Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2012.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-67455
Tsiviilasi
Garaažiühistu XXXhagi XXX ́i vastu alusetult saadu tagastamise nõudes ja XXX ́i vastuhagi Garaažiühistu XXXvastu hüvitise saamise nõudes
Tsiviilasja hind
8 121,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: Garaažiühistu XXX(registrikood 80032238, Laine 19, Tallinn); Hageja/vastuhagis kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn, e-post:[email protected]); Kostja/vastuhageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja/vastuhageja lepinguline esindaja: Marko Woronowicz (IUSTUS Õigusbüroo, Tartu mnt 84a-171, 10112 Tallinn, tel 50 55 888, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg 14.09.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja/vastuhagis kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX Hageja/vastuhagis kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja/vastuhageja XXX Kostja/vastuhageja lepinguline esindaja Marko Woronowicz
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXX`ilt (isikukood XXX) hageja Garaažiühistu XXX(registrikood XXX) kasuks välja 5 245 (viis tuhat kakssada nelikümmend viis) eurot ja 20 senti, millest 523,66 eurot on alusetult kütuse ostmiseks saadud summa ja 4721,54 eurot alusetult töötasuna saadud summa.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 64,5% ulatuses kostja kanda ja 35,5% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu 09.11.2010.a. Hagiavalduse kohaselt valiti kostja GÜ XXXjuhatuse esimeheks 25.09.2001.a üldkoosoleku otsusega. 09.04.2006.a üldkoosolekul pikendati tema kui juhatuse liikme volitusi. 18.11.2007.a kutsuti kõik juhatuse liikmed, sh XXX, tagasi ning valiti uus juhatus. Kostja tegutses edasi nii, nagu ta oleks juhatuse esimeheks jäänud.
2.02.09.2001.a sõlmiti hageja ja kostja vahel tähtajatu käsundusleping, mille alusel määrati kostja kuupalgaks 1 250 krooni. GÜ XXXjuhatuse otsusega 30.04.2006.a määrati alates 01.04.2006.a juhatuse esimehe kuupalgaks 2500 krooni. 18.11.2007.a üldkoosolekule esitatud ettekandes oli kirjas, et kostja saab palka nagu juhatuse esimees. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppesid tema tagasikutsumisel juhatusest, kuid kostja ei teavitanud sellest raamatupidajat. Kuigi kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi, esitas ta ajavahemikul 01.12.2007.a - 01.06.2009.a raamatupidajale juhatuse esimehe kohusetäitjana tööaja arvestusi, mille alusel maksti talle igakuiselt valvuri, elektriku, sanitaartehniku ja kojamehe töötasu ning juhatuse liikme tasu, tekitades hagejale kahju kogusummas 148 773 krooni. Kostja püüdis jätta muljet, et tema isiklikult täidab hageja juures valvuri, kojamehe, santehniku ja elektriku ülesandeid, kuigi hagejal ei olnud kostjaga sõlmitud lepinguid nende kohustuste täitmiseks. Puuduvad tõendid, et neid töid üldse tehti, mistõttu kostja sai tasu ebaseaduslikult.
3.01.03.2011.a. kohtule esitatud seisukohtades leidis hageja, et GÜ XXX põhikirja järgi ei oma ükski juhatuse liige õigust saada tasu. GÜ XXX põhikirja § 5.9 järgi määratakse juhatus üldkoosoleku poolt tähtajaga kuni 3 aastat. Pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut keeldus kostja dokumentide üleandmisest uuele juhatusele. Oma tegevust ta uue juhatusega ei kooskõlastanud, kuid tegutses edasi nagu juhatuse esimees.
4.02.09.2001.a oli hageja juhatus otsustanud sõlmida kostjaga käsunduslepingu ja määras talle töötasuks 1250 krooni kuus. Lepingu järgi oli kostja kohustuseks hageja administratiivne juhtimine, majandamine, esindamine, lepingute sõlmimine ja uuendamine, garaažihoone tehnosüsteemide remondi ja korrasoleku tagamine, arvete koostamine, rentnikega arveldamine, ühistu tegevuse dokumenteerimine. Juhatus otsustas 30.04.2006.a määrata juhatuse esimehe
töötasuks 2500 krooni kuus ja isikliku transpordi ning telefoni kompensatsiooniks kuni 800 krooni kuus. Töölepingut hageja ja kostja vahel kunagi sõlmitud ei olnud, vaid oli ainult käsundusleping. Pärast tagasikutsumist 18.11.2007.a lõppes käsundusleping. Pärast seda kaotas kostja juhatuse esimehe õigused ja kaotas õiguse tasule.
5.Hageja uue juhatuse kohta kannet registris ei tehtud, kuid see ei tühista üldkoosoleku 18.11.2007.a otsust. Kostja viidatud otsust ei vaidlustanud. Üldkoosoleku otsus on peamine tõend, mis tõendab, et kostjal puudus õigus saada kompensatsiooni alates 01.12.2007.a kuni 01.06.2009.a. Kuna kostja kutsuti juhatusest tagasi, ei omanud ta õigust määrata end iseseisvalt santehnikuks, elektrikuks ja kojameheks. Kostjaga ei olnud sõlmitud suulist ega kirjalikku lepingut töötamiseks santehniku ja elektrikuna. Hagejal puudub vajadus pidevalt töötava elektriku ja santehniku järele. Pärast kostja tagasikutsumist juhatusest tagandas kostja omavoliliselt kaks valvurit ja kojamehe ning esitas arvestusi, nagu oleks tema nende tööd teinud. Hagejal puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud tööd elektriku, santehniku, valvuri või kojamehena.
6.Kohtule 22.03.2011.a esitatud menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et kuivõrd hageja tegutseb mittetulundusühingute seaduse alusel, ei olnud juhatuse esimehel üldse palga saamise õigust. Põhikiri ei näinud ette kompensatsiooni saamise võimalust. Kui kostja kutsuti juhatusest tagasi 18.11.2007.a, kaotas kehtivuse temaga sõlmitud käsundusleping. Juhatuse esimehe volitusi kostjale pärast 18.11.2007.a keegi ei andnud ja neid kohustusi kostja ei täitnud. Arusaamatuks jääb, kuidas kostja kõiki enda väidetud funktsioone üheaegselt täitis. Kostja ei ole esitanud ühtegi töögraafikut ega esitanud tema poolt teostatud tööde aruannet.
