutati kokkulepped korteri võõrandamise ja müügist saadud raha E Kle laenuks andmise osas. Kostja 1 andis menetluses vastuolulisi ütlusi, mille kohta maakohus hinnangut ei andnud. Kostja 1 on väitnud, et hageja poolt E Kle antud raha näol oli tegemist kinkega, mistõttu puudub kostjatel kohustus tagastada raha hagejale ning, et hageja soovis soodustada oma poega E Kd, kes oli pikka aega raskelt haige, mille tagajärjel oli sattunud majanduslikult keerulisse olukorda. Selleks, et poega majanduslikult abistada, leppisid hageja ja E K kokku, et hageja kingib pojale Punane 21-70 korteri müügist saadava 600 000 krooni, mida E K saab oma äranägemisel ja vastavalt vajadusele kasutada, muuhulgas talle kuuluva OÜ Torusepad äritegevuse arendamiseks. Nimetatud väidete tõendamiseks esitas kostja 1 E K pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 2004. jaanuarist kuni 2006. juunini töötas E K AS-is Lavateir töötasuga 6 920 krooni (neto). Panga väljavõttest nähtuvalt tegi E K 2006. juunis kontole rahalisi sissemakseid summas 14 000 krooni, mis ei kinnita, et E K oli pikka aega raskelt haige ja tal oli majanduslikult keeruline olukord. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 26.06.2006 R Klt saadud 600 000 kroonist tasus E K 28.07.2006 auto ostu eest 210 000 krooni. Kostja 1 kinnitas vande all antud ütlustega, et sõiduk osteti tema emale. Seega on absurdne kostja 1 väide, et hageja müüs temale ja E Kle korteri ja kinkis korteri müügist saadud raha, et kostja 1 saaks osta oma emale sõiduki. Vande all antud ütlusega kinnitas kostja 1, et hagejalt saadud rahast osteti buss 350 000 krooni eest ja maksti 200 000 krooni kaatri eest, mida E K ja kostja 1 kasutasid oma huvides. Juhul, kui E K oli raskelt haige ja sattunud majanduslikult keerulisse olukorda ning hageja kinkis raha ravimiseks, on arusaamatu ja põhjendamatu, kuidas E K kasutas raviks saadud raha valeks otstarbeks. Nii võib tegutseda isik, kes sai raha laenuks ja ei olnud kohustatud aru andma, kuidas ta saadud raha kasutab. 24.10.2011 l kohtuistungil kostja 1 kohtule antud seletused, et E oli väga haige ja raha oli vajalik raviks ning hageja andis raha Ei ravimiseks Venemaal, on käesolevas asjas olulised, kuna kostja 1 muudab oma ütlusi, mis puudutavad seda, mis eesmärgil hageja E Kle raha andis. 11.04.2012 vande all antud ütlusest järeldub, et kostja 1 annab raha andmise eesmärgi kohta segaseid ütlusi. Kostja 1 väited, et korteri ostmisel ei teadnud ta midagi Ei K tervisliku seisundi kohta, on arusaamatud ja absurdsed. Abikaasa, kes elab ühe perena mehega ja näeb teda iga päev, ei saa mitte teada või mitte näha, et tema abikaasa tervislik seisund on väga halb. Samal ajal väidab kostja 1, et raha oli vaja Ei raviks. Hiljem väidab kostja 1, et raha oli vaja firma arendamiseks. Tõele ei vasta kostja 1 väide, et E K oli pikka aega raskelt haige. 14.11.2011 seletustes väitis hageja, et 2003. aastal oli E Kl lümfisõlme vähk. 2006. juuniks oli E Kle pandud diagnoos „terve” ning ta asutas 07.06.2006 OÜ Torusepad, mille arendamiseks oli vaja raha. Kostja 1 ei ole neid hageja väiteid vaidlustanud. Kostja 1 vande all antud ütlused, et enne müügilepingu sõlmimist oli Ei tervislik seisund halb, on põhjendamatud ja ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele kostja 1 ütlused, et E ei tahtnud korterit osta, kuid raha oli

