lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-7058/10

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-7058/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-7058

Tsiviilasi

OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine

Kohtuistungi toimumise aeg

17.04.2013.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlgniku seaduslik esindaja AK Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ M pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida OÜ M ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.
3.OÜ M likvideerimine ja registrist pankrotihaldurile Mari Männiko.

kustutamine

teha

ülesandeks

ajutisele

4.Vabastada ajutine pankrotihaldur Mari Männiko tema ülesannetest pärast OÜ M kustutamist äriregistrist.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata OÜ M dokumentide hoidjaks AK(isikukood XXX).

Määrata ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasuks võlgniku vara arvelt 1 650 eurot (lisandub sotsiaalmaks 544,50 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 150 eurot, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kanda hüvitis Mari Männiko arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX.

7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud

OÜ M esitas 13.02.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli jaekaubandus. Võlgnikul on kohustusi 605 587,77 euro ulatuses, vara 14 066,78 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks oli käibevahendite puudus ning käibe vähenemine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 04.03.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1 500 euro väärtuses ning kohustusi on 623 160,32 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 650 eurot (lisandub sotsiaalmaks 544,50 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 150 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning maksta summa välja Mari Männiko arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 1 816,50 eurot välja mõista solidaarselt võlgnikult ja AK. 17.04.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde ning leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 19.04.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning avaldas 19.04.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 1 500 euro väärtuses ja kohustusi on 623 160,32 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011.a algust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 544,50 eurot, ning teostatud kulutuste hüvituseks 150 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi ja 20 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 650 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 150 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Mari Männiko arveldusarvele. Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitiseks 1 816,50 eurot välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku seaduslikult esindajalt AK. AK ei ole andnud nõusolekut nimetatud tasu maksmiseks. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole nõustunud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamisega, tuleb jätta ajutise halduri taotlus tasu väljamõistmiseks AK rahuldamata. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme Allan Kuuskmanni vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja