Vääna Kinnisvara Arenduse OÜ hagi AK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2012/1506, kohustada AK andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning asendada AK tahteavaldus kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vääna Kinnisvara Arenduse OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Vääna Kinnisvara Arenduse OÜ (registrikood: 12326505; asukoht: Tallinn); tehinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Ploom Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AK (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXX, XXXXXXXX); tehinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Vääna Kinnisvara Arenduse OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 16.07.2013 maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2012/1506. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.01.2007 AS KNOKE (müüja) ja kostja (ostja, sissenõudja) kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks oli 1⁄2 mõttelist osa Harju maakonnas asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kuivõrd müügilepingu objektiks oleval ehitisel esines olulisi varjatud puudusi, mida AS KNOKE ei kõrvaldanud ega hüvitanud, esitas kostja 03.10.2008 hagi kohtusse, nõudes hagejalt 1 001 671,00 EEK (64 018,44 eurot). Kohtumäärusega seati AS-le KNOKE kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 1 002 000,00 EEK kostja kasuks. 11.07.2011 tehtud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-64662 mõistis kohus AS-lt KNOKE ning tema jagunemisel tekkinud äriühingult Sauelemme Invest OÜ solidaarselt välja 33 414,93 eurot kostja kasuks. Otsus jõustus 13.06.2012. Täitemenetlus alustati vastavalt kostja avaldusele 18.06.2012. Täitemenetlus AS KNOKE suhtes peatati 18.07.2013 Harju Maakohtu 17.07.2013 määrusega. 08.10.2012 sai kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuks hageja. AS KNOKE ning hageja vahel sõlmiti 15.11.2012 nõuete loovutamise leping, mille kohaselt loovutas AS KNOKE kõik mistahes rahalised nõuded kostja vastu hagejale. Lepinguga läks hagejale muu hulgas üle ka AS KNOKE nõue kostja vastu, mis tuleneb kostjapoolsest vee omavolilisest tarbimisest üle 3-aastase perioodi jooksul aadressil XXXXXXXXX XX-X kogusummas 33 516,23 (sh km) eurot. Hageja esitatud nõue oli 31.12.2011 seisuga. Hoolimata sellest, et kohtuotsusest tulenev kostja nõue on AS KNOKE poolt tasaarvestatud, on kostja pöördunud otsuse sundtäitmiseks Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa poole, kes alustas täitemenetlust. Hageja pöördus kohtu poole, et mitte jääda ilma oma kinnistust. Hageja leidis, et tegemist on lubamatu sundtäitmisega. AS KNOKE on omapoolse tasaarvestamise avalduse esitanud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (09.07.2012, 16.08.2012, 24.01.2013), mistõttu on menetlus täiteasjas lubamatu ning kuulub lõpetamisele. Kuivõrd nõue, mille tagamiseks on kohtulik hüpoteek kinnistule seatud, on tasaarvestamise läbi täies ulatuses rahuldatud, ei ole hüpoteek enam kehtiv ning tuleks kustutada esimesel võimalusel. Hageja palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 014/2012/1506 lubamatuks ning kohustada kostjat andma nõusolek seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks või asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja on seisukohal, et alus TMS § 221 lg 2 mõttes, millel hageja vastuväited põhinevad, tekkis juba enne tsiviilasjas nr 2-08-64662 kohtuotsuse jõustumist (so enne 13.06.2012). Hagile
