GÜ Laine-2 hagi P P vastu alusetult saadu tagastamiseks ja P P vastuhagi GÜ Laine-2 vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GÜ Laine-2 apellatsioonkaebus P P apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23.04.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Hageja apellatsioonkaebuse hind 2876,02 eurot Kostja apellatsioonkaebuse hind 5245,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: GÜ Laine-2 (registrikood 80032238), seaduslikud esindajad V K ja Aleks K, lepinguline esindaja adv Britta Oltjer Kostja: P P (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marko Woronowicz
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.oktoobri 2012 otsus muutmata.
Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 64,5% kostja kanda ja 35,5% hageja kanda.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata GÜ Laine-2 taotlus 23.04.2013 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.GÜ Laine-2 esitas 09.11.2010 Harju Maakohtule hagi P P vastu alusetult saadud 148 773 krooni tagastamiseks. 28.05.2012 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 8121,30 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt valiti kostja GÜ Laine-2 juhatuse esimeheks 25.09.2001 üldkoosoleku otsusega. 02.09.2001 sõlmisid pooled tähtajatu käsunduslepingu, millega määrati kostja kuupalgaks 1250 krooni. 09.04.2006 üldkoosolekul pikendati kostja juhatuse liikme volitusi. Juhatus otsustas 30.04.2006 määrata esimehe töötasuks 2500 krooni kuus ja isikliku transpordi ning telefoni kompensatsiooniks kuni 800 krooni kuus.
3.18.11.2007 kutsuti kõik juhatuse liikmed tagasi ja valiti uus juhatus. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppesid tema tagasikutsumisel juhatusest. Kostja tegutses edasi, nagu ta oleks jäänud juhatuse esimeheks. Ajavahemikul 01.12.2007 - 01.06.2009 esitas kostja raamatupidajale juhatuse esimehe kohusetäitjana tööaja arvestusi, mille alusel maksti talle igakuiselt valvuri, elektriku, sanitaartehniku ja kojamehe töötasu, samuti juhatuse liikme tasu ning ta tasus hageja pangakaardiga autokütuse eest – kõik kokku 127 070,80 krooni. Sellest 45 000 krooni on alusetult saadud juhatuse liikme tasu, 8193,59 kütuse ostmise eest ja ülejäänu töötasu.
4.Hageja uue juhatuse kohta kannet registrisse ei tehtud, kuna kostja ei andnud pärast 18.11.2007 üldkoosolekut uuele juhatusele dokumente üle. Kostjal puudus õigus saada juhatuse liikme tasu, samuti ei olnud tal õigust määrata end iseseisvalt santehnikuks, elektrikuks ja kojameheks. Kostjaga ei sõlmitud lepinguid töötamiseks nendel ametikohtadel. Hagejal puudus vajadus pidevalt töötava elektriku ja santehniku järele. Pärast kostja tagasikutsumist juhatusest tagandas kostja omavoliliselt kaks valvurit ja kojamehe ning esitas arvestusi selle kohta, nagu oleks ta teinud nende tööd. Tegelikult ta seda ei teinud. Pärast 18.11.2007 üldkoosolekut võis kostja tegutseda ainult uue juhatuse nõusolekul, kuid kostjale keegi sellist volitusi ei andnud. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.18.11.2007 ühistu üldkoosolekul valiti uus juhatus, kuid uued juhatuse liikmed ei tegelenud ühistu juhtimisega kuni 05.06.2009. Kostja teavitas uut juhatust, et annab dokumendid ja asjaajamise üle pärast uue juhatuse kohta kande tegemist registrisse. Käsunduslepinguga oli sätestatud asjaajamise üleandmiseks kuni kolm kuud ja pärast
18.11.2007 üldkoosolekut jätkas kostja tegutsemist juhatuse esimehe kohusetäitjana. Uue juhatuse tegevusetuse tõttu oli kostja sunnitud tegelema ühistu majandamisega, garaažihoone tehnosüsteemide remondi ja korrasoleku tagamisega, näidukäitlusega, arvete koostamise ja arveldamisega ning ühistu tegevuse dokumenteerimisega 1 aasta ja 7 kuu vältel. Uus juhatus registreeriti 02.02.2009. Esimest korda avaldas hageja soovi asjaajamine kostjalt üle võtta 22.04.2009 e-kirjaga. Tegelik asjaajamise üleandmine toimus alles 05.06.2009. Hageja uus juhatus oli teadlik, et kostja täitis juhatuse liikme kohustusi edasi ja see kiideti sisuliselt heaks. Kostja tegevuse suhtes ei esitatud ühtegi pretensiooni.
7.Kostja esitas igakuiselt kõik oma töötunnid ja kinnitas need juhatuse esimehe kohusetäitjana. Kuni 02.05.2009 pidi ühistul olema valveelektrik ja santehnik. Kostja töölepingus ei olnud elektriku ja santehniku kohustusi ette nähtud ja kuni 18.11.2007 tegi kostja neid töid tasuta.
