Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246 Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) asutati P.K. (isikukood x) poolt ning esmakanne Harju maakohtu registriosakonnas tehti 08.12.2004.a. P.K. oli ettevõtte ainuomanik ja ainuke juhatuse liige. 14.11.2005.a. võõrandas P.K. äriühingu osaluse N.V. ́ile (isikukood x), kuid jäi ise ettevõtte juhatuse liikmeks. 15.08.2006.a. vahetus ka ettevõtte juhatus ning ainukeseks juhatuse liikmeks sai N.V.. 02.02.2009.a. võttis ainuosanik vastu ettevõtte lõpetamise otsuse ning likvideerijaks nimetati Hillar Talts. 03.02.2009.a. omandas ettevõtte osaluse OÜ Saktolin (registrikood 10625362). 19.02.2009.a. on tehtud kanded registripiirkonna muutumise ning likvideerija kohta. Ajutise halduri aruande koostamise käigus selgus, et võlgniku ainuomanik Saktolin OÜ on 08.04.2013.a. registrist ÄS § 60 lõike 3 alusel kustutatud. 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt alustas ettevõte tegevust 2006.a. alguses ning põhitegevuseks oli kõik ehitusega seonduv alates projektijuhtimisest kuni sanitaartehniliste töödeni. Likvideerija sõnul tegeles võlgnik üldehitustööde pakkumisega erinevatele eraõiguslikele klientidele. Põhiliselt tegeleti eramajade siseviimistlustöödega, samuti korraldati sanitaar-tehnilisi töid. Olulisemaks koostööpartneriks oli KST Baltic OÜ. Eraldi kontori-, ega laopindu ettevõte ei üürinud. Juhatus töötas kodus ning lisaks kasutati vastavalt objektide arvule 2-7 palgalist töötajat, kelle keskmine palk oli ~600 € kuus. 2008-2009.a. Eestit tabanud majanduslanguse tingimustes ei suudetud tegevust enam kasumlikult jätkata, kuna olulises mahus vähenes klientide hulk ning tekkis surve teenuse hinade alandamiseks alla omahinna. Ettevõte kandis kahjumit. Võlgniku pankrotiavalduses on märgitud, et OÜ Saktolin omandas osaluse eesmärgiga ettevõte saneerida või selle võimatuse puhul likvideerida. Juba 2009.a. veebruaris on tehtud otsus ettevõtte likvideerimise kohta. Likvideerija sõnul on ta likvideerimismenetluse käigus selgitanud välja, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu ning sellega seoses on likvideerija 16.03.2013.a. esitanud Pärnu Maakohtule Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) nimel võlgniku pankrotiavalduse. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul on avatud järgmised pangakontod: SEB Pank AS konto nr. 10220041556011, saldo 1,30 € Danske Bank A/S Eesti filiaal konto nr. 332705390000, saldo 0,00 € Täitemenetluse registri andmetel on Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) suhtes algatatud kaks täitetoimikut järgmiselt: - 12.06.2008.a. on Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel algatatud täitemenetlus summa 7 817,67 € sissenõudmiseks (kohtutäitur Elin Vilippus) ning - 31.08.2010.a. on SEB Pank AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus summa 6 095,93 € sissenõudmiseks (kohtutäitur Rannar Liitmaa). Ajutine pankrotihaldur teavitas kohtutäitureid Pärnu Maakohtu 22. 03.2013.a. määrusest, millega peatati ka võlgnik Guttenberg Ehitus OÜ suhtes toimuvad sundtäitmised. 26.03.2013.a. edastas kohtutäitur Elin Vilippus ajutisele haldurile täitemenetluse peatamise otsuse. Kohtutäitur Rannar Liitmaa ei ole ajutist haldurit täitemenetluse peatamisest informeerinud. Finantsandmed: Võlgniku poolt on viimasena äriregistrile esitatud 2007.a. majandusaasta aruanne ( kinnitatud

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246

Ajutisele haldurile esitatud olulisemad finantsandmed on kokkuvõtlikult esitatud järgnevas tabelis: (võrreldavuse huvides on kõik andmed esitatud eurodes) 2006.a.

2007.a.

31.12.2012

22.03.2013

Käibevara

96 887

58 268

Põhivara

2 620

83 471

Lühiajal.kohust.

96 529

38 571

132 363

132 363

Pikaajal.kohust.