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 lisatud tasaarvestusavaldusest selgub, et AS KNOKE on tasaarvestanud oma nõude, mille aluseks on väidetavalt kostjale 2011.a osutatud vee ja reovee teenuse eest tasumata jäänud võlgnevus seisuga 31.12.2011, kokku summas 33 516,23 eurot. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tasaarvestuse alusena sellised väited, mille alus oli olemas juba enne tsiviilasjas nr 2-08-64662 kohtuotsuse jõustumist (13.06.2012) ning seega ei saa kohaldamisele tulla TMS § 221 lg 1 ja lg 2. Hageja ei saa tasaarvestada oma vaieldavat nõuet kostja kohtuotsusega tunnustatud nõudega. Hageja on tõendina esitanud 15.11.2012 nõuete loovutamise lepingu. Kostja hinnangul on tegemist produtseeritud dokumendiga, millel ei saa olla õiguslikke tagajärgi. AS KNOKE ei saanud loovutada nõuet, mis oli juba varasemalt 31.12.2011 loovutatud OÜ-le Harju Infra. OÜ Harju Infra on kostja elurajoonis (Kadaka elurajoon Sauel) alates 20.11.2011 Saue linnavolikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtjaks. OÜ Harju Infra on kostja elurajooni elanikele edastanud teate, mille kohaselt on tema omandanud al 31.12.2011 AS-lt KNOKE kõik vee- ja heitvee teenuse osutamisest tulenevad nõudeõigused (sh kõrvalnõuded) mainitud piirkonnas kinnistuid omavate võlgnike vastu. Nii tasaarvestusavaldusel (16.08.2012) kui ka nõuete loovutamise lepingus puudub AS KNOKE kui nõuete loovutaja esindaja allkiri. Dokumentatsiooni alusetust kinnitab täiendavalt ka asjaolu, et viidatud dokumentidel juhatuse liikmena märgitud IR’ile on alates 11.06.2012 kehtestatud ärikeeld. Seega kehtivast ärikeelust tulenevalt puudusid IR’il õigused AS KNOKE esindamiseks 16.08.2012 ja 15.11.2012. Kostja tõi välja ka asjaolu, et hüvitise saamiseks õigustatud isik peab olema vee-ettevõtja. Kuivõrd AS KNOKE puhul ei olnud tegemist vee-ettevõtjaga, puudub tal ka õiguslik alus nõuda vastavat summat vee tarbimise eest. Ka ei olnud AS KNOKE ja kostja vahel sõlmitud lepingut, millega oleks kindlaks määratud teenuse osutamise tingimused ning tasumise kord. Kuigi kostja on palunud, ei soostunud ei AS KNOKE ega ka OÜ Harju Infra kostjaga teenuslepingut sõlmima. Kuna raha hoiustamine notari deposiiti ebaõnnestus, otsustas kostja siiski tasuda tarbitud vee eest AS-le KNOKE ja hiljem OÜ-le Harju Infra. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 07.04.2014 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 17.07.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2012/1506 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-1333722. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täitemenetlus täiteasjas nr 014/2012/1506 on lubatav. Samuti on pooled erimeelt selles, kas AS KNOKE poolt väidetud tasaarvestusavalduse tegemise ajal eksisteeris AS KNOKE ja kostja vahel tasaarvestuse olukord. Hageja on seisukohal, et temal on nõue kostja vastu, mille ta on omandanud AS-ga KNOKE 15.11.2012 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel. Osundatud lepingu kohaselt loovutas AS KNOKE hagejale ühe euro eest rahalised nõuded kostja vastu. Lepingu kohaselt võlgnes kostja AS-le KNOKE omavolilise vee- ja gaasiteenuse tarbimise eest. Hageja on seisukohal, et kostja nõue summas 33 414,93 eurot, mis tulenes Harju Maakohtu 11.07.2011 kohtuotsusest (jõustunud 13.06.2012, nr 2-08-64662), on hageja poolt tasaarvestatud hageja väidetava nõudega kostja vastu summas 33 516,23 eurot (s.o 31.12.2011 seisuga). Hageja sõnul tõendavad seda 16.08.2012 ja 24.01.2013 esitatud tasaarvestusavaldused. Kostja vaidles vastu nii tasaarvestusele kui ka TMS § 221 lg 2 kohaldatavusele antud juhul. Kohus tuvastas, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tasaarvestuse sisulised eeldused täidetud. Kohus leidis, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei tõenda tasaarvestuse olukorra olemasolu. 