8.Kostja teavitas hagejat käsundita asjaajamisele asumisest suuliselt. Kuna hageja kiitis asjaajamise heaks, see vastas soodustatud huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning oli ühistu huvides oluline, oli kostja saadud tasu seaduspärane ja õigustatud. See kajastati ka majandusaasta aruandes. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9.28.09.2011 esitas P P vastuhagi GÜ Laine-2 vastu hüvitise 3195 euro saamiseks. Pärast korduvaid vastuhagi täpsustusi ja vastuhagist osalist loobumist nõudis kostja hagejalt põhivõlga 479,34 eurot, so kolme kuu tasu käsunduslepingu p 6 järgi ja viivist 97,40 eurot, kokku 576,74 eurot. Vastuväited vastuhagile
10.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Käsundusleping ei kehtinud, sest puudus selle sõlmimiseks vajalik üldkoosoleku otsus. Kostja nõue on ka aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5245,20 eurot, millest 523,66 eurot on saadud alusetult kütuse ostmiseks ja 4721,54 eurot alusetult töötasuna. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid 64,5% ulatuses kostja kanda ja 35,5% ulatuses hageja kanda.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli hageja juhatuse liige kuni üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni 18.11.2007; 18.11.2007 üldkoosolekul kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi ja hagejale valiti uus juhatus; registrikanne hageja uute juhatuse liikmete kohta tehti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 02.02.2009; varasemal perioodil, kui kostja oli hageja juhatuse liige, sõlmiti 02.09.2001 kostjaga käsundusleping, mille kohaselt oli kostja kuupalk 1250 krooni; 30.04.2006 võttis hageja juhatus vastu otsuse, millega määrati juhatuse esimehe kuupalgaks 2500 krooni alates 01.04.2006; pärast kostja tagasikutsumist 18.11.2007 tasus hageja kostjale netosummana kokku 127 070,80 krooni (8121,3 eurot), millest 45 000 krooni sai kostja juhatuse esimehe tasuna (igakuiselt 2500 krooni), 8193,59 krooni tasuna kütuse eest ja ülejäänu töötasuna erinevate tööülesannete täitmise eest.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi viimasele pärast 18.11.2007 makstud summad, sh tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, teiste tööülesannete täitmise eest ja kulude eest ning kas kostjal on õigus nõuda hagejalt käsunduslepingus ettenähtud kolme kuu tasu suurust hüvitist lepingu lõpetamise eest.
14.Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 60 lg 1 ja hageja põhikirja järgi oli hageja juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise pädevus ainult hageja üldkoosolekul. Hageja
üldkoosoleku pädevusse kuulus ka tehingute sõlmimise otsustamine juhatuse liikmega. Eeltoodust tulenevalt oli juhatuse liikmete tagasikutsumise ja valimise, samuti juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja juhatuse liikmetele tasu määramise ainupädevus ühistu üldkoosolekul, mitte juhatuse liikmetel endil.
15.Kostja kutsuti 18.11.2007 kehtiva üldkoosoleku otsusega juhatuse liikme kohalt tagasi ja tema juhatuse liikme staatus lõppes vaatamata sellele, et hageja ei suutnud õigeaegselt teha kannet registrisse. Juhatuse liige, kelle volituste tähtaeg on lõppenud, võib põhimõtteliselt jätkata oma tegevust käsundita asjaajamise sätete alusel, kui selleks on täidetud seaduses ettenähtud eeldused.
16.Hageja nõuab kostjalt tagasi tasutud juhatuse esimehe tasu, kulutuste hüvitist ning töölepinguliste kohustuste täitmise tasu, kuna hageja väitel puudus väljamaksete tegemiseks seaduslik alus. VÕS § 1028 lg 1 järgi võib üleandja nõuda saajalt saadut tagasi, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
17.Kostja allkirjastas koos teiste tolleaegsete hageja juhatuse liikmetega 02.09.2001 käsunduslepingu. Käsunduslepingut ei sõlmitud nõuetekohaselt. Hageja põhikirja p 5.3 järgi sai tehingu sõlmimist juhatuse liikmega otsustada ainult üldkoosolek, mitte teised juhatuse liikmed. Puuduvad tõendid, et viidatud leping ja hageja üldkoosolek oleks selles sisalduvad tingimused heaks kiitnud. Kuivõrd vastavat üldkoosoleku otsust vastu ei võetud, ei sõlmitud lepingut pädevate isikute poolt ja see ei toonud pooltele kaasa õigusi ega kohustusi. Poolte vahel ei olnud lepingulist suhet, mis oleks kostjale andnud õiguse saada juhatuse liikmena tasu pärast 18.11.2007.