Kasum (-kahjum)

100 189

-134 919

-134 919

Omakapital

2 978

103 168

-132 363

-132 363

Bilansimaht Müügitulu

99 508 130 040

141 739 499 214

2007.a. bilansi kohaselt: Käibevara moodustub peamiselt rahast kassas, nõuetest ostjate vastu ja ettemaksudest. Põhivarana on kajastatud 57 520 € (900 000 krooni) suurune antud pikaajaline laen. Likvideerija on ajutisele haldurile edastanud eelmise juhatuse info selle kohta, et laen tagasi saadud 2008-l aastal ning selle arvelt on tasutud ettevõtte jooksvaid kohustusi. Materiaalse põhivara osakaal on olnud minimaalne. Müügitulu on jagunenud Eesti, Läti ja Soome vahele. 2.2 Võlgniku võlad ja varad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur on esitanud/teostanud päringud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, registriosakonnale, maanteeametile, täitemenetluse registrile ning Maksu- ja Tolliametile, samuti Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste filiaalidele ning suurematele liisinguettevõtetele. Saadud vastustest nähtub, et Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) omandis ei ole praegusel ajal, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul olnud, kinnisasju, sõidukeid, osalusi äriühingutes. Ajutise halduri päringule vastanud finantseerimisasutuste nimekiri on esitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete puudumist kinnitavaid teatisi (p.2.10.) ei ole käesolevale aruandele lisatud, vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. Võlgniku võlad ja kohustused kokku: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu / s.h. põhinõue 63 755,89 € ja arvestuslik intress 65 502,93 €) Põhinõude ja intressi suurust vaadates saab järeldada, et maksuvõlg on tekkinud ~4,5 aastat tagasi, st. 2008.a. lõpuks/. Swedbank Liising AS (kaubik Citroen Jumper müügikahju) SEB Pank AS ( krediitkaardilaen ja teenustasud) Danske Bank A/S Eesti filiaal (liisingulepingust tulenev nõue) 1 Elion Ettevõtted AS

154 843,97 € 126 248,82 €

5 927,76 € 6 235,21 € 16 098,65 € 333,53 €

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246

Danske Bank on nimetatud summas esitanud hagi kohtusse (esindajaks on OÜ Julianuse Õigusbüroo). Kaaskostjaks on liisingulepingu käendajaks olnud võlgniku endine juhatuse liige N.V.. Ts. asjas nr. 2-11-15280 teeb Harju Maakohus otsuse 25.04.2013.a. kell 16.00. Juhul, kui lahend tehakse Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) kahjuks, siis lisanduvad summale ka menetluskulud.

Ülalnimetatud summadele võivad lisanduda ka täitemenetluse kulud.

Võlgniku varad

kokku:

0,00 €

Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtub, et võlgniku ainukeseks varaks on tema SEB Pank AS-is asuval kontol olev summa 1,30 €. Kuna selle summa kasutamine ei ole teenustasudest tulenevalt võimalik, tuleb asuda seisukohale, et varade väärtus on 0,00 €. Likvideerija on ajutisele haldurile kirjalikult teatanud, et võlgnikul puudub igasugune vara, sh. nõudeõigused, väärtpaberid, osalused teistes ettevõtetes, raha pangas ja kassas, tagasinõutav vara jms. Samuti on likvideerija kinnitanud, et võlgnikul ei ole praegusel hetkel jooksvaid kohustusi tekitavaid lepinguid, sh. rendi-, üüri-, töö-, käendus-, garantii jms. lepinguid Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 154 843,97 € suuruses summas. Võlgnikul igasugused varad puuduvad . Lähtudes eelnevast haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused on vähemalt 154 843,97 €, kuid igasugused varad puuduvad. Äriühingu tegevus on lõppenud hiljemalt 2009 alguses ning seega puudub rahavoog kohustuste täitmiseks. 2.3 Ajutise halduri arvamus tagasivõtmise võimaluste kohta Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud , et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. 2.4 Tagasinõutav vara Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

2.5 Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Pankrotiavalduse kohaselt märgib likvideerija Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks eelmise kümnendi lõpus Eestit tabanud majanduslangust, mille tulemusena võlgnik ei suutnud kasumlikult jätkata, sest vähenes klientide hulk ja tekkis surutis teenuse hinnale. Likvideerija ei ole andnud hinnangut selle kohta, millal ettevõte muutus maksejõuetuks. 5 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246