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 Kohus tuvastas, et AS KNOKE puhul ei olnud tegemist vee-ettevõtjaga ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS § 7) tähenduses. Käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud tõendeid, et AS KNOKE oleks kohaliku omavalitsuse volikogu (st Saue linnavolikogu) poolt nimetatud vee-ettevõtjaks. Kohus leidis, et tõendamata on AS KNOKE õiguslik alus esitada kostjale vastav nõue omavolilise vee- ning kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest. Isegi kui AS-l KNOKE oleks olnud õigus vastavaid nõudeid esitada, ei olnud ta selleks enam 16.08.2012 ning 24.01.2013 õigustatud (tasaarvestusavalduste esitamiste ajal). Kohus tõi välja asjaolu, et alates 20.10.2011 on Saue Linnavolikogu määrusega nimetatud vee-ettevõtjaks Saue linnas Kadaka elurajoonis Harju Infra OÜ. Kohtu hinnangul on tõendatud AS KNOKE poolt kõigi nõuete loovutamine Harju Infra OÜ-le 31.12.2011 seisuga. Seega pärast seda kuupäeva ei olnud AS KNOKE õigustatud vastavaid nõudeid kostjale ise esitama. Järelikult puudus pärast 31.12.2011 AS-l KNOKE kostja vastu vastava nõude esitamise õigus. Kohus leidis, et pole tõendatud, millal ja kuidas on tuvastatud, et kostja oleks omavoliliselt vett kasutanud ja heitvett kanaliseerinud. Ka pole poolte vahel sõlmitud lepingut, mille alusel võiks hageja vastava nõude kostja vastu esitada. Hageja pole tõendanud, et kostja oleks liitumislepingu sõlmimisest keeldunud. Vastupidiselt, kostja on tõendanud, et on korduvalt ise pöördunud AS KNOKE ja/või Harju Infra OÜ poole liitumislepingu sõlmimiseks. Kohus tuvastas, et IR’ile oli tõepoolest kehtestatud ärikeeld al 11.06.2012 ning seega puudus tal õigus esindada AS-i KNOKE 15.11.2012 nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel. Lisaks nõuete loovutamise lepingule puudus IR’il esindusõigus AS KNOKE nimel 16.08.2012 ja 24.01.2013 tasaarvestusavalduste tegemiseks, kuna need on tehtud pärast isikule 11.06.2012 seatud ärikeelu kehtestamist. Kohus tõi välja, et kuivõrd nõuete loovutamise lepingul puudub loovutaja allkiri, siis pole tõendatud lepingu kehtivus. Apellatsioonkaebus
Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldada.
Hageja on seisukohal, et AS KNOKE vee-ettevõtja staatus ei oma tasaarvestuse võimalikkuse juures tähtsust. Hageja leiab, et kostja on tarbinud vee- ja gaasiteenust ning pole selle eest tasunud AS-le KNOKE. Kuivõrd vaidlusalune nõue puudutab ka kostja poolt gaasi tarbimist, ei oma vee-ettevõtja staatus tähtsust. Hageja tugineb sellele, et kostja on tarbinud vee- ning kanalisatsiooniteenuseid ning tasunõue tuleneb sellest faktist endast, mitte seadusest. Hageja on seisukohal, et AS KNOKE on tasunud kostja eest kostja tarbimisest tulenevad kulud, ning et AS KNOKE on jäänud ilma tulust. Hageja leiab, et faktiliselt täitis AS KNOKE 2011. aasta teise pooleni vee-ettevõtja funktsiooni ning kostja on kohustatud tarbitu eest tasuma ka olukorras, kui AS-i KNOKE ei saa piirkonna vee-ettevõtjaks lugeda. Harju Infra OÜ piirkonna vee-ettevõtjaks nimetamine ei mõjutanud enne 20.10.2011 tekkinud olukorda ning nõudeid. Hageja hinnangul ei tõenda kolmandate isikute kirjavahetus nõude loovutamist. Hageja leiab, et AS KNOKE kiri HI’ile ei näita, et Harju Infra OÜ oleks omandanud nõude ka kostja vastu. Hageja jääb selle juurde, et AS KNOKE nõuded kostja vastu on loovutatud 15.11.2012 hagejale. Hageja leiab, et kostja 30.12.2011 taotlus sõlmida teenusleping Harju Infra OÜ-ga ja erimeelsused lepingute sõlmimisel ei mõjuta kostja kohustust tarbitu eest tasuda ega mõjuta AS KNOKE nõude tasaarvestatavust. Hageja hinnangul olid Harju Maakohtu seisukohad seoses omavolilise tarbimise mittetõendatusega üllatuslikud. Hageja väitel ei selgitanud maakohus, et tegemist oleks kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust omava asjaoluga.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 Hageja leiab, et maakohus on ärikeelu regulatsiooni kohaldanud ebaõigesti. Pankrotiseaduse § 91 kohaselt ei välista ärikeelu kohaldamine isikul äriühingu esindamist lepingute allkirjastamisel või muude tahteavalduste esitamisel. Sellest tulenevalt leiab kostja, et ärikeelu saanud isik võib siiski olla äriühingu esindaja ning dokumente allkirjastada. Hageja hinnangul olid maakohtu seisukohad ebaselged. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Käesoleva vaidluse lahendus sõltub sellest, kas hagejal on nõue kostja vastu, mida tal oleks õigus tasaarvestada kostja nõudega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et AS-l KNOKE oleks olnud õiguslik alus nõuda kostjalt 33 516,23 eurot.