18.Käsunduslepingu p 4 järgi oli kostja lepingujärgseks tasuks 1250 krooni. Hiljem suurendati juhatuse esimehe töötasu juhatuse koosoleku 30.04.2006 otsusega alates 01.04.2006 2500 kroonini kuus. Samas otsustati maksta juhatuse esimehele ja raamatupidajale isikliku transpordi ja telefoni kompensatsiooni kuni 800 krooni kuus. Hageja juhatusel puudus pädevus otsustada iseenda tasude suuruse üle. Vaidlusalusel ajal kehtinud TÜS § 57 sätestas, et juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
19.18.11.2007 üldkoosoleku otsuse p-st 9 nähtuvalt otsustati jätta muutmata juhatuse esimehe tasu suurus 2500 krooni. Muude hüvitiste maksmise kohta üldkoosolek otsust vastu ei võtnud. Järelikult oli kostjal õigus saada juhatuse esimehena igakuist tasu 2500 krooni ajal, mil ta oli juhatuse liige. Pärast ametist tagasikutsumist puudus kostjal alus saada vastavat tasu juhatuse liikmena.
20.Tõenditest ei ole võimalik järeldada, et 18.11.2007 valitud juhatus oleks oma ülesandeid täitnud. Juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et eelmine juhatus otsustas anda asjaajamise uuele juhatusele üle pärast juhatuse liikmete registreerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Selle ajani pidi juhatuse otsuse kohaselt täitma juhatuse esimehe kohustusi kostja, korraldades ühistu igapäevast majandustegevust. Tõenditest ei nähtu, et antud juhatuse otsust oleks tutvustatud 18.11.2007 üldkoosolekul või edastatud teadmiseks uuele juhatusele. Samas nähtub korralise üldkoosoleku kutsest, et kostja soovis ühistu juhatuse esimehe kohusetäitjana kutsuda 20.04.2008 kokku ühistu korralist üldkoosolekut juhatuse aruande esitamiseks ja 2007. majandusaasta aruande kinnitamiseks. Seega teavitas kostja hiljemalt viidatud kutses hagejat, et ta tegutseb juhatuse esimehe kohusetäitjana.
21.Hageja seadusliku esindaja V Ki e-kirjast nähtuvalt pöördus ta alles 21.04.2009 kostja poole ühistu dokumentide saamiseks. Puuduvad tõendid, et hageja uus juhatus oleks seda varem teinud. 18.11.2007 valitud juhatusel puudusid takistused registrikande tegemiseks ja oma kohustuste täitmisele asumiseks koheselt pärast üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist. Kostja teavitas 2007.a ja 2008.a tegevusaruannetes hagejat enda
tegutsemisest, kuid hageja ei teinud midagi kostja tegevuse lõpetamiseks.
22.Kostja andis ühistu dokumendid hageja uuele juhatusele üle alles 05.06.2009. Kuni selle ajani korraldas hageja raamatupidamist kostja, kes suhtles ka Maksu- ja Tolliametiga. Puuduvad tõendid, et keegi 18.11.2007 valitud juhatuse liikmetest oleks neid kohustusi täitnud. Uue juhatuse liikmete omavaheline tööjaotus otsustati alles 16.07.2009 koosolekul.
23.18.11.2007 valitud juhatus sisuliselt tegevust ei alustanud. Puuduvad tõendid mistahes toimingute kohta, milliseid oleksid ajavahemikul 18.11.2007 kuni 01.06.2009 hageja huvides teinud uue juhatuse liikmed. Kostja esitanud tõenditest nähtuvalt korraldas tema hageja igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist. Tunnistajate G K, A K, V P, E G, M V ja A B ütlused ei tõenda vastupidist.
24.Olukorras, kus ükski 18.11.2007 valitud juhatuse liikmetest tegelikult ühistu juhtimisega tegelema ei hakanud ning juhtorgani funktsioonide täitmist jätkas kostja, oli kostja poolt tegemist sellise käsundita asjaajamisega, mis toimus VÕS § 1018 lg 1 p 3 mõistes avalikes huvides. Avalikes huvides peab juriidilisel isikul olema juhtorgan, kes korraldab raamatupidamist ja tagab maksukorralduslike õigusaktide täitmise ning neid kohustusi täitis alates 18.11.2007 ainult kostja.
25.Veenev ei ole hageja väide, et uus juhatus ei saanud oma kohustusi täita dokumentatsiooni puudumise tõttu. Puuduvad tõendid, et uued juhatuse liikmed nõudsid kostjalt dokumentide üleandmist vahetult pärast nende valimist. Tunnistajad seda ei kinnitanud. Tõenditest nähtub üheselt, et vastava dokumentide üleandmise ettepanekuga pöördus hageja uus seaduslik esindaja V. K kostja poole alles 21.04.2009. Miski ei viita sellele, et tegemist oli dokumentide korduva nõudmisega. 18.11.2007 valitud juhatuse liikmetel puudusid mõjuvad põhjused oma kohustuste täitmata jätmiseks. Tõenditest ega tunnistajate ütlustest ei selgunud, mis põhjusel ei muudetud õigeaegselt registrikannet ega nõutud koheselt kostjalt dokumente. Dokumentide puudumine iseenesest ei olnud takistuseks kohustuste täitmata jätmisel.