7.06.05.2011.a vastas hageja kostja seisukohtadele. Hageja leidis, et 18.11.2007.a üldkoosolekul ei olnud juttu 11.11.2007.a juhatuse otsusest ning see ei oma mingit tähendust. 11.11.2007.a juhatuse otsus on vastu võetud tagantjärgi. Pärast uue juhatuse valimist keeldus kostja dokumentide üleandmisest. 20.04.2008.a oli määratud GÜ XXX üldkoosolek eesmärgiga valida uus juhatus ning võtta vastu kostja poolt koostatud 2007.a majandusaasta aruanne. Kostja osales nimetatud üldkoosolekul, kuid puudus kvoorum. Kvoorum puudus ka uuel üldkoosolekul 11.05.2008.a. 15.06.2008.a sama päevakorraga toimus korduv GÜ XXX üldkoosolek, kuid kostja lahkus Tallinnast ega andnud aru. Vaatamata asjaolule, et kostja lahkus Tallinnast 2008 juunis, arvestas ta endale palka 2008 juuni eest. 2008.a majandusaasta aruannet ei ole kostja juhatusele üle andnud. Juhatuse esimehe kohusetäitjaks ei olnud kostjat keegi määranud. Ilma hageja nõusolekuta ei saanud kostja ennast määrata santehniku, valvuri, kojamehe ja elektriku ametisse ega määrata palka.
8.29.06.2011.a seisukohtades rõhutas hageja, et GÜ XXX ei ole ümber kujundatud hooneühistuks. Mittetulundusühingute seaduses ja hageja põhikirjas ei ole ette nähtud töölepingu sõlmimist juhatuse liikmega. Seetõttu sõlmiti kostjaga käsundusleping. Lepingu kohaselt pidi kostja täitma juhatuse esimehe kohustusi. Juhatusel ei olnud kostjaga sõlmitud lepingut elektriku jt ülesannete täitmiseks. 19.09.2011.a seisukohtades leidis hageja, et registrikanne ei anna juhatuse liikmetele mingeid õigusi ega võta neid ära.
9.28.09.2011.a kohtu eelistungil märkis hageja, et registrikannet ei saadud teha, kuna kostja ei andnud pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut uuele juhatusele üle dokumente. Hageja leidis endiselt, et kostjaga sõlmitud käsundusleping lõppes siis, kui kostja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi.
10.19.10.2011.a menetlusdokumendis väitis hageja, et käsundita asjaajamise puhul peab olema täidetud mõni VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 toodud eeldustest. Pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut võis kostja tegutseda ainult uue juhatuse nõusolekul, kuid keegi ei ole kostjale volitusi andnud.
11.28.05.2012.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse. Hageja vähendas oma nõuet esialgselt nõutud tulumaksu summa 1 387,08 euro (21 703,10 krooni) võrra ning palus määrata hagi hinnaks 8 121,30 eurot. Hagi rahuldamise korral palus hageja otsuse resolutsioonis välja tuua, et tegemist on alusetult saadud juhtorgani liikme tasudega.
12.Nõude vähendamisel selgitas hageja, et maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 alusel oli juhatuse liige kohustatud tagama maksukohustuste täitmise. Garaažiühistu on käsitletav tulumaksu kinnipidajast residendist juriidilise isikuna. Kui kostjal ei olnud õigust saada tasu ja sellest tulenevalt on alusetult kinni peetud ja riigile tasutud tulumaksu, on hagejal tagastusnõue riigi vastu. Maksuhaldur on hagejale avaldanud, et deklaratsiooni parandamise korral on halduril õigus nõuda ühistult deklaratsiooni muutmise aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid tõendeid ning nõude rahuldamise aluseks saaks olla jõustunud kohtuotsus, millega mõistetakse kostjalt välja alusetult saadud juhatuse liikme tasu. Hageja esitas kohtule täpsustatud nõude arvestuse.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
13.25.11.2011.a vastas hageja kostja vastuhagile ning vaidles sellele vastu. Kostja ei soovinud ise pärast tema tagasikutsumist uuele juhatusele dokumente üle anda. Kostja esitatud käsundusleping on samuti ebaõige. Kuna käsundusleping lõppes kostja tagasikutsumisel, ei olnud kostjal õigust saada tasu. Kostja väited selle kohta, et uus juhatus ei asunud tegutsema, on valed.
14.25.01.2012.a. esitas hageja uue vastuse, milles leidis, et 2008.a majandusaasta aruannet ei ole kostja koostanud, vaid sai selle raamatupidajalt. Kostja ei ole tõendanud, kas tema esitatud kirjavahetus tegelikult toimus ja oli vajalik hageja toimimiseks.
15.30.04.2012.a seisukohtades viitas hageja kostja väidete vastuolulisusele. Ühelt poolt leiab kostja, et tema käsundusleping on lõpetamata, kuid teisalt esitab kostja hageja vastu nõude käsundita asjaajajana. Hageja leidis, et käsundusleping ei kehti, kuna selle sõlmimiseks pidi olemas olema üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsust kostja esitanud ei ole. Samal põhjusel on kehtetud kõik käsunduslepingu lisad. Töölepingut kostjaga sõlmitud ei ole ning võimalikud töölepingujärgsed nõuded oleksid juba aegunud. Isegi juhul, kui kostjaga oleks olnud sõlmitud käsundusleping, oleks see lõppenud juba 2003.a, mil lõppesid tema volitused juhatuse liikmena.
16.Aastatel 2007 kuni 2009 ei tegutsenud kostja ühistu huvides ega kandnud mingeid kulutusi, milliste hüvitamist ta saaks nõuda. Isegi juhul, kui kostja on kandnud kulutusi, ei ole need kantud hageja huvides. Isegi juhul, kui käsundusleping kehtiks, oleks kostja rikkunud sellest tulenevaid kohustusi. Juhatuse liikme volituste meelevaldne laiendamine ei ole lubatud.
17.Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi hageja juures pidevalt tööd. Garaažid olid lagunemas ja nende katused jooksid läbi, ümbrus oli hooldamata ja koristamata ning tualettruum kasutuskõlbmatu. Kostja tegevus ei vasta VÕS § 1018 nõuetele – kostja ei teatanud hagejale oma kavatsusest asjaajamisele asuda ega oodanud ära hageja edasist otsust selle kohta, hageja ei ole kostja tegevust heaks kiitnud. Hageja ei ole kostjale teinud üheski vormis tahteavaldust oma asja ajamiseks ega ole väljendanud kuidagi oma nõusolekut. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt VÕS § 1023 alusel mistahes tasu või kulutuste hüvitamist, sest pahauskne asjaajaja tasu või kulutuste hüvitamist nõuda ei saa.