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AS KNOKE puhul ei olnud tegemist veeettevõtjaga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 määratleb vee-ettevõtja mõiste. ÜVVKS § 7 lg 2 kohaselt määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalituse volikogu otsusega, kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on KOV-i omandis; § 7 lg 21 kohaselt, kui omanik on eraõiguslik juriidiline isik, peab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks esitama omanik ise, kuid selle kinnitab siiski kohaliku omavalitsuse volikogu. ÜVVKS § 7 lg-st 5 tuleneb, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kohus on seisukohal, et selle normi alusel ei lähe aga üle vee-ettevõtja staatus. See omakorda tähendab, et isegi kui AS-le KNOKE kohaldusid ÜVVKS-s sätestatud vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, ei läinud talle üle vee-ettevõtja staatus ning seega puudub AS-l KNOKE õiguslik alus tugineda Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale osas, mis annab õiguse nõuda nö omavolilise tarbimise korral tasu, mis ei ole seotud tegeliku tarbimise suurusega. Poolte vahel vaidlus puudub selles osas, et Saue linnavolikogu ei ole määranud oma otsusega AS-i KNOKE Saue linna vee-ettevõtjaks. Ka pole AS-i KNOKE ja Saue Linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingut. Tulenevalt Saue linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja p-st 1.3.1 kohalduvad need eeskirjad vaid Saue Linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtjale ning Saue Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seega ei ole hagejal õigust arvutada väidetavat kostja võlgnevuse suurust lähtudes eeskirjas omavolilise veekasutuse kohta sätestatust (p 2.4.3).
9.Isegi kui AS KNOKE puhul oleks tegemist vee-ettevõtjaga, siis käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja poolt vee omavolilist tarbimist ning heitvee kanaliseerimist. Apellandi etteheide maakohtu otsuse osas, mis puudutab maakohtu otsuse üllatuslikkust, ei saa tingida maakohtu otsuse tühistamist. Käesoleval juhul ei saanud hagejale üllatuslik olla asjaolu, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Ka on maakohus pooltele selgitanud tõendamiskoormist. Sellest tulenevalt ei saanud hagejale üllatusena tulla, et kui ta tugineb kostja poolt omavoliliselt vee kasutamisele ning heitvee kanaliseerimisele, siis tuleb neid asjaolusid hagejal tõendada. Lisaks, hageja on ise tuginenud oma seisukohtades Saue linna ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. Hageja on lähtunud punktist 2.4.3, mille järgi arvutatakse välja omavolilise veekasutuse ilmnemisel hüvitis vee-ettevõtjale. Sama eeskirja punkti 2.4.5 kohaselt peab vee-ettevõtja tuvastama omavolilise veekasutamise ning punkt 2.4.2 järgi peab ülevaatust teinud vee-ettevõtja koostama omavolilise veekasutamise ilmnemisel sellekohase akti. Ka kostja on viidanud sellele, mida peab hageja tõendama ning mis on tõendamata. Kostja tõi välja, et hageja peab kostja omavolilist veetarbimist tõendama ning sellekohase akti koostama, 02.12.2013 menetlusdokumendis „Kostja seisukohad“, mille kostja on edastanud ka hageja esindajale (tlk 167).
10.Kohus leiab, et apellatsioonkaebuses apellandi poolt välja toodud väide, et tasaarvestatav nõue tulenes ka kostja poolt gaasi tarbimisest, tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole sellele esimese astme kohtu menetluses tuginenud ning ka maakohtus esitatud tasaarvestusavaldustes on hageja välja toonud tasaarvestuse alustena vaid kostja väidetava omavolilise veetarbimise. Tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 ja § 652 lg-st 4 ei saa hageja tugineda apellatsioonimenetluses asjaolule, mida ta ei ole varasemas menetluses esitanud. Kuivõrd uue asjaolu esitamine pole hageja poolt põhjendatud ega tõendatud, jätab kohus selle väite tähelepanuta.
11.Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses ei ole AS KNOKE nõude olemasolu kostja vastu tõendatud ning seepärast puudub hagejal ka alus enda väidetavat nõuet kostja vastu tasaarvestada kostja 13.06.2012 jõustunud kohtuotsest tuleneva nõudega.
12.Isegi kui AS KNOKE nõue kostja vastu oleks tõendatud, siis käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vastav nõue nõuete loovutamise teel hagejale üle läks. AS KNOKE ja hageja vahel 15.11.2012 sõlmitud nõuete loovutamise lepingul puudub AS KNOKE kui nõude loovutaja esindaja allkiri. Lepingu on allkirjastanud vaid nõude omandaja ehk hageja ise. Seepärast ei saa kohus selle tõendi alusel nõude üleminekut tuvastada. Kuigi kostja viitas nõude loovutaja allkirja puudumisele juba maakohtus, ei ole hageja senini esitanud asjaolusid, mille alusel tuleks järeldada, et ilma nõude loovutaja allkirjata on nõuete loovutamine siiski kehtiv.
13.Isegi kui see leping oleks allkirjastatud AS KNOKE tollase juhatuse liikme IR poolt, ei tooks selle isiku poolt nõude omaja nimel nõude loovutamine kaasa kehtiva loovutuse tagajärgi. IR-le on kehtestatud al 11.06.2012 ärikeeld ning seega tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei oleks ta tohtinud olla juriidilise isiku juhtorgani liige. Ka ei tulene toimiku materjalidest, et AS KNOKE oleks väljastanud IR-le volituse, mille alusel oleks ta võinud äriühingu nimel vaidlusaluseid nõudeid loovutada, või et IR oleks tegutsenud AS KNOKE nimel kohtu loa alusel. Maakohus on tuvastanud õigesti, et IR-l puudus õigus esindada AS-i KNOKE 15.11.2012 nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel. Ka on maakohus õigesti tuvastanud, et IRl puudus esindusõigus AS KNOKE poolt 16.08.2012 ja 24.01.2013 tasaarvestusavalduste tegemiseks, kuna need on tehtud pärast isikule seatud ärikeeldu. Lisaks puuduvad mõlemal tasaarvestusavaldusel IR allkirjad.
14.Hageja väidete kohaselt sõlmiti 15.11.2012 AS KNOKE ja hageja vahel nõude loovutamise leping. Vastuoluline on, et AS KNOKE esitas oma nimelt 24.01.2013 tasaarvestusavalduse kostjale, justkui tema oleks jätkuvalt nõude omaja. Hageja väidete kohaselt oli vastav nõue aga kostja vastu selleks ajaks juba hagejale loovutatud. Harju Infra OÜ kiri HI-ile 11.09.2012 viitab aga hoopis sellele, et AS KNOKE loovutas vaidlusaluse nõude Harju Infra OÜ-le koos kõigi teiste nõuetega. Sellest kirjast tuleneb, et Harju Infra OÜ on omandanud nõudeõiguste loovutamise lepingu alusel AS-lt KNOKE kõik vee- ja heitvee
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-33722 teenuse osutamisest tulenevad nõudeõigused (sh kõrvalnõuded) mainitud piirkonnas kinnistuid omavate võlgnike vastu seisuga 31.12.2011. Järelikult ei saanud AS KNOKE enda väidetavat nõuet kostja vastu teistkordselt 2012. aasta novembris hagejale loovutada, kuna see oli juba loovutatud Harju Infra OÜ-le. Kohus ei nõustu apellandi väitega, et Harju Infra OÜ kirjast HIile ei tulene, et nõue kostja vastu oleks ka sel hetkel loovutatud. Kohtu hinnangul tuleneb kirjast, et AS KNOKE loovutas Harju Infra OÜ-le kõik nõuded, sh nõude kostja vastu. Eelnevalt väljatoodud vastuoludest tulenevalt ei saa kohus lugeda vaidlusaluse nõude loovutamist hagejale tõendatuks.
15.Kohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.