26.Faktiliselt täitis kostja alates 18.11.2007 käsundita asjaajamise õigussuhte alusel ühistu juhatuse liikme kohustusi, kuigi tal puudus selleks lepingust või seadusest tulenev kohustus. Kuigi ei ole tõendatud kostja eelnev hageja teavitamine kohustuste täitmisele asumisest, teavitas kostja kohustuste täitmisest hagejat hiljem, muuhulgas 2007.a ja 2008.a tegevusaruandes. 16.06.2009 hageja seaduslikule esindajale V.Kile saadetud e-kirjast nähtub üheselt, et kostja tegeles 2008. majandusaasta aruande koostamisega. Samuti teavitas kostja hagejat oma tegevusest ühistu korralise üldkoosoleku kutses. Seega teavitas kostja hagejat oma tegevusest. Kuigi kostja tegevust ei kiidetud heaks ühelgi üldkoosolekul ning kostja kokku kutsutud üldkoosolekul jäi majandusaasta aruanne kinnitamata kvoorumi puudumise tõttu, oli kostja õigustatud käsundita asjaajana tegutsema, kuna ta tegi seda avalikes huvides. Ükski hageja seaduslik esindaja hageja kui juriidilise isiku tegevuse juhtimise ja korraldamisega ei tegelenud.
27.01.12.2007 kuni 01.06.2009 tasuti hageja vahenditest kostja kasutuses oleva pangakaardiga mootorsõiduki kütuse eest 8193,59 krooni (523,66 eurot). Tegemist ei olnud hüvitusega kulutuste eest, mida kostja oleks olnud õigustatud hagejalt saama. Kostja ei tõendanud, et kütuse ostmine hageja vahendite arvelt oleks olnud mõistlikult vajalik seoses käsundita asjaajamisega. 30.04.2006 juhatuse otsuse alusel ei saanud kostja kütust osta. Hageja juhatuse liikmetel puudus pädevus otsustada endale makstavate hüvitiste suuruse üle. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kütuse ostmiseks kasutatud summa 8193,59 krooni (523,66 eurot).
28.Ajavahemikul 01.12.2009 kuni 01.06.2009 maksti kostjale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu 2500 krooni kuus, kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot). Juhatuse liikme tasu kostjalt tagasinõudmiseks puudub seaduslik alus, sest kostjal oli õigus
saada käsundita asjaajamise eest tasu. Juhatuse esimehe kohuseid täitva isiku tasu suuruse otsustas hageja üldkoosolek 18.11.2007. Hageja juhatuse liikme kohustusi igapäevaselt täitev kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli tal õigus saada oma tegevuse eest tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel. Kuivõrd kostja oli ainus isik, kes ajavahemikul 18.11.2007 kuni 01.06.2009 täitis hageja juhatuse liikme kohustusi, oli kostjal õigus saada sellise tegevuse eest mõistlikku tasu, mille suuruse oli kindlaks määranud hageja üldkoosolek. Kuivõrd ükski teine hageja juhatuse liige viidatud ajal oma kohustusi ei täitnud, ei saanud ka ükski teine juhatuse liige tasu. Olukorras, kus hageja uued juhatuse liikmed ei täitnud neile seatud kohustusi ja neil ei olnud kohustuste täitmata jätmiseks mistahes mõistlikku põhjust, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda tagasi mõistlikku tasu isikult, kes nende asemel kohustusi avalikes huvides täitis. Seetõttu ei kuulu nõue kostjalt 45 000 krooni (2876,02 euro) saamise osas rahuldamisele.
29.Töötasu valvuri, elektrik-santehniku, kojamehe ja remondimehena ajavahemikul 18.11.2007 kuni 01.06.2009, kokku summas 87 162,30 krooni (5570,68 eurot) ning puhkusetasu summas 8418 krooni (538,01 eurot), sai kostja alusetult. Pooled ei sõlminud ühtegi kirjalikku töölepingut võis mistahes vormis kokkulepet eeltoodud tööde tegemiseks. Veenvalt ei ole tõendatud, et kostja täitis 07.01.2008 kuni 03.06.2009 igapäevaselt ja järjepidevalt eelnimetatud tööülesandeid. Kostja üksikuid ühistu heaks tehtud toiminguid saab pidada tema käsundita asjaajamise hulka kuuluvateks ülesanneteks.
30.Käsundita asjaajamise õigussuhtest ei tulenenud kostjale õigust lugeda iseendaga sõlmituks erinevaid töölepinguid ja maksta iseendale lisatasusid enda otsustatud määras. Kuivõrd hageja ja kostja vahel ei olnud töölepingulist suhet, puudus kostjal õigus ka puhkusetasu saamiseks. Kostja poolt tööülesannete igapäevane täitmine vaidlusalusel perioodil on tõendamata, mistõttu tuleb hageja nõue kostjale alusetult makstud tasude osas rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel.
31.Ajavahemikul 01.12.2009 kuni 01.06.2009 sai kostja hagejalt kokku 118 876 krooni. Sellest sai kostja õigustatult 45 000 krooni. Seega on ülejäänud summa saadud alusetult ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 73 876 krooni (4721,54 eurot). Koos alusetult saadud tasuga kütuse eest summas 523,66 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5245,20 eurot.