18.14.05.2012.a istungil esitas hageja kostja vastunõude suhtes aegumise vastuväite ning leidis, et TsÜS § 146 lg 1 järgi oli kostja nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja nõue on aegunud. Kostja nõue ei muutunud sissenõutavaks mitte 19.07.2009.a, vaid 19.11.2007.a. Nõue oleks
tulnud esitada 2010. aastal.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et tema vastu suunatud nõuded on alusetud. 18.11.2007.a. toimus GÜ XXX üldkoosolek, kus valiti uus juhatus, kuid keegi uutest juhatuse liikmetest polnud valmis tegelema ühistu juhtimisega. Kostja teavitas uut juhatust, et annab dokumendid ja asjaajamise üle pärast uue juhatuse kohta kande tegemist registrisse. Kostja käsunduslepinguga oli sätestatud asjaajamise üleandmiseks kuni kolm kuud ja peale 18.11.2007.a. üldkoosolekut jätkas kostja tegutsemist juhatuse esimehe kohusetäitjana heauskselt lootes, et ühistu üleandmiseks uuele juhatusele kulub mitte rohkem kui 2-3 nädalat. Viis kuud hiljem oli selge, et uus juhatus oli teovõimetu, kuna keegi juhatuse liikmetest ei soovinud tegeleda ühistuga ega asjaajamist üle võtta. Kostja kutsus kokku veel ühe üldkoosoleku ning koostas majandusaasta aruande. Kostja teavitas uut juhatust korduvalt tekkinud olukorrast, kuid tema palvetele ei reageeritud.
20.Uue juhatuse pahatahtliku tegevusetuse tõttu oli kostja sunnitud oma vaba tahte vastaselt tegelema kõigi ühistu asjadega 1 aasta ja 7 kuu vältel. Kostja tegeles ühistu majandamisega, garaažihoone tehnosüsteemide remondi ja korrasoleku tagamisega, näidukäitlusega, arvete koostamise ja arveldamisega ning ühistu tegevuse dokumenteerimisega. Lisandusid kohustused valvuri, kojamehe, santehniku, elektriku ja remondimehena. Valvurite tööaeg kestis 9 tundi öisel ajal, kuid kostja sai tasu 6 tunni eest ilma öötöö tasu ja ületunnitöö tasuta. Kojamehena tuli koristada 1400 m2 ulatuses siseruume. 200m2 ulatuses tuli teha lumerookimist ja 500m2 ulatuses muruniitmist. Uus juhatus registreerus 02.02.2009.a, millest kostjat teavitati e-maili teel 2 kuud ja 19 päeva hiljem, so 21.04.2009.a. Alles siis sooviti kostjalt saada dokumente. Tegevusetuseks ei olnud uuel juhatusel ühtegi mõjuvat põhjust.
21.Kostja eitas valvurite ebaseaduslikku vallandamist tema poolt. Kostja esitas igakuiselt kõik oma töötunnid ja kinnitas need juhatuse esimehe kohusetäitjana. Kuni 02.05.2009.a pidi ühistul olema valveelektrik ja santehnik, sest läbi garaaži elektrikilbi ja veesõlme toimus viie erineva hoone elektri ja veevarustus. Valvuritele ja kojamehele makstakse töötasu ka praegusel ajal.
22.30.05.2011.a seisukohtades leidis kostja, et teda kohustati korraldama hageja igapäevast majandustegevust kuni ajani, kui uus juhatus ennast ametlikult arvele võtab. Käsunduslepingu kohaselt töötas kostja tegevdirektorina ja järelikult oli käsundusleping tähtajatu. Käsunduslepingu on siiani ametlikult lõpetamata ja vastavat otsust ei ole vastu võetud. Kostjale ei ole välja makstud hüvitist.
23.Kuni 02.06.2009.a toimus viie erineva tarbija elektri- ja veevarustus läbi hageja elektrikilbi ja veesõlme. Iga kuu oli tarvis võtta veenäidud viiest ja elektrinäidud neljast tarbimiskohast. Andmed tuli edastada tarnijatele ja saadud andmete alusel koostada tarbijatele arved, need üle anda ja anda ka raamatupidajale. Kostjal oli olemas vastava kategooria OT tunnistus, mis andis talle õiguse teha elektrikilbis vajalikke töid. Igal kuul oli 2-4 väljakutset. Kostja töölepingus elektriku ja santehniku kohustusi ette ei olnud nähtud. Kuni 18.11.2007.a tegi kostja neid töid tasuta. Elektriku-santehniku 100 kroonine tasu on tunduvalt alla mõistliku. 2008.a toimunud üldkoosolekud ei olnud pädevad, kuna neil puudus kvoorum.
24.Kostja leidis, et 18.11.2007.a kuni 02.02.2009.a oli Harju Maakohtu registriosakonnas ametlikult juhatuse liikmeks tema, sest uus juhatus ei suutnud ennast ise registreerida, rääkimata ühistu juhtimisest. Kuni 05.06.2009.a ei saanudki uus juhatus esindada ühistut, kuna esindamise aluseks on MTÜS § 27 ja TÜS § 58 kohaselt registrikanne. 01.01.2005.a jõustus hooneühistuseadus, mis nägi ette, et kõikide olemasolevate elamu- ja garaažiühituste suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust.
25.30.12.2011.a esitatud seisukohas leidis kostja, et tema tegeles kõigi garaažiühistu probleemide ja kogu asjaajamisega kuni 05.06.2009.a. Uue juhatuse liikmetel oli see väga hästi teada. Kostja suhtles pidevalt garaažiühistu raamatupidaja XXX’ega, kes oli väga hästi teadlik kujunenud olukorrast. Iga kuu esitas kostja temale kõik tarbijaile väljastatud ja tarnijatelt saadud arved, kuluarvestuse näidud, aruanded ning töötunnid. Maksuametile esitatavad dokumendid allkirjastas kostja igakuiselt ja viis isiklikult Maksuametisse kuni 2008.a juuli kuuni, kuni toimus üleminek e-teenindusele. Garaažiühistu XXX juhatuse 2008.a majandusaasta tegevusaruandes on ära märgitud, et aruandeperioodil olid tagatud kõigi kommunikatsioonide ja teenuste (elektri- ja veevarustus, ventilatsioon, prügivedu, valve) normaalne töö. Ühistus oli palgalisi töötajaid 2 inimest: raamatupidaja ja tegevjuht. Tegevjuht asendas puuduvaid valvureid, kojameest ja elektriksantehnikut. Kogu ühistu tegevusega seotud dokumentatsioon on hagejale üle antud, mistõttu kostjal endal ei ole säilinud antud perioodi kohta dokumentaalseid tõendeid.
26.14.05.2012.a istungil märkis kostja, et teavitas hagejat käsundita asjaajamisele asumisest suuliselt. See teavitus oli kirjas ka majandusaasta aruandes. Kostja möönis, et üldkoosoleku otsust tema tegevuse jätkamise kohta vastu ei võetud.