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 vaja hagejale, Rile ja Eile. Tegelikul sai E K kogu raha korteri müügist. Vaatamata sellele, et korteri ostjaks olid kostja 1 ja E K, ei selgitanud kostja 1, miks korter osteti, kui neile ei olnud korterit vaja ja nad ei soovinud seda osta. Kostja 1 vande all antud seletuste kohaselt ei ostetud korterit, et seal elada, vaid laenu saamiseks. Kostja 1 kinnitas, et hageja andis korteri üürile, aga kostja 1 ja E K tasusid laenumakseid. Selline olukord on absurdne ja arusaamatu. Juhul kui hageja soovis osutada materiaalset toetust E Kle ja kinkis talle 600 000 krooni, nagu väidab kostja 1, jääb arusaamatuks, miks ta ei müünud korterit kolmandatele isikutele, vaid sundis poega võtma pangalaenu ja ostma korterit, mida pojale ja tema perekonnale vaja ei olnud ning nad olid sunnitud pangalaenu maksma. Tsiviilasja nr 2-08-13738 menetluses väitis kostja 1, et R K soovis rahaliselt abistada oma venda, kes oli pikalt haige ja seetõttu majanduslikult raskes olukorras. E K soovis pärast paranemist alustada äritegevusega ja vend otsustas teda abistada. Kostjad rõhutavad, et selles ei ole midagi ebatavalist, et lähisugulased toetavad võimalusel üksteist rahaliselt. Tsiviilasja nr 2-08-13738 menetluses on kostja 1 väitnud, et R K kinkis E Kle raha. Käesoleva tsiviilasja menetluses väidab kostja 1, et vaidlustatud rahasumma kinkis hageja firma arendamiseks või E K raviks. Samal ajal, nagu väidab kostja 1, oli OÜ Torusepad kontole kantud 600 000 krooni kasutatud bussi, kaatri ja sõiduki soetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 1 ütlused usutavad ja ei tõenda, et hagejal oli tahe kinkida raha E Kle. Kostja 1 oli teadlik poolte kokkuleppest ja tingimustest, mille alusel E K palus hagejat müüa korter ja anda talle raha. Et kostja 1 annab kohtule eelnimetatud asjaolude kohta erinevaid seletusi, tõendab, et ta ei soovi anda tõeseid ütlusi. Asjaolu, et kostja 1 andis sama tehingu kohta teisi ütlusi, on väga oluline ja kohus peab arvestama nimetatud asjaoluga otsuse tegemisel. Kostja 1 väitel on hagejalt saadud 600 000 krooni hageja kingitus E Kle. Peale kostja 1 vastuoluliste seletuste ei esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja ja E K vahel oli sõlmitud või oli suuline kokkulepe, mille alusel hageja kinkis E Kle 600 000 krooni. Kostja 1 seletused ja vastuväited on vastuolulised, ebaloogilised ja põhjendamatud. Kostja 1 ei ole tõendanud, et korteri ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli E K haige, tema tervislik seisund oli halb ja arstid keelasid töötamise. Samuti ei esitatud tõendeid, et hageja ja E K vahel oli kinkeleping. Kui hageja soovis kinkida E Kle raha, oli hagejal võimalus müüa korter võõrale inimesele ja müügist saadud raha kinkida pojale või kinkida korter pojale. Kostja 1 ei andnud mõistlikke seletusi, milleks oli hagejal vaja vormistada korteri müük ja peale raha saamist kinkida see E Kle. Hageja ütlused hageja tahteavalduse kohta 600 000 krooni laenu andmiseks ja E K tahteavaldus nimetatud laenu saamise ja tagastamise kohta selgitavad kortetriomandi ostu-müügi ja laenulepingu tingimuste asjaolusid. Asjaolu, et E K, kostja 1 ja hageja vahel oli kokkulepe, et hageja korter võõrandatakse tingimustel, et pangast saadud 600 000 krooni annab hageja E Kle laenuks, on tõendatud alljärgnevalt. Hagejal ei olnud 2006. juunis põhjust või vajadust võõrandada korterit tasuta. Korteri müügileping sõlmiti tingimusel, et kostja 1 ja tema abikaasa ühe aasta pärast peale lepingu sõlmimist annavad korteri hagejale tagasi või tasuvad korteri müügihinna 900 000 krooni. Korter müüdi E K palvel, kuna ta vajas raha OÜ Torusepad tegevuse arendamiseks. Et pooltel oli selline kokkulepe, tõendatakse sellega, et pärast korteriomandi võõrandamist jätkas hageja korteri valdamist ja kasutamist 1,5 aasta jooksul. Asjaolu, et peale korteri võõrandamist jäi korter hageja kasutusse, kinnitas kostja 1 11.04.2012 vande all antud ütlustega, et nad ei vajanud esialgu korterit, vaid andsid nõusoleku, et hageja annab selle üürile.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720