32.Käsundusleping on tühine ja ei toonud pooltele kaasa õigusi ega kohustusi. Hageja üldkoosolek ei kiitnud käsunduslepingu tingimusi, sh kolmekuulise hüvitise saamise õigust, heaks. Seetõttu ei kuulu vastuhagi rahuldamisele. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 45 000 krooni (2876,02 euro) suuruses summas (juhatuse liikme tasu) ning jättis menetluskulud 35,5% ulatuses hageja kanda.
34.Kohus rikkus otsuse tegemisel nii menetlus- kui ka materiaalõiguse norme. Kohus jõudis üllatuslikult seisukohale, et kostja tegutses avalikes huvides, mistõttu esineb VÕS § 1018 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Kohus ei arutanud pooltega vastava normi kohaldamise küsimust.
35.Ebaõige on kohtu käsitlus, et kostjal oli õigus saada hüvitist, kuivõrd ta tegutses avalikes huvides. Kuna kostja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi 18.11.2007 üldkoosoleku otsusega, ei olnud tal õigust saada mistahes tasusid ajavahemikul 01.12.2007 kuni 01.06.2009 ja saadud summad tuleb hagejale tagastada.
36.Kohus asus üllatuslikult seisukohale, et juhatuse liige, kelle volituste tähtaeg on lõppenud, võib põhimõtteliselt jätkata oma tegevust käsundita asjaajamise sätete alusel, kui selleks on täidetud seaduses ettenähtud eeldused. Kohus asus meelevaldsele
seisukohale, et VÕS §-st 1020 ei tulene, et nõuetekohase teavitamiskohustuse rikkumise korral oleks käsundita asjaajamine õigustamatu, kui esineb mõni VÕS § 1018 lg-s 1 märgitud eeldustest.
37.Ebaõige on kohtu järeldus, et asjaajamisele asumine oli vajalik avalikes huvides, st esines VÕS § 1018 lg 1 p-s 3 toodud eeldus. Kohus tõlgendas VÕS § 1018 lg 1 p 3 valesti. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-65-08, et osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Maakohus leidis vastupidiselt, et igapäevane töö (kuigi mingisugust tööd tegelikult ei tehtudki) on õigustatud, kui see on tehtud avalikes huvides. Kohus ei selgitanud, millised olukorrad on kohtu arvates käsitletavad avalike huvide esindamisena. Üksnes viide, et juhatuse liikme volitusi mitteomav kostja täitis väidetavalt seadusega juhatuse pädevusse antud küsimusi, selliseks väiteks alust ei anna.
38.Garaažiühistu juhatuse liikmel puuduvad sellised ülesandeid, mida saaks nimetada avalikeks ülesanneteks ja nende ülesannete täitmist kui sellist avalikes huvides tegutsemiseks. Selline kohtu seisukoht on ekslik. Omanik peab saama otsustada selle üle, millal ja kas juhatuse liige tagasi kutsutakse ja edasitegutsemine endise juhatuse liikme poolt ei anna alust VÕS § 1018 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Juhtorgani liikme tegevuse heakskiitmiseks peab olemas olema üldkoosoleku otsus. Kuna kohus tuvastas ekslikult, et kostja näol oli tegu õigustatud käsundita asjaajajaga, kohaldas kohus vääralt ka VÕS § 1023 ja asus ebaõigele seisukohale, et kostjal on õigus nõuda kulutuste hüvitamist.
39.Kohus tuvastas ebaõigesti hageja juhatuse liikmete tegeliku kohustuste mahu. Hagejal puudus reaalne vajadus kostja väidetavalt osutatud teenuste (juhatuse liikme kohustuste) täitmiseks. Ühistu juhatuse liikmed ei pidanud aja- ja töömahukaid ülesandeid täitma. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused.
40.Kohus hindas vääralt juhatuse liikmete reaalset töökorraldust, selle toimumist ja juhatuse liikmete ülesannete tegelikku mahtu. Kostjal puudus vajadus koostada ja esitada arveid, edastada neid kolmandatele isikutele või teostada muid tema poolt väidetud ülesandeid. Hageja juhtorgani liikme ülesanded olid korraldatud ja ühistu igapäevane majandustegevus toimis automaatselt. Kohus hindas tunnistajate ütlusi vääralt. Kuna ühistu juhatuse liikmed ei pidanud täitma aja- ja töömahukaid ülesandeid, ei ole võimalik ette heita uutele juhatuse liikmetele tegevusetust ühistu juhatuse töö korraldamata jätmisel.
41.Isegi juhul, kui kostja edastas paar arvet kolmandatele isikutele või uuris prügiveoteenuste kohta, ei anna see alust käsitleda teda avalikes huvides tegutsejana, kelle on õigus saada ca 2800 eurot juhtorgani liikme tasu. P. P oli ühistu liige (omas garaažiboksi) ja teostas ühistus oma liikmelisusest tulenevaid subjektiivseid, mitte avalikke huve, nagu leidis kohus. Jääb arusaamatuks, milliste teenuste osutamise eest tunnistas kohus kostja õigust saada 45 000 krooni. Kostja tõendite alusel ei saa selliseid järeldusi teha, nagu kohus tegi. Kostja esitas kohtule vaid tema enda poolt väidetavalt edastatud kirjad teenusepakkujatele, samas ei edastatud ühtegi teenusepakkujate vastuskirja. Seega puudub selgus, kas kostja kirjad üldse edastas või on tegemist võltsingutega. Kostja vastavat kirjavahetust hageja uuele juhatusele üle ei andnud. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei tegutsenud tegelikult garaažiühistu avalikes huvides. Kostjal kui garaažiboksi omanikul ei olnud keelatud suhelda erinevate teenusepakkujatega, kuid seda ei saa lugeda juhtorgani liikme avalikes huvides tegutsemiseks, mille eest kostjal on õigus saada hagejalt tasu. Tõendamata on, et kostja tegeles maksude tasumise või aruannete esitamisega.