27.05.06.2012.a seisukohtades leidis kostja, et esimest korda avaldas hageja soovi asjaajamine kostjalt üle võtta alles 22.04.2009.a e-kirja teel. Tegelik asjaajamise üleandmine toimus alles 05.06.2009.a. Hageja uus juhatus ei asunud täitma oma kohustusi ja oli teadlik sellest, et kostja täitis neid. Seetõttu viivitaski hageja uus juhatus nii kaua asjaajamise ülevõtmise ja uue registrikande tegemisega. Ühtlasi tähendab see kostja tegevuse heakskiitmist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja püüdis asjaajamist üle võtta, kuid kostja keeldus sellest. Puuduvad tõendid, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil ühistu majandustegevust korraldanud. Hagiavaldust kostja vastu ei esitatud siis, kui kostja hageja tegevust korraldas, vaid üle aasta pärast seda, kui kostja oli asjaajamise üle andnud. Enne seda ei esitanud hageja kostja vastu ühtegi pretensiooni.
28.2008.a majandusaasta aruande koostamisel saatis kostja 2009.a juunis XXX e-kirja, milles tundis huvi uue juhatuse tegevuse vastu. XXXkirjale ei vastanud, vaid helistas raamatupidajale ja teatas, et las kostja teeb aruande. Seega uus juhatus usaldas kostjat ja kiitis tema tegevuse heaks.
29.Igakuiseid aruandeid raamatupidajale ja maksuametile esitas kostja; hageja uus juhatus nende vastu mingit huvi ei tundnud. VÕS §-s 1020 sätestatud soodustatu teavitamine toimus pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut, kui kostja teatas hagejale, et tegeleb ühistu asjaajamisega kuni registrikande tegemiseni. Sellega oli uus juhatus nõus.
30.Nii enne vaidlusalust perioodi kui peale seda on ühistu maksnud tasusid esimehele, elektrikule, kojameestele, santehnikutele ja valvuritele. Käesoleval ajal makstakse samuti kompensatsioone ja töötasusid ning kostjale makstud palk oli sellega võrreldes kordades väiksem. Kuna hageja kiitis asjaajamise heaks, see vastas soodustatud huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele, oli ühistu huvides oluline, on kostja poolt saadud töötasu igati seaduspärane ja õigustatud.
KOSTJA VASTUHAGI
31.28.09.2011.a esitas kostja hageja vastu vastuhagi hüvitise 3195 euro nõudes. Kostja pidi käsunduslepingu järgi andma asjaajamise ja dokumendid üle kolme kuu jooksul. Juhatuse 11.11.2007.a otsuse kohaselt pidi kostja korraldama kuni üleandmiseni hageja igapäevast majandustegevust. Uus juhatus aga asjaajamist üle ei võtnud. Kostja ei saanud jätta ühistut saatuse hooleks ja oli sunnitud jätkama juhatuse esimehe/tegevdirektori kohustusi. Kostja oli sunnitud oma vaba tahte vastaselt tegema tööd. Töölepinguga ettenähtud kolmekuuline
üleandmise tähtaeg muutus 19 kuud kestnud sunnitööks. Tegevdirektori ja valvurite töötasu suurus oli juhatuse või üldkoosoleku poolt kinnitatud. Töösuhe on lõpetamata ja maksmata on käsunduslepingus sätestatud hüvitis. Eeltoodu alusel nõudis kostja hagejalt sunniviisilise töötamise eest hüvitist summas 2500 eurot, samuti lepingujärgset hüvitist koos viivistega summas 695 eurot.
32.18.10.2011.a täiendas kostja vastuhagi. Kostja täitis alates 18.11.2007.a kuni 05.06.2009.a juhatuse liikme ülesandeid, kuna uus juhatus oli teovõimetu ega suutnud asjaajamist üle võtta. Kostja täpsustas, et ta nõuab käsunduslepingu alusel hüvitist summas 1785,46 eurot, millest 391,66 eurot moodustab viivis. Kohustus muutus sissenõutavaks 05.06.2009.a. Nõutud summast 1409,54 eurot moodustab mittevaralise kahju hüvitis.
33.10.11.2011.a vastuhagi täienduses loobus kostja mittevaralise kahju nõudest. Kostja nõude suuruseks jäi 1785,46 eurot, millest 391,66 eurot oli viivis.
34.30.04.2012.a esitas kostja vastuhagi nõude täpsustuse. Pärast uue juhatuse valimist 18.11.2007.a lootis kostja heauskselt, et asjaajamise üleandmine uuele juhatusele toimub lähimate nädalate jooksul. Tegelikult uus juhatus midagi ei teinud. Kuigi käsunduslepingu järgi oli kostja kuupalgaks 1250 krooni, võeti 2006.a vastu üldkoosoleku otsus, et juhatuse esimehe palk on 2500 krooni. See tasu on kostjal saamata. Kostja nõuab käsunduslepingu järgi 479,34 eurot. Kostja ei nõua hüvitist perioodi eest 19.11.2007 kuni 21.04.2009.a, mil ta töötas käsundita asjaajamise sätete järgi. Käsunduslepingu punkti 6 järgi oli hüvitis 7500 krooni ehk 479,34 eurot.
35.Kuna käsunduslepingus ei olnud ette nähtud viivist, nõuab kostja hagejalt viivist seaduses sätestatud määras. Käsunduslepingu järgne summa 479,34 eurot muutus sissenõutavaks 19.07.2009.a ja kostja nõuab viivist alates nimetatud kuupäevast. Alates 19.07.2009.a kuni 29.04.2012.a on hageja olnud viivituses 1026 päeva. Kui arvestada viivise määraks 0,02% päevas, on viivise summa 97,4 eurot. Kokkuvõttes nõudis kostja hagejalt 479,34 euro väljamõistmist, millele lisandus viivis 97,4 eurot ehk kokku oli nõude summa 576,74 eurot. Ülejäänud osas kostja loobus oma vastunõudest.