20.06.2006 korteriomandi müügilepingu p 3.3 kohaselt kohustusid ostjad müügihinnast 300 000 krooni tasuma müüja kontole nr 221002438239 Hansapangas hiljemalt 11.09.2006. Nimetatud kohustus ei ole täidetud. Laenu tagastamise tähtaeg oli 2007. juunis, peale mida oli E K kohustatud tagastama laenu summas 600 000 krooni või suulise kokkuleppe alusel tagastama hagejale korteri. Hageja ei nõudnud 300 000 krooni tasumist kostjalt 1 ja E Klt ja nimetatud summa jäi E K ja kostja 1 kasutusse kuni 2007.a juunini. Kui E K ei saanud laenu tagastada, kohustus ta tagastama hagejale korteri ja sel juhul pidi hageja tagastama E Kle ja kostjale 1 300 000 krooni. Sellepärast ootas hageja kokkuleppe täitmist 2007.a juuni lõpuni ja alles 2007.a detsembris pöördus kostja 1 poole palvega täita kokkulepe ja tagastada korteriomand Punane 21-70 Tallinnas või tasuda 300 000 krooni ja tagastada laen 600 000 krooni. Oma väidete tõendamiseks andis hageja 11.04.2012 kohtuistungil vande all ütlusi ja kirjeldas üksikasjaliselt, kelle initsiatiivil, millise eesmärgiga, millal, kus, kelle juuresolekul ja millistel tingimustel saavutati hageja, kostja 1, E K ja R K kokkulepe hageja korteriomandi E Kle ja kostjale 1 võõrandamiseks ning korteri müügist saadud raha E Kle laenuks andmiseks. Hageja ütlused langevad kokku R K ütlustega tsiviilasjas nr 2-08-13738. Käesoleva hagi ja tsiviilasjas nr 2-08-13738 R K hagi aluseks ja esemeks on samad asjaolud ja põhjendused. R K hagi jäeti Tallinna Ringkonnakohtu poolt rahuldamata ainult sellel põhjusel, et nõuet ei esitanud selleks õigustatud isik. Hageja taotles käesoleva tsiviilasja menetluses R K tunnistajana ülekuulamist, kuid arvestades R K tervislikku seisundit (10.09.2011 insult), puudub tal võimalus käesolevas menetluses tunnistajana ütlusi anda. Tsiviilasja nr 2-08-13738 hagiavalduses esitas R K kohtule väited, et hageja, E K ja kostja 1 leppisid kokku, et korteri müügihinna 600 000 krooni tasuvad ostjad R K kontole ja R K kannab 600 000 krooni E K kontole laenuks. Korteri müügileping sõlmiti tingimusel, et kostja 1 ja E K annavad aasta peale lepingu sõlmimist korteri hagejale tagasi või tasuvad 900 000 krooni (Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2010 otsuse p-d 2 ja 3 tsiviilasjas nr 2-08-13738). R K, kes osales hageja, kostja 1 ja E K läbirääkimistel, andis tsiviilasjas nr 2-08-13738 ütlusi, millistel tingimustel hageja korter oli müüdud ja antud E Kle laen. Kuna hageja pakkus varem kostjale 1 kokkulepet laenuosa tagastamises ja arvestades, et hageja ei soovi pojatütrelt laenuosa väljamõistmist, esitas ta apellatsioonkaebuse 50% ulatuses nõudest, summas 19 173,50 eurot. Vastustaja seisukoht

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720 väitis, et hageja poeg oli sattunud majanduslikult raskesse olukorda, ei anna alust väita, et kostja 1 valetas. Kostja 1 ei ole täpsemalt avanud, mida ta majanduslikult raske olukorra all silmas pidas. See asjaolu, et hageja poja netopalk oli mingil ajahetkel 6920 krooni ja et ta tegi ühel korral oma pangakontole 14000 kroonise sissemakse, ei anna veel alust väita, et kostja 1 majanduslikult raske olukorra osas valetas. Majanduslikult raske olukorrana võib käsitleda ka seda, kui äriühingul, mille ainuosalus kuulus hageja pojale, ei jätku oma tegevuseks piisavalt vahendeid ning neid tuleks hankida mitte 14000 vaid 600 000 krooni ulatuses. Nõustuda ei saa nende hageja väidetega, et hageja poeg tasus osa 600 000 kroonist muude asjade ostuks. Maakohus tuvastas asjas kogutud tõendite alusel õigesti, et 600 000 krooni kanti erinevatel ajahetkedel hageja poja äriühingu arvele. Ka see asjaolu, et hageja poja abikaasa (kostja 1) sai aru, et hageja võis anda raha oma poja ravi vajadusi silmas pidades, ei tähenda, et kostja 1 oleks valetanud või et kostja 1 ütlusi tuleks pidada vähem usaldusväärseks kui hageja omi. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja 1 oleks iga kord oma ütlusi muutnud. Kostja 1 ütlustes kohus sellist vastuolu ei näe. Kuigi see ei ole raha andmise eesmärgi tuvastamisel määrav, leiab kohus, et ka see ei ole välistatud, et hageja poeg ei öelnud oma abikaasale seda otse välja, et ta on lähiajal suremas. See, et kostja 1 väitis, et vaidlusalust korterit ei olnud talle ega tema abikaasale vaja, ei tähenda, et kostja 1 oleks selles osas valetanud. Menetluses ei ole täpsustatud, mida selle väite all täpselt silmas peeti. Kostjal 1 ja tema abikaasal ei olnud vastavat korterit tõepoolest elamiseks vaja, küll aga oli hageja pojal ja kostjal 1 vaja seda korteriomandit selleks, et selle tagatisel finantseerida pangast võetavat laenu. Kostja 1 muutis usutavaks selle, et korter müüdi põhjusel, et hageja poeg ja kostja 1 saaksid võtta laenu eluaseme soetamiseks.

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-27720

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Malle Seppik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.