42.Kohus leidis ebaõigesti, nagu nähtuks GÜ Laine-2 korralise üldkoosoleku kutsest, et
kostja soovis ühistu juhatuse esimehe kohusetäitjana kutsuda 20.04.2008 kokku ühistu korralist üldkoosolekut juhatuse aruande esitamiseks ja 2007. majandusaasta aruande kinnitamiseks. Seega teavitas kostja hiljemalt viidatud üldkoosoleku kutses hagejat sellest, et ta tegutseb juhatuse esimehe kohusetäitjana. Kostja esitas 20.04.2008 korralise üldkoosoleku päevakorra, kuid ei esitatud üldkoosoleku osavõtjate nimekirja ja üldkoosoleku protokolli, st ei tõendanud koosoleku toimumist. Üldkoosoleku võib nii hageja põhikirja kui ka seaduse kohaselt kokku kutsuda ainult juhatus. Kuna kostja 20.04.2008 enam hageja juhatusse ei kuulunud, puudus tal õigus koosoleku kokkukutsumiseks. Kostja oli teadlik oma volituste lõppemisest alates 18.11.2007. Eeltoodust tulenevalt ei omanud üldkoosoleku kutse mistahes õiguslikku tähendust ja seetõttu ei oleks kohus tohtinud viidatud kirja osas teha otsuses märgitud järeldusi. Puuduvad tõendid, millest järelduks, et selline kutse oleks hageja uuele juhatusele kätte toimetatud. Tegemist on käesoleva menetluse tarbeks tagantjärgi koostatud võltsinguga. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
43.Kohus leidis ebaõigesti, nagu puuduks tõendid selle kohta, et uued juhatuse liikmed oleks nõudnud kostjalt dokumentide üleandmist vahetult pärast nende valimist. V. K ja A. K palusid kostjal korduvalt dokumendid üle anda, kuid kostja keeldus sellest. Kohus hindas selles osas tunnistajate ütlusi valesti. Kõik tunnistajad kinnitasid, et uus juhatus nõudis kostjalt korduvalt dokumente, kuid kostja sellele ei reageerinud. Asjaolu, et dokumentide üleandmist ei nõutud kirjalikus vormis, ei tähenda, et nõuet ei esitatud. Vastupidised kohtu järeldused on meelevaldsed ja väärad. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
44.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata.
45.Kohus leidis otsuses ebaõigesti, et kostjale perioodil 18.11.2007 kuni 01.06.2009 makstud töötasu valvuri, elektrik-santehniku, kojamehe ja remondimehena kokku summas 87 162,30 krooni (5570,68 eurot), on kostja poolt alusetult saadud.
46.Kohus jättis olulised tõendid tähelepanuta. On tõend selle kohta, et valvurid ja kojamehed olid ühistul olemas. Kostja ei mõelnud neid töökohti välja oma huvides. Valvurid ja kojamehed lahkusid omal soovil töölt, sest ei nõustunud töötama nii madala palga eest. Kostja ei suutnud nii madala palga eest uusi töötajaid leida. On üldteada, et 2008-2009 oli lumerohke talv. Lumekoristamisega tuli tegeleda iga päev ja kui kostja ei oleks seda teinud, ei oleks keegi pääsenud garaaži, ei oleks toimunud prügivedu ja ühistus oleks valitsenud kaos.