36.05.06.2012.a menetlusdokumendis leidis kostja, et ajavahemikul 18.11.2007 – 05.06.2009 tema poolt saadud töötasu oli igati seadusepärane ja õigustatud. Hageja kui soodustatu kiitis asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning oli ühistu huvides oluline.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
38.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli hageja juhatuse liige kuni üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni 18.11.2007.a; 2) 18.11.2007.a üldkoosolekul kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi ja hagejale valiti uus juhatus; 3) registrikanne hageja uute juhatuse liikmete kohta tehti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 02.02.2009.a; 4) varasemal perioodil, kui kostja oli hageja juhatuse liige, oli 02.09.2001.a sõlmitud kostjaga käsundusleping, mille kohaselt oli kostja kuupalgaks 1 250 krooni; 5) 30.04.2006.a võttis hageja juhatus vastu otsuse, millega määrati juhatuse esimehe kuupalgaks
alates 01.04.2006.a 2500 krooni; 6) pärast kostja tagasikutsumist 18.11.2007.a tasus hageja kostjale netosummana kokku 127 070,80 krooni ehk 8121,3 eurot, millest 45 000 krooni sai kostja juhatuse esimehe tasuna (igakuiselt 2500 krooni), 8193,59 krooni tasuna kütuse eest ning ülejäänu töötasuna erinevate tööülesannete täitmise eest.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi viimasele pärast 18.11.2007.a makstud summad, sh tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, teiste tööülesannete täitmise eest ja kulude eest. Pooled vaidlevad, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt käsunduslepingus ettenähtud kolme kuu tasu suurust hüvitist lepingu lõpetamise eest. Kohus võtab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt seisukoha küsimuses, kas hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud või mitte. Seejärel kohus hindab, kas kostja vastuhaginõue hageja vastu kuulub rahuldamisele.
40.Hageja on käesolevas asjas leidnud, et kuna kostja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt 18.11.2007.a üldkoosoleku otsusega tagasi, ei olnud tal õigust saada mistahes tasusid ajavahemikul 01.12.2007.a kuni 01.06.2009.a. Kostja ei ole hageja juures täitnud valvuri, kojamehe, santehniku ja elektriku ülesandeid. Töölepinguid kostjaga sõlmitud ei olnud. Pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut keeldus kostja hageja uuele juhatusele dokumentide üleandmisest, mistõttu ei saanud hageja teha uue juhatuse kohta registrisse kannet. Kande tegemata jätmine õiguslikku tähendust ei oma, sest kostja 18.11.2007.a üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Kuivõrd kostja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi, puudus tal õigus määrata endale tasusid. Ühistul puudus vajadus pidevalt töötavate isikute järele. Täiendavalt väitis hageja, et kostjal puudus juhatuse liikmena õigus tasu saada, sest vastavat võimalust ei näe ette mittetulundusühingute seadus. Mistahes vormis nõusolekut kostja tegutsemisele juhatuse esimehe kohusetäitjana pärast 18.11.2007.a ei ole hageja andnud.
41.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja väitis, et teavitas koheselt pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut hageja uut juhatust soovist anda asjaajamine ja dokumentatsioon üle pärast registrikande tegemist. Kostjal oli hagejaga sõlmitud käsundusleping, mille järgi oli kostjal aega asjaajamise üleandmiseks kolm kuud. Hageja uus juhatus tegutsema ei asunud, kuigi kostja teavitas juhatust korduvalt tekkinud olukorrast.
42.Kostja tegeles alates 18.11.2007.a ühistu igapäevase majandamisega, garaažihoone tehnosüsteemide remondi ja korrasoleku tagamisega, näidukäitlusega, arvete koostamise ja arveldamisega, maksuametiga suhtlemisega ning ühistu tegevuse dokumenteerimisega. Lisandusid kostja kohustused valvuri, kojamehe, santehniku, elektriku ja remondimehena. Kostjaga sõlmitud käsunduslepingu jäi ametlikult lõpetamata. Kuivõrd ühistu majandustegevusega seotud dokumentatsioon on käesolevaks ajaks hagejale üle antud, ei saa kostja oma väiteid täpsemalt tõendada. Kostja leidis, et ta tegutses alates 18.11.2007.a käsundita asjaajamise sätete alusel ja teavitas hagejat olukorrast suuliselt. Kostja samas möönis, et üldkoosoleku otsust tema tegevuse jätkamise kohta vastu ei võetud. Asjaajamise üleandmine uuele juhatusele toimus 05.06.2009.a.
43.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et hageja viited mittetulundusühingute seadusele ja sellest tulenevalt kostja õiguse puudumisele saada tasu garaažiühistu juhatuse liikmena, on ebaõiged. 01.01.2005.a jõustus hooneühistuseadus. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. HÜS § 1 lg 2 näeb ette, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest endast ei tulene teisiti.
44.HÜS § 20 lg 1 sätestab, et alates antud seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult hooneühistuseaduses sätestatud korras. HÜS § 20 lg 2 näeb ette, et HÜS § 20 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne hooneühistuseaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist hooneühistuseadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige. Samuti näeb HÜS § 20 lg 3 ette, et juriidilise isiku juhatus teeb põhikirja muutmiseks vajalikud toimingud oma algatusel või liikme nõudel. Põhikirjad tuli seadusega vastavusse viia hiljemalt 2008.a 1. jaanuariks (HÜS § 20 lg 7).
45.Kuigi hageja põhikiri ei ole senini hooneühistuseadusega vastavusse viidud, nähtub eeltoodud seadusest, et hageja tegevuse suhtes kohaldub hooneühistuseadus ja tulundusühistuseadus. Seega on ebaõiged kõik hageja seadusliku esindaja XXXpoolt menetluse käigus esitatud viited mittetulundusühingute seadusele. Mittetulundusühingute seadus ei olnud hageja kui juriidilise isiku tegevuse suhtes kohaldatav vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas õigusnormi kohaldamist hagejale kohtu 28.09.2011.a istungil (toimiku 1. kd, lk 155 pöördel) ja 30.11.2011.a istungil (toimiku 2. kd, lk 19 pöördel). Eeltoodust lähtuvalt ei saa hageja nõude esitamisel kostja vastu tugineda sellele, et mittetulundusühingute seadus ei võimaldanud juhatuse liikmetele tasu maksta.
46.Järgnevalt asub kohus hindama seda, millised õigusnormid reguleerisid hageja juhatuse liikmete tegevust ja neile tasu maksmist vaidlusalusel perioodil alates 18.11.2007.a kuni 05.06.2009.a, mil asjaajamine anti kostja poolt hageja uuele juhatusele üle.
47.HÜS § 1 lg 5 sätestab, et hooneühistul ei ole nõukogu ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 55 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse üldkoosoleku suhtes. Üldkoosoleku pädevust reguleeris vaidlusalusel perioodil TÜS § 39, mille järgi oli üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja sellises tehingus ühistu esindaja määramine. Hageja põhikirjast (toimiku 1. kd, lk 195-200), milline oli vastu võetud juba 22.12.1997.a, nähtub samuti, et üldkoosoleku pädevuses oli juhatuse liikmete valimine ja juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine (p 5.3). TÜS § 60 lg 1 järgi oli üldkoosolek pädev valima ja tagasi kutsuma juhatuse liikmeid. Seega tuleneb seadusest ja hageja põhikirjast, et hageja juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise pädevus oli ainult hageja üldkoosolekul. Hageja üldkoosoleku pädevusse kuulus tehingute sõlmimise otsustamine juhatuse liikmega.
48.Juhatuse liikmete kohustused olid vaidlusalusel perioodil reguleeritud mitmetes õigusaktides ning hageja põhikirjas. Vastavalt TÜS § 55 lõikele 1 on juhatus ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. TÜS § 57 nägi vaidlusalusel perioodil ette, et juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
49.Juhatuse liikmete kohustuseks oli TÜS § 72 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Samuti oli juhatuse liikmete kohustuseks raamatupidamise korraldamine vastavalt TÜS §-le 59. Sama kohustus oli juhatusele ette nähtud hageja põhikirja punktis 5.15. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 nägi ette, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
50.Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikmete tagasikutsumise ja valimise ainupädevus oli garaažiühistu üldkoosolekul. Juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja juhatuse liikmetele tasu
määramise pädevus oli samuti ainult üldkoosolekul, mitte juhatuse liikmetel endil. Juhatuse liikme ametikoht ei olnud ega ole pelgalt privileeg, vaid selle ametikohaga kaasnevad mitmed olulised kohustused, millistest vähemalt osad on õigusaktides ette nähtud avalikes huvides.
51.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kutsuti 18.11.2007.a kehtiva üldkoosoleku otsusega tagasi juhatuse liikme ametikohalt. Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on ühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Kanne registris avalikustab suhte kolmandate isikute jaoks, kuid see ei tekita ega lõpeta suhet. Kanne on deklaratiivne ja kaitseb kolmandaid isikuid (RK TKm 26.04.2005.a nr 3-2-1-39-05, p 15). Kande muutmise eest vastutab ühing (samas, p 15). Seega kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi 18.11.2007.a ning tema juhatuse liikme staatus lõppes vaatamata sellele, et hageja ei suutnud õigeaegselt ja nõuetekohaselt teha kannet registrisse.
52.Samuti on Riigikohus leidnud, et juhatuse liikmeks oleks on tehinguõiguslik suhe ühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vaja mõlema poole tahteavaldust. Olemuslikult sarnaneb see suhe käsunduslepingule ja suhe saab olla üksnes tähtajaline (RK TKo 08.10.2008.a nr 3-2-1-6508, p 33). Isik ei saa põhjendada oma tegevuse jätkamist juhatuse liikmena ainult sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Tegevuse heakskiitmiseks peaks olemas olema üldkoosoleku otsus (samas, p 34). Seega tuleneb Riigikohtu seisukohtadest, et juhatuse liige, kelle volituste tähtaeg on lõppenud, võib põhimõtteliselt jätkata oma tegevust käsundita asjaajamise sätete alusel, kui selleks on täidetud seaduses ettenähtud eeldused.
53.Hageja nõuab kostjalt tagasi summasid, millised on kostjale tasutud juhatuse esimehe tasuna, kulutuste hüvitisena ning töölepinguliste kohustuste täitmise eest, kuna hageja väidete kohaselt puudus seesuguste väljamaksete tegemiseks seaduslik alus. Riigikohus on leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis nõuet õigustaks. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestat6ud lepinguvälisest või lepinguga sarnasest võlasuhtest (RK TKm 07.06.2011.a nr 3-2-1-44-11, p 24).
54.Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1028, mille lõike 1 järgi võib üleandja nõuda saajalt saadut tagasi, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud sätte kohaldamiseks peab kohus kontrollima, et kostjal ei olnud õigust juhatuse liikme tasu ega muid tasusid saada lepingulisel ega käsundita asjaajamist reguleerivate sätete alusel.
55.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli koos teiste tolleaegsete hageja juhatuse liikmetega allkirjastanud 02.09.2001.a käsunduslepingu. Mõlema poole väited käsunduslepingu kehtivuse ja selle võimaliku lõppemise osas on menetluse käigus olnud vastuolulised.
56.Hageja väitis esmalt, et käsundusleping poolte vahel lõppes 18.11.2007.a seoses kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisega. Hiljem on hageja asunud väitma, et käsundusleping poolte vahel ei kehtinudki, kuna selle sõlmimiseks oleks pidanud olemas olema üldkoosoleku otsus. Kostja on omakorda ühelt poolt väitnud, et käsundusleping tema ja hageja vahel oli tähtajatu ega olegi kunagi lõppenud. Teisalt on kostja väitnud, et tegutses alates 18.11.2007.a edasi käsundita asjaajamise sätete alusel.
57.Kohus nõustub hageja väidetega selle kohta, et käsunduslepingut hageja ja kostja vahel ei olnud nõuetekohaselt sõlmitud. Samuti ei saanud selline leping olla tähtajatu. Riigikohus on analoogilistel juhtumitel rõhutanud, et käsundilaadne suhe juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel ei saa mingil juhul olla tähtajatu, vaid on alati tähtajaline (RK TKo 08.10.2008.a nr 3-2-165-08, p 33). Seega ei saanud ka nõuetekohane käsundusleping olla sõlmitud tähtajatult ja kehtida edasi vaatamata kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisele.
58.Hageja põhikirja punkti 5.3. järgi sai tehingu sõlmimist juhatuse liikmega otsustada ainult üldkoosolek, mitte teised juhatuse liikmed. Kohtule esitatud käsunduslepingust (toimiku 1. kd, lk 106) ei nähtu täpselt, kes on sellele lisaks kostjale alla kirjutanud, kuid eeldatavasti on tegemist teiste tolleaegsete hageja juhatuse liikmetega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et viidatud leping ja selles sisalduvad tingimused oleksid olnud heaks kiidetud hageja üldkoosoleku poolt. Kuivõrd sellist üldkoosoleku otsust vastu ei võetud, ei olnud leping sõlmitud pädevate isikute poolt ega saanud pooltele kaasa tuua õigusi ega kohustusi. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ja kostja vahel ei saanud olla lepingulist suhet, mis oleks kostjale andnud õiguse saada juhatuse liikmena tasu pärast 18.11.2007.a.
59.Kohtule esitatud käsunduslepingu punktist 4 nähtub, et kostja lepingujärgseks tasuks oli 1250 krooni. Hiljem on juhatuse esimehele makstavat tasu suurendatud juhatuse koosoleku 30.04.2006.a otsusega (toimiku 1. kd, lk 15-16), mille järgi on alates 01.04.2006.a määratud juhatuse esimehe töötasuks 2500 krooni kuus. Samas otsustati maksta juhatuse esimehele ja raamatupidajale isikliku transpordi ning telefoni kompensatsiooni kuni 800 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja juhatusel puudus pädevus otsustada iseenda tasude suuruse üle. Vaidlusalusel ajal kehtinud TÜS § 57 sätestas, et juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja ühistu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.