Teistsuguse informatsiooni puudumisel on ajutine haldur asunud seisukohale, et Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2008.a. majanduslangus, mis eriti teravalt puudutas ehitus- ja kinnisvaraturgu. Majanduslanguse tulemusena vähenesid olulisel määral tellimused ning objektide saamise nimel tehti hinnapakkumisi alla omahinna. Kuigi ettevõte ei ole koostanud finantsaruandeid 2008,2009, 2010 ja 2011.a. kohta ( vähemalt registripidajale ja ajutisele haldurile neid esitatud ei ole) saab siiski järeldada, et Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse tekkimise ajaks võib olla hiljemalt 2008 lõpp. Nimetatud järelduse aluseks on eelkõige maksuvõlgnevuse tekkimise aeg ning finantsaruannete mittekoostamine/mitteesitamine. Tulenevalt PankrS § 22 lg 5 esitab ajutine haldur aruandes arvamuse selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Tulenevalt Äriseadustiku § 180 lg 51 peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul puuduvad ajutisel halduril piisavad andmed selleks, et tuvastada Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Siinjuures jääb arusaamatuks ka Maksu- ja tolliameti tegevusetus. MTA – le Eesti Vabariigi esindajana on antud piisavalt laialdased seaduslikud õigused selleks, et sekkuda kiiresti maksuvõlglaste tegevusse, asuda maksuvõlgu sisse nõudma võlglaselt endalt, aga kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolul ka vastutusotsuse alusel võlgniku juhatuse liikmelt. Käesoleval juhul viitab maksuintressi suurus sellele, et maksuvõlgnevus tekkis ~4,5 aastat tagasi. MTA-l oleks operatiivse tegutsemise puhul olnud võimalik tuvastada juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu, kuid MTA on jätnud õigeaegselt vajalikud meetmed rakendamata ja ajutisel halduril puuduvad andmed juhatuse liikme vastutuse aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks. Käesoleval juhul ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud likvideerija käitumises rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo tunnuseid. Tulenevalt Äriseadustiku § 210 peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Erinevalt ÄS 180 lg 51 ei kehtesta ÄS § 210 likvideerijale pankrotiavalduse esitamise tähtaega. Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) likvideerija on ajutisele haldurile selgitanud, et varem ei esitatud pankrotiavaldust poolelioleva kohtuasja tõttu ( Danske Bank nõudes võlgniku ja N.V. ́i vastu). Praeguseks on likvideerija esitanud ühingu pankrotiavalduse ning seega on täitnud talle seadusega pandud kohustuse. Eeltoodust lähtuvalt on ajutise halduri arvamuse kohaselt pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246 Ajutise halduri hinnangul ei ole Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) tervendamine võimalik, kuna sisuline tegevus on lõppenud rohkem kui 4 aastat tagasi.

2.6 Töötajad Ajutisele haldurile esitatud andmetel on kõik töölepingud lõppenud ja töötajatel ei ole nõudeid võlgniku vastu. 2.7 Kokkuvõtteks Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad varad, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja puudub alus nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu. 2.8 Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas: Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . Ülaltoodu alusel ja juhindudes haldur palub: - kinnitada ajutise halduri aruanne; - määrata Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2 560 ( kaks tuhat viissada kuuskümmend ) eurot; - summa 2 560 € maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik; - võlgniku, võlausaldajate või kolmandate isikute poolt kohtu määratud tähtajaks

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-13-12246 2 560 € mittemaksmisel lõpetada Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel), registrikood 11087978, juriidiline aadress Kuninga 24, Pärnu, pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel; -Määrata Guttenberg Ehitus OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Hillar Talts, isikukood x, elukoht x; -Kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja mõista see välja Andrus Õnnik ́u kasuks Eesti Vabariigi vahenditest. Andrus Õnnik arveldusarve SEB Pangas on x.

Tsiviilasi nr 2-13-12246 kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x.- eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud v. a. sotsiaalmaks.) ja mõista see välja Eesti Vabariigi vahenditest ning kanda see Andrus Õnniku arveldusarvele SEB Pangas nr x. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Ajutise halduri tasuks võlgnikul vara puudub. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas x.- eurot välja riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.