47.Pärast 18.11.2007 üldkoosolekut jätkas kostja heauskselt tegevust juhatuse esimehe kohusetäitjana, lootes, et 2-3 nädala jooksul võetakse asjaajamine üle. Tegelikult kestis selline olukord kuni 05.06.2009. Sellist situatsiooni ei saanud ette näha ja eelnevalt oma tööülesandeid üldkoosolekuga kooskõlastada. Vastavalt ühistu põhikirja p-le 5.9 oli ühistu nimel lepingute sõlmimise ja lõpetamise õigus ühistu esimehel, mida peab kooskõlastama ühistu juhatusega. Töölepinguid ei olnud võimalik sõlmida, sest juhatust tegelikkuses ei eksisteerinud. Seetõttu ei saa süüdistada kostjat selles, et enne tööleasumist töölepinguid ei vormistatud. Kostja tegutsemine oli juhatuse ja puuduvate töötajate ajutine asendamine ning toimus kostja vastutus- ja kohusetundest. Kostjat ei saa süüdistada selles, et ajutine asendustöö kestis 1,5 aastat. Kostja ei saanud jätta öisel ajal garaaže valveta, viite erinevat hoonet vee ja elektrita ning sellega seoses seal töötavaid inimesi ilma töökohtadeta, samuti lumest puhastamata maa-aluse garaaži sissesõiduteed ja hooldamata tänavaga piirnevat maa-ala. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja tegutsemine elektriksantehnikuna oli juhuslikku laadi ühekordne tegevus, mille eraldi tasustamiseks ei ole alust. Kuni 31.06.2009 toimus viie erineva tarbija elektri- ja veevarustus läbi garaaži
elektrikilbi ja veesõlme. Olid sagedased elektririkked ja voolukatkestused. Kostjal oli vastava kategooria ohutustehnika tunnistus, mis andis õiguse teha elektrikilbis vajalikke remonditöid. Igas kuus oli mitu väljakutset, iga kuu lõpus oli vaja teostada näidukäitlus ning võtta elektri ja veenäidud viiest erinevast hoonest. Eesti Energia AS ja AS Tallinna Vesi andmeil maksis ühe veemõõtja näiduvõtt 174 krooni ja elektriarvesti näiduvõtt 178,70 krooni, kokku 1232 krooni kuus, lisaks remondi ja hooldustasu. Ametlik elektriku väljakutse maksis 250 krooni ja töötund 80 - 100 krooni. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei pidanud õigeks selle töö tasustamist. Kohtule esitatud dokumentide hulgas olid kõik näidukäitluste andmed ning nende alusel koostatud ja tarbijatele esitatud arvete näidised. Arvete koostamise aluseks olid näidukäitluse andmed ja kogu näidukäitluse protseduur.
48.VÕS § 627 lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Kostja elektrik-santehniku töötasu oli 100 - 200 krooni kuus. Lähtudes sarnase töö võrdse tasustamise põhimõttest TLS § 3 ja § 29 lg 2 alusel, tuleks kostjale juurde maksta iga kuu eest üle 1000 krooni.
49.Kostja oli ta sunnitud asendama valvureid ja kojameest lootuses, et see on lühiajaline ja uus juhatus hakkab ühistu probleemiga tegelema. Valvežurnaalis on kellaajad valvurite saabumise ja lahkumise kohta alates 01.01.2006 kuni 2008. detsember. Kostja esitas kohtule koopia valvežurnaalist ainult 2008. veebruari kohta. Kohus ei teatanud, et selles osas on andmed puudulikud ja kannetest ei ole võimalik järeldada, et tegemist on kostjaga. Tegelikult oli iga kande juures kostja allkiri olemas. Lisaks saabumise ja lahkumise kellaaegadele olid valvežurnaalis 2008.a kohta märkused tähelepanekute ja erinevate sündmuste kohta.
50.Kuna garaažihoone asub väljaspool elamurajooni ja ühistu liikmed pargivad oma autosid elukoha vahetus läheduses, kasutatakse garaažibokse põhiliselt panipaigana ja hoones viibitakse harva. Arvestades, et garaažihoones on kaks eraldiseisvat 100 meetri pikkust boksiderida 104 garaažiboksiga, remondiboks, abiruumid, elektrikilbi-, valve- ja tualettruum, on võimalus kedagi kohata väga väike. Veel väiksem oli tunnistajatel võimalus kohata kostjat hilistel õhtu- või varajastel hommikutundidel. Tunnistajate ütlused ei anna tõest ülevaadet tegelikkusest ega saa olla aluseks mingi järelduse tegemisel. Ükski hageja tunnistajatest ei näinud kostjat võtmas vee ja elektrinäitusid, samal ajal olid näitude alusel koostatud arved iga kuu esitatud ja makstud. Sama kehtib kojamehe töö kohta. Siseruumide koristamise ja lumerookimisega tegeles kostja vastavalt vajadusele põhiliselt õhtuti, lumerookimisega varahommikul.
51.Väär on kohtu seisukoht, nagu oleks kostja täitnud juhatuse esimehe kohustusi õiguspäraselt, tegutses käsundita asjaajaajana, kuid teisi ühistu jaoks olulisi ametikohti täites ei tegutsenud kostja käsundita asjaajajana ühistu huvides. Kohus kohaldas õigusnormi valesti, jättes selles osas käsundita asjaajamise sätted kohaldamata.
52.Kütuse osas leidis kohus ebaõigesti, et tegemist ei ole hüvitusega kulutuste eest, mida kostja oli õigustatud hagejalt saama. Samas oli juhatuse esimehe kohuseid täites pidev vajadus transporditeenuse järel. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja tegutses kütuse ostmisel ühistu huvidest lähtuvalt, tuginedes ühistu põhikirja p-le 5.9, mille kohaselt juhatuse esimees (antud juhul juhatuse esimehe kohuseid täitnud kostja), teeb ainuisikuliselt tehinguid ühistu varaga, mille väärtus on kuni 1000 krooni.
Vastused apellatsioonkaebustele
53.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
54.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega pooled on vaidlustanud nii hagi osalise rahuldamise kui ka osalise rahuldamata jätmise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata.