60.Kohtule esitatud 18.11.2007.a üldkoosoleku otsuse punktist 9 nähtub (toimiku 1. kd, lk 95), et otsustati jätta muutmata juhatuse esimehe tasu suurus 2500 krooni. Seega on hageja üldkoosolek võtnud vastu otsuse maksta juhatuse esimehele tasu summas 2500 krooni. Muude hüvitiste maksmise kohta üldkoosolek otsust vastu võtnud ei ole. Järelikult oli kostjal õigus saada juhatuse esimehena igakuist tasu summas 2500 krooni, kuid seda kuni ajani, mil ta oli juhatuse liige. Pärast tema ametist tagasikutsumist puudus kostjal alus saada vastavat tasu juhatuse liikmena. Järgnevalt asub kohus kontrollima, kas pärast kostja juhatusest tagasikutsumist 18.11.2007.a võis poolte vahel olla käsundita asjaajamise sätetele vastav õigussuhe, mis annaks kostjale õiguse saada hagejalt tasu või kulutuste hüvitamiseks vajalikke summasid.
61.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕs §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või jääks asjaajamisele asumata jätmise korral õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
62.Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamise puhul tuleb käsundita asjaajal tõendada, et tema ei olnud kohustatud asja ajama seadusest või lepingust tulenevalt (RK TKm 07.06.2011.a nr 3-2-1-44-11, p 32). Kui üldised eeldused on täidetud, peab olema täidetud mõni VÕS § 1018 lõike 1 punktides 1-3 ettenähtud tingimusest (samas, p 33). Kui ühtegi VÕS § 1028 lg 1 punktides 1-3 eeldustest ei esine, kuid isik osutas teisele teenust tema soodustamise tahtlusega, tuleb tema nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi (samas, p 33). Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei olnud seadusest tulenevalt kohustatud hageja asja ajama ehk juhatuse liikme kohustusi täitma. Seesugust kohustust ei olnud kostjal ka lepingust tuleneva aluse puudumise tõttu.
63.Kostja on menetluse käigus väitnud, et ta teavitas hagejat asjaajamisele asumisest ja sisuliselt kiitis hageja uus juhatus sellise tegevuse heaks. Hageja on eitanud mistahes viisil kostjale nõusoleku andmist tegutsemiseks.
64.VÕS § 1020 lg 1 sätestab, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1020 lg 2 järgi peab käsundita asjaajaja asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata soodustatule asjaajamisest teatama esimesel võimalusel. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Viidatud sätte eesmärgiks on anda soodustatule võimalus keelduda käsundita asjaajamisest enne selle alustamist. Samas ei tulene VÕS §-st 1020, et nõuetekohase teavitamiskohustuse rikkumise korral oleks käsundita asjaajamine õigustamatu, kuigi esineb mõni VÕS § 1018 lõikes 1 märgitud eeldustest.
65.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud enne asjaajamisele asumist kostja teavitamist oma soovist asja ajada. Samas oli asjaajamisele asumine vajalik avalikes huvides ehk teisi sõnu esines VÕS § 1018 lg 1 punktis 3 toodud eeldus.
66.GÜ XXX18.11.2007.a üldkoosoleku protokollist 18.11.2007.a (toimiku 1. kd, lk 11-13, täielikus versioonis toimiku 1. kd, lk 94-96) nähtub, et hageja uue juhatuse koosseisu otsustati valida XXX, XXX, XXX, XXXja XXX. Samuti leiti, et valvurite, kojamehe ja raamatupidaja töötasu vajab korrigeerimist. Uuele juhatusele tehti ülesandeks vaadata üle raamatupidaja, valvuri ja kojamehe töökoormus ning teha järgmisel üldkoosolekul ettepanekud nende tasustamise osas. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et uus 18.11.2007.a valitud juhatus oleks talle antud ülesandeid täitnud.
67.Juhatuse koosoleku protokollist 11.11.2007.a (toimiku 1. kd, lk 105) nähtub, et eelmine juhatus otsustas anda asjaajamise uuele juhatusele üle pärast juhatuse liikmete registreerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Kuni selle ajani pidi juhatuse otsuse kohaselt täitma juhatuse esimehe kohustusi kostja, kes korraldab ühistu igapäevast majandustegevust. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et antud juhatuse otsust oleks tutvustatud 18.11.2007.a üldkoosolekul või edastatud teadmiseks uuele valitud juhatusele. Samas nähtub GÜ XXXkorralise üldkoosoleku kutsest (toimiku 1. kd, lk 107), et kostja soovis ühistu juhatuse esimehe kohusetäitjana kutsuda 20.04.2008.a kokku ühistu korralist üldkoosolekut juhatuse aruande esitamiseks ja 2007.a majandusaasta aruande kinnitamiseks. Seega teavitas kostja hiljemalt viidatud üldkoosoleku kutses hagejat sellest, et ta tegutseb juhatuse esimehe kohusetäitjana.
68.Hageja seadusliku esindaja XXXe-kirjast (toimiku 1. kd, lk 112) nähtub, et ta pöördus alles 21.04.2009.a kostja poole ühistu dokumentide saamiseks. Hageja seaduslik esindaja on kirjutanud: „02.02.2009 oli registreeritud Garaažiühistu XXXuued juhatuse liikmed ja nüüd on meil tööks vaja kõikide istungite protokollid ja teised dokumendid, lepingud, millal Teie olite juhatuse esimees GÜ XXX“. Kostja vastas sellele 22.04.2009.a e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 113) ja leidis, et uuel juhatusel tuleb üle võtta nimekirja alusel kogu olemasolev dokumentatsioon, inventar, arhiivimaterjalid ja kostja käsunduslepinguga kaasnevad ülesanded, samuti ruumides öövalve tagamine, kojamehe, elektriku ja santehniku kohustused. Kostja palus ka vormistada otsus tema töölepingu lõpetamise kohta. Asjas puuduvad muud tõendid, millised tõendaksid, et hageja uus juhatus oleks kostja poole pöördunud dokumentide saamiseks varem. Kohtu hinnangul puudusid 18.11.2007.a valitud juhatuse liikmetel takistused registrikande tegemiseks ja oma kohustuste täitmisele asumiseks koheselt pärast üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist.
69.2007.a kohta koostas kostja juhatuse esimehe kohusetäitjana tegevusaruande (toimiku 1. kd, lk 114). Selles ta märkis, et seisuga 31.12.200.a ei ole uus juhatus ennast registreerinud, asjaajamist üle võtnud ega tegele ühistu juhtimisega. Kostja koostas ka juhatuse 2008.a tegevusaruande (toimiku 1. kd, lk 115), milles märkis, et seisuga 31.12.2008.a ei ole uus juhatus
ennast registreerinud, asjaajamist üle võtnud ega tegele ühistu juhtimisega. Seega teavitas kostja viidatud aruannetes hagejat enda tegutsemisest ja vaatamata sellele ei teinud hageja midagi selleks, et kostja tegevust lõpetada.
