Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-60840
Tsiviilasi
GÜXXX(likvideerimisel) hagi AK vastu võla nõudes 423.86 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja GÜXXX(likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht
hageja lepinguline esindaja Valdis H ; kostja AK(registrikood XXX; elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Irina R .
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja ja 25 % ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks vastavalt TSMS § 637 lõikele 21.
2-11-60840 Asjaolud ja menetluse käik GÜXXX (likvideerimisel) esitas 09.12.2011 Harju Maakohtule hagi kostja AK vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi asjas 29.11.2012 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kostja edastas 17.12.2012 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lg 41 soovi esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hooneühistuseaduse (edaspidi HÜS) § 1 lg 2 kohaselt hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 38 lg 1 kohaselt Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul. TÜS § 38 lg 2 kohaselt üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ. TÜS § § 51 lg 4 kohaselt pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-11-60840 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 423.86 eurot ja viivis summas 141.93 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata XXXGÜ (likvideerimisel) garaažiboksi nr 235 ja remondiboksi nr 30 koos panipaigaga nr 31 kasutamisest (endine boks 300) tulenevad sihtmaksed ja liikmemaks (tl 6-15). Hageja täpsustas 28.12.2011 oma nõuet ja viivise arvutust (tl 34). Hageja põhinõue sisaldab lisaks tasumata sihtmaksetele ja liikmemaksule 09.08.2011 arvet nr 111072351. Hageja 28.12.2011 täpsustatud nõue tuleneb 09.08.2011 arvel nr 111072351 esitatud summas 4.32 eurot eksplikatsiooni ja plaani koopiate ning protokolli koopiate teenuse eest. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on seisukohal, et 09.08.2011 arve nr 111072351 (tl 35) alusel hageja poolt nõutud võlgnevus summas 4.32 eurot ei ole põhjendanud, kuna hageja ei ole tõendanud kulu tekkimist ning ei ole esitanud nõude aluseks olevaid kuludokumente. Kostja toob välja, et eksplikatsioon ja plaan kinnitati 06.07.2011 üldkoosolekul, mille protokolli osaks nimetatud dokumendid on. Kostja leiab, et hagejal puudub alus 09.08.2011 arve nr 111072351 esitamiseks, kuna liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa. Hageja leiab, et ükski arvetes tasumiseks esitatud nõue ei ole alusetu. Kulude tekkimise alusena on hageja viidanud hageja 02.08.2011 kirjalikule nõudele vastavate koopiate esitamiseks (tl 120). Vastavalt HÜS § 1 lõikele 2 kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut. TÜS § 51 lg 4 kohaselt on liikmel õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kohus leiab, et kostja 02.08.2011 nõue 06.07.2011 protokolli ja selle lisaks oleva eksplikatsiooni ja plaani koopiate saamiseks on TÜS § 51 lg 4 liikme õiguste piires ning garaažiühistul on kohustus oma kulul üldkoosoleku protokolli või selle ärakirja andmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue summas 4.32 eurot, (09.08.2011 arve nr 111072351) on vastuolus TÜS § 51 lõikega 4 ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata osas, millega nõutakse tulundusühistuseaduse § 51 lõike 4 alusel üldkoosoleku protokolli koopia esitamisega seonduvate kulude tasumist. Kostja on oma 26.09.2012 seisukohas nõustunud oma kohustusega garaažibokside arvete tasumise osas. Kostja on hagi õigeks võtnud osas, mis puudutab garaažiboksi nr 235 ja remondiboksi nr 30 koos panipaigaga nr 31 kasutamisest (endine boks 300) tulenevaid sihtmakseid ja liikmemaksu. Kohus leiab tulenevalt TsMS § 440 lõikest 1, et hagiavaldus tuleb rahuldada kostjapoolsest õigeksvõtust tulenevalt ulatuses, mis on välja toodud 28.11.2011 hagi täpsustuses (tl 34) seoses sihtmaksete ja liikmemaksu võlgnevustega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb rahuldada garaažiboksi nr 235 osas (199.75-4.32) 188.43 euro ulatuses ja endise boksi nr 300 osas 188.43 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse osas kokku summas (188.43+188.43) 376.86 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista arvete tasumisega viivitamise eest viiviseid (90.10+89.50) 179.60 euro ulatuses (tl 34), kasutades viivismäära 0.3 % päevas. Kostja on seisukohal, et viivismäär 0.3 % ei ole põhjendatud tulenevalt XXXGÜ 04.05.2006 üldkoosoleku otsusega kinnitatud sisekorraeeskirjade punktist 5 (tl 70), mis sätestab tähtajaliselt mitte tasutud arve eest viivismääraks 0.07 %. Hageja on selgitanud, et viivismäära 0.3 % on kohaldatud tulenevalt kostja kui juhatuse liikme poolt hagejale esitatud kinnitustest.
2-11-60840 TÜS § 39 p 9 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses muude seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Mittetulundusühingute seadus, hooneühistuseadus ja tulundusühinguseadus ei sätesta garaažiühistutele rahalise kohustuse mittetäitmisel kohaldatavat viivisemäära, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda VÕS § 113 alusel 04.05.2006 üldkoosoleku otsusega kinnitatud sisekorraeeskirjadega sätestatud ja tõendatud viivisemäärast 0.07 %. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud viivismäära 0.3 % aluseks olevaid kinnitatud otsuseid ning TÜS § 39 p 9 alusel ja tulenevalt 04.05.2006 kinnitatud sisekorraeeskirjade punktist 5 on põhjendatud kohaldada viivismäära 0.07 %. Kohus on seisukohal, et hageja poolt 28.11.2011 toodud viivisarvestuse täpsustuse alusel viivismäära 0.07% kohaldamisel on arvestuslik viivis garaažiboksi 235 osas 24.16 eurot (viivisarvestuses on välja arvatud arve nr 111072351) ning boksi 300 osas 24.16 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud põhivõlgnevuse 376.86 euro ulatuses, tuleb hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada summas (24.16+24.16) 48.32 eurot. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.