55.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
56.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel põhjendatud järeldusi. Apellatsioonkaebustes kordavad pooled põhiliselt maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
57.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega kohtuotsuse üllatuslikkuse kohta VÕS § 1018 lg 1 p 3 kohaldamise tõttu. Asja materjalist nähtub, et maakohus arutas pooltega käsundita asjaajamise sätete kohaldamist. Millist konkreetset sätet kohus kohaldab, otsustab kohus otsuse tegemisel. Maakohus põhjendas otsuses materiaalõiguse normi valikut. Kohus märkis otsuses, milliseid seadusest tulenevaid ja avalikes huvides olulisi kohustusi kostja täitis ja mis oleks käsundita asjaajamiseta jäänud õigeaegselt täitmata.
58.Ringkonnakohus leiab, et osade kostja asjaajamiste osas on antud juhul täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, st kostja asjaajamisele asumine vastas hageja huvile ja eeldatavale tahtele. Eelkõige tuleb selle all arvestada hageja majandustegevuse korraldamist (prügiveo korraldamine, elektri- ja veenäitude teatamine, elektripaketi vahetamine, remonditöödeks pakkumise võtmine jne). Maakohus tuvastas hulgaliselt toiminguid, milliseid kostja hageja heaks viimase juhatuse liikmete asemel täitis. Hageja oli kostja tegevusest teadlik ja ei teinud talle takistusi. Hageja tahet eeltoodud asjaajamiseks tuleb antud juhul eeldada, kuna kostja tegevus oli hageja objektiivsetes huvides. Kostja asjaajamine ei olnud õigustamatu. Seetõttu on kostja õigustatud saama VÕS § 1023 lg 2 alusel mõistlikku tasu, nagu leidis õigesti ka maakohus.
59.Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et ühistu tegevus oli korraldatud ja ühistu toimis automaatselt ilma, et kostja oleks pidanud juhatuse liikmete asemel midagi tegema, ei ole veenvad. Maakohus käsitles otsuses juhatuse liikmete ülesandeid ja seadusest tulenevaid kohustusi piisava põhjalikkusega. See, et hageja ei pea juhatuse olemasolu ja selle liikmete poolt oma kohustuste täitmist vajalikuks, ei anna alust teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
60.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostja tegi kohtu tuvastatud toiminguid enda huvides ühistu liikmena (garaažiboksi omanik). Ühistu tavaline liige ei korralda selle majandustegevust, ei koosta majandusaasta aruannet jne. Maakohus hindas kostja tegevuse kohta esitatud tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, õigesti. Samuti hindas kohus tõendina õigesti hageja korralise üldkoosoleku kutset (I kd lk 18). Tõendite võltsitusele hageja esimese astme kohtus ei tuginenud.
61.Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et enne 21.04.2009 ei pöördunud 18.11.2007 üldkoosolekul valitud uue juhatuse liikmed kostja poole
dokumentatsiooni saamise küsimuses. Tunnistajate ütluste alusel ei saa teha järeldust, et seda oleks tehtud varem.
62.Ka kostja apellatsioonkaebuses on alusetud etteheited maakohtu poolsele tõendite hindamisele. Kohus ei jätnud asjas tähtsust omavaid tõendeid tähelepanuta. Kostja väidetele tema töötamise kohta valvurina, elektrik-santehnikuna, kojamehena ja remondimehena on kohus andnud otsuses õige hinnangu. Maakohus leidis põhjendatult, et selles osas on tõendamata nii lepingulise suhte olemasolu kui ka faktiline töö tegemine. Seega ei tõusetu selles osas ka käsundita asjaajamise küsimust.
63.Kohus sai otsuses järeldusi teha ainult asjas esitatud tõendite alusel. Kostja väiteid, et tegemist oli kohaga, kus liikus vähe inimesi ja ta töötas põhiliselt õhtuti ja varahommikul, mistõttu tunnistajad teda ei näinud, ei saanud kohus otsuse tegemisel arvestada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
64.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal ei olnud õigust osta kütust hageja arvel. Nimetatud kulu ei saa pidada ka asjaajamisel tehtud kuluks, mille hüvitamist oleks kostjal õigus hagejalt VÕS § 1023 lg 1 alusel nõuda. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta tegi vastavaid kulutusi juhatuse esimehe kohuseid täites ja hageja huvides. Apellatsioonkaebuse viide põhikirja p-le 5.9 ei ole asjakohane, sest kostja ei olnud vastavate kulutuste tegemise ajal juhatuse liige.
65.Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel õigesti 64,5% ulatuses kostja kanda ja 35,3% ulatuses hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kumbki pool ise.
66.Ringkonnakohus andis kostjale 15.11.2012 määrusega menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel 350 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Arvestades asjaolu, et tegemist on pensionieas isikuga, peab ringkonnakohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta TsMS § 190 lg 7 alusel kostjalt riigilõiv, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigituludesse välja mõistmata.
67.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Protokolli parandamise taotluse lahendamine Hageja esitas 02.05.2013 ringkonnakohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes täiendada protokolli taotluses nimetatud lausetega. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.