Kohtulahend

Selgitused:

Asjaolud Harju Maakohtu 11. juuli 2011. a. otsusega rahuldati osaliselt A K hagi AS-i Knoke ja Sauelemme Invest OÜ vastu ning menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Harju Maakohtu otsuse peale AS-i Knoke ja Sauelemme Invest OÜ esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 7. veebruari 2012. a. otsusega rahuldamata, otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt apellantide kanda. Riigikohus jättis 13. juuni 2012. a. määrusega AS-i Knoke ja Sauelemme Invest OÜ ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatasiookaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud AS-i Knoke ja Sauelemme Invest OÜ kanda. Riigikohtu määrusega jõustusid 13. juunil 2012. a. maakohtu ja ringkonnakohtu otsused. A K avaldus Hageja esitas 10. juulil 2012. a. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palus määrata menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 3320 eurot (koos käibemaksuga) ja mõista see solidaarselt välja AS-lt Knoke ja Sauelemme Invest OÜ-lt. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg. 2 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning 10. juuli 2012. a. arve nr. 1120702 koos tööarvestusega, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (õigusabitoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg kokku 13 tundi ja 50 minutit). Advokaadi tunnihinnaks on arvestatud 200 eurot + käibemaks. Vastuväited Kostja Sauelemme Invest OÜ leidis, et hageja taotluses avaldatud tunnihind on ebamõistlikult kõrge ning ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud oma lepingulisele esindajale maksma sedavõrd kõrget tunnihinda, arvestades muuhulgas, et advokaatide keskmised tunnihinnad jäävad 110 – 130 euro vahele. Juba ainuüksi sel põhjusel on hageja nõutav hüvitis ebamõistlikult kõrge ja lähtuda tuleb mõistlikust turutingimustele vastavast tunnihinnast vahemikus 110 – 130 eurot. Hageja ise on oma taotluses kinnitanud, et tal oli probleeme õigusabikulude tasumisega juba maakohtu menetluses, kus lepingulise esindaja tasu arvestati ajatasuna n. ö. normaalse tunnihinna alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-6612 leidnud, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot. Kuigi viidatud lahend on tehtud kriminaalasjas, on Riigikohus selgelt väljendanud seisukohta, et ka tunnihinna suuruse osas tuleb selle põhjendatust ja mõistlikkust hinnata ning võtnud seisukoha, kui suur tunnihind on mõistlik. Viidatud lahend on oluline ka hageja taotluse lahendamisel. Seega tuleb hageja avaldatud tunnihinda vähendada mõistliku suuruseni, mis ei saa olla rohkem kui 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Vajalikuks ja põhjendatuks ei saa pidada ühelgi juhul suuremat hüvitist kui 1521, 67 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja taotlusest nähtuvalt kulus tema lepingulisel esindajal apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise peale 10 tundi ja 50 minutit. Sedavõrd suurt ajakulu ei saa mõistlikult pidada vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise hetkeks oli hageja lepinguline esindaja vaidluse asjaolude, esitatud tõendite ja seisukohtadega juba põhjalikult tutvunud ja suurema töö ära teinud. Seega ei ole asjakohane ka hageja esitatud selgitus, et tegemist oli keerulise vaidlusega, mis vajas hageja esindajalt palju aega ja pühendumist. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks vastuse koostamisega seonduvalt ei saa pidada rohkem kui 6 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a. kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 14. 03 ning lõppes 14. 56 ehk istung kestis 53 minutit. Samas nähtub hageja taotlusest, justkui oleks hageja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistamisele ja seal osalemisele kulunud 3 tundi. Taolist ajakulu ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistlikuks ajakuluks saab pidada maksimaalselt 2 tundi. Et istungi toimumise ajaks oli hageja esindaja põhjalikult tutvunud kõigi materjalidega, sealhulgas apellatsioonkaebusega ning koostanud apellatsioonkaebusele ka vastuse, siis ei saa pidada vajalikuks 2 tunni pikkust ettevalmistust istungiks. Arvestades, et hageja taotluse lahendamisel tuleb lähtuda 110 euro suurusest tunnihinnast ning asjaolust, et mõistlikult ei saa apellatsiooniastmes pidada vajalikuks suuremat ajakulu kui 8 tundi, tuleb hageja nõutavat hüvitist vähendada 800 euroni, millele lisandub käibemaks. Seega on vajalik ja põhjendatud hageja menetluskulu maksimaalselt 1056 eurot (koos käibemaksuga). AS Knoke avaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2013. a. määrusega A K avalduse ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 3320 eurot ning määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadus ei sätesta advokaaditasu suurust, v. a. riigi õigusabi, millega tegemist ei ole. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg. 1 sätestab, et advokaaditasu lepitakse kokku