70.Dokumentide üleandmise aktide kohaselt (toimiku 2. kd, lk 12-13) andis kostja ühistu dokumendid hageja uuele juhatusele üle alles 05.06.2009.a. Muu dokumentatsiooni hulgas andis kostja üle ühistu raamatupidamise dokumendid, maksuametiga peetud kirjavahetuse ja kassaraamatu. Kohtu hinnangul nähtub antud dokumendist, et kuni 05.06.2009.a korraldas hageja raamatupidamist kostja, kes suhtles ka Maksu- ja Tolliametiga. Asjas puuduvad tõendid, milliste kohaselt oleks keegi 18.11.2007.a valitud juhatuse liikmetest neid kohustusi täitnud.
71.Uue juhatuse liikmete omavaheline tööjaotus otsustati alles 16.07.2009.a koosolekul (toimiku 2. kd, lk 36). Samal koosolekul otsustati maksta kahele juhatuse liikmele kompensatsiooni isiklikule transpordile tehtud kulutuste eest, kuigi selliste otsustuste tegemiseks puudus ka uuel juhatusel pädevus.
72.Kohus selgitas hagejale Harju Maakohtu 30.11.2011.a istungil (toimiku 2. kd, lk 20), et hagejal tuleb tõendada, kes korraldas pärast 18.11.2007.a hageja tegevust ja raamatupidamist, koostas majandusaasta aruandeid jne. Kohus andis hagejale täiendavalt aega tõendite esitamiseks selle kohta, et alates 18.11.2007.a asus üldkoosolekul valitud uus juhatus tegutsema, kuigi registris vajalik kanne jäi tegemata. Kohus kordas oma selgitusi 14.05.2012.a istungil (toimiku 2. kd, lk 152 pöördel). Vaatamata sellele ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et 18.11.2007.a valitud juhatus oleks kohustusi täitma asunud. Hageja küll esitas juhatuse tegevuse kohta tõendeid, kuid need puudutavad aastaid 2010 ja 2011 (toimiku 2. kd, lk 38-39) ega ole seetõttu asjakohased.
73.Kuigi kostja andis GÜ XXXpuudutava dokumentatsiooni hagejale üle, on kostja esitanud kohtule mitmeid tõendeid, mis tõendavad tema poolt juhatuse liikme kohustuste täitmist alates 18.11.2007.a. Kostja e-kirjast AS-le XXX03.03.2008.a nähtub (toimiku 2. kd, lk 53), et kostja palus koostada prügiveo arved ühistule kooskõlas lepinguga. 09.03.2009.a saadetud e-kirjas palus kostja saata AS-l XXXarved edaspidi hageja e-mailile (toimiku 2. kd, lk 54). 22.10.2008.a e-kirjaga (toimiku 2. kd, lk 55) on kostjale saadetud pakkumine põranda remondiks, samuti wc remondiks garaažiühistus. 25.09.2008.a on kostja saatnud hageja juhatuse esimehena aadressile XXX e-kirja (toimiku 2. kd, lk 56), milles teatas soovist vabaneda vanadest autorehvidest. Eesti Energiale 01.06.2009.a saadetud e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 57) ja 28.06.2009.a saadetud e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 58) on kostja teatanud elektriarvesti näidud ning avaldanud soovi vahetada teenusepaketti. 01.07.2009.a e-kirjaga aadressil XXX on kostja saatnud veearve (toimiku 2. kd, lk 59). Ülejäänud kostja poolt esitatud kirjavahetus ja arved ei ole asjakohased, sest puudutavad 2011.aastat (toimiku 2. kd, lk 61-63). Samuti ei ole asjakohane ühistu üldkoosoleku protokoll 1995.a (toimiku 2. kd, lk 64-66).
74.Kostja on kohtule ka esitanud hageja 2008.a majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 6773), milles sisalduvale juhatuse tegevusaruandele on alla kirjutanud kostja. Kostja e-kirjast Vladimir Kuznetsovile 16.06.2009.a (toimiku 2. kd, lk 184) nähtub, et kostja palus endale saata juhatuse 2008.a tegevuse andmed selleks, et esitada 2008.a majandusaasta aruannet. Hageja seaduslik esindaja sellele kirjale ei vastanud.
75.Eelviidatud kirjalikke tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 18.11.2007.a valitud juhatus sisuliselt tegevust ei alustanud. Kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid mistahes toimingute kohta, milliseid oleksid ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a teinud hageja huvides uued juhatuse liikmed. Seevastu kostja on kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt ta korraldas hageja igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist. Kostja andis raamatupidamise ja Maksu-ning Tolliametiga suhtlemist puudutava dokumentatsiooni
hagejale 05.06.2009.a üle. Ainuüksi üleandmisel loetletud dokumentidest on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et vajalike maksude tasumise ja aruannete esitamisega tegeles pärast 18.11.2007.a ainult kostja ja mitte ükski 18.11.2007.a valitud juhatuse liige.
76.Kohtu hinnangul ei tõenda asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused vastupidist. Harju Maakohtu 14.09.2012.a istungil tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku 2. kd, lk 223-224) väitis, et 18.11.2007.a valitud uus juhatus tegevust ei alustanud, sest neil puudus dokumentatsioon. Tunnistaja ei teadnud, miks dokumente üle ei antud ega teadnud, mida uus juhatus dokumentide saamiseks ette võttis. Tunnistaja ei teadnud kohtule öelda, kes pärast uue juhatuse valimist korraldas raamatupidamist ja esitas arveid ning miks registrikannet ei tehtud. Tunnistaja eeldas, et 2007.a majandusaasta aruande koostas kostja, nimetatud dokumenti oli tunnistaja enda sõnul näinud. Kes koostas 2008.a majandusaasta aruande, tunnistaja ei teadnud.
77.Harju Maakohtu 14.09.2012.a istungil tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku 2. kd, lk 224 pöördel – lk 225) on hageja praegusesse juhatusse kuuluvate XXXja XXXlähisugulane. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas uus juhatus pärast 18.11.2007.a üldkoosolekut ühistu asjadega tegelema ja konkreetselt vastutas elektri toimimise, prügiveo ja üldise korrashoiu eest juhatuse liige XXX. Probleemidega ühistus pöördus tunnistaja oma venna ja vanaisa poole. Tunnistaja ei osanud samas kohtule öelda, kes suhtles maksuametiga ja koostas 2008.a aruande. Tunnistaja möönis, et ta ei olnud näinud XXXit ühistