Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi P. T. vastu võlgnevuse 499,39 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja 09.01.2009 liitumislepingu nr. 1695894, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. AS Elisa Eesti poolt pakutud teenuseid/kaupu, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 30.09.2010 on kostja võlg AS Elisa Eesti ees 249,72 eurot. AS Elisa Eesti loovutas Elisa Eesti kostja vastase nõude põhisummas 249,72 eurot, millele lisanduvad viivised, Julianus Inkasso OÜ-le. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 249,72 eurot ning viivised 249,67 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 170 eurot ja õigusabikulud 191,73 eurot.

ASJA KÄIK

Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx vald, Ida-Virumaa.

Rahvastikuregistri andmetel elab kostja samal aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „hoiutähtaja möödumisel“. Ida Prefektuuri 26.02.2013 ja Jõhvi Vallavalitsuse 14.3.2013 teadete kohaselt on kostja P. T. tegelik asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja P. T. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. märtsil 2013.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale P. T. ́le kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 100, § 101, § 108 ning § 113. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata talle osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 499,39 eurot. Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45 eurot ning hagiavalduse esitamiselt 125 eurot (tl.33). Hageja tasunud esindajale õigusabi eest 191,73 eurot (tl. 5). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kokku summas 170 eurot ja õigusabikulud summas 191,73 eurot, kokku 361,73 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.