kliendilepingus. Kohtusse pöördujad peavad seega arvestama sellega, et vastaspool kasutab õigusabiteenust ning kuna seadus ei sätesta advokaaditasu suurust ja advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid (AdvS § 60 lg. 3), lepitakse advokaaditasu suuruses kokku kliendiga. Arvesse võttes, et vaidlus oli õiguslikult keskmisest keerukam ja mahukam, ei ole osutatud õigusteenuse tunnihind ebamõistlikult kõrge. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (Riigikohtu lahend 3-21-88-11). Hagiavalduse esitamise ajal 3. oktoobril 2008. a. kehtinud TsMS § 174 lg. 3 teises lauses sätestatu kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on esitanud arved koos spetsifikatsioonidega, milles on detailselt kirjeldatud õigusabitoiminguid ning märgitud toimingute osutamisele kulunud aeg. TsMS ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud või et menetluskulude arved oleksid esitatud esindatavale jooksvalt õigusteenuse osutamise käigus. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, millistel tingimustel on teenuste osutamine ja nende eest tasumine kokku lepitud, vaid põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda esitatud nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist, mis on oluline kohtuasja keerukuse hindamisel. Kui kostjal on alust arvata, et teatud toimingud ei ole käsitletavad sisulise õigusteenuse osutamisena või et hageja menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kostja ei ole taolisi tõendeid esitanud. Kuivõrd hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning menetluskulude suurust vaidlustav pool ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kui kohus on jõustunud kohtulahendis menetluskulud jaotanud ja esindaja tööd ei tee olematuks asjaolu, kas kostja on menetluskulude hüvitamisega nõus või mitte, mõistab kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrava jõustunud kohtulahendi kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Esindaja poolt kvaliteetse õigusabi andmiseks pidi eelnema asja materjalidega tutvumine, kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine, millele kulub aega. Menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuva dokumendiga. Menetlusdokumendi koostamisele, samuti kostjate esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus. Oluline on menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine on tõendatud toimikus asuva protokolliga. Ka kohtuistungil osalemiseks tuleb eelnevalt valmistuda. Kohtuvaidluse asjaolusid ja hageja esindaja tehtud toiminguid ning kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning õigusabi tulemuslikkust arvestades on hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg kokku 13, 5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja menetlus kohtus toimus ajavahemikul 3. oktoobrist 2008. a. kuni

eurot). Hageja lepingulise esindaja kulud 3320 eurot on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, mistõttu saab hageja õigusabikuluna välja mõista 3320 eurot. Määruskaebus Sauelemme Invest OÜ palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja taotluse lahendamisel tuleks lähtuda 110 euro suurusest tunnihinnast ning maksimaalselt 8 tunnisest ajakulust. Seega on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu maksimaalselt 1056 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja vastuväited tunnihinna osas. Ebaõige on kohtu seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea hindama hageja avaldatud tunnihinna suuruse mõistlikkust. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-66-12 selgelt väljendanud seisukohta, et ka tunnihinna suuruse põhjendatust ja mõistlikkust tuleb hinnata ning maakohus on põhjendamatult jätnud selles osas seisukoha võtmata. Arusaamatu on kohtu seisukoht, justkui sõltuks tunnihinna mõistlikkus asja keerukusest ning õigustaks vaidluse keerukus ja mahukus oluliselt kõrgemate tariifide kohaldamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel on oluline hinnata, kas kostja võis mõistlikult ette näha, et hageja oma esindajale keskmisest oluliselt kõrgemat. Kostjal ei olnud võimalik seda ette näha ega sellega arvestada. Hageja avaldatud tunnihinda tuleb vähendada mõistliku suuruseni, mis ei saa olla rohkem kui 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et küsimus on üksnes nende kulude hüvitamises, mis tekkisid hagejale ringkonnakohtu menetluses ning maakohtus kantud ajakulu arvesse võtta ei saa. Seega on ainetu kohtu seisukoht, et esindaja poolt kvaliteetse õigusabi andmiseks pidi eelnema asja materjalidega tutvumine, kõikide vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine, seisukohtade kujundamine, kuna hageja esindaja oli apellatsioonkaebusele vastuse koostamise hetkeks vaidluse asjaoludega ja esitatud tõenditega põhjalikult juba tutvunud. Kohus on määruse tegemisel lähtunud eeldusest, justkui oleks hageja esindaja ringkonnakohtus esmakordselt toimikut näinud. Hagejal oli sama esindaja ka maakohtus ning vastavat asjaolu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu tuleb vähendada mõistliku suuruseni ning sellega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ei saa pidada rohkem kui 6 tundi. Maakohus ei ole hinnanud sisuliselt ka kostja väiteid seoses Tallinna Ringkonnakohtu

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

AS Knoke ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitanud, seega ei kontrolli kolleegium TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt määruse õigsust tema suhtes. Saulemme Invest OÜ suhtes tuleb maakohtu määrus osaliselt – väljamõistetud menetluskulude suuruse osas – tühistada, mõistes määruskaebuse esitajalt maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja menetluskulu 2075 euro ulatuses. Et kulud, mille rahalist kindlaksmääramist hageja avalduses taotles, kanti enne

põhjendatus, mida kohtul tuleb hinnata. Maakohus ei ole oma lahendis põhjendanud väidet, nagu oleks vaidlus olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Vaidlus puudutas müügilepingu esemeks olnud kinnisasjal asuva ehitise puudusi ja kuigi taolist liiki asju võib küll pidada mõnedest teistest keerukamateks, ei sisaldu ei menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud avalduses ega määruskaebusele esitatud vastuses asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et vaidlus oli teistest sellist liiki asjadest keskmisest keerukam. Ainuüksi köidete arv (4) taoliseks järelduseks alust ei anna. Hageja ei ole esitanud ka vastuväidet kostja väitele, mille kohaselt advokaatide keskmised tunnihinnad jäävad vahemikku 110 – 130 eurot + käibemaks (vt. näit. samuti ka Riigikohtu lahendeid 3-1-1-66-12, 3-2-1-88-11 ja 3-2-1-143-11, mille puhul advokaaditasu tunnihinnad on eurodes väljendatuna ja käibemaksu arvestamata jäänud 110 ja 121 euro vahele). Arvestades eespooltoodut, peab kolleegium põhjendatud tunnihinnaks 150 eurot (koos käibemaksuga), mis jääb kostja poolt esiletoodud tavapärase tunnihinna piiresse. Seega saab hageja vajalikuks ja põhjendatud vastaspoolel hüvitada tulevaks lepingulise esindaja kuluks pidada 2075 eurot (150 x 13 tundi = 1950; 50 minutit e. 5/6 tundi 150-st = 125; 1950 + 125 = 2075). Et vaidlustatud ei ole kostjate solidaarkohustust menetluskulude hüvitamisel, AS Knoke ei ole aga maakohtu määrust vaidlustanud, siis tuleb Sauelemme Invest OÜ-l ja AS-il Knoke 2075 eurot hüvitada hagejale solidaarselt, seda ületava 1245 euro ulatuses vastutab hageja ees aga üksnes AS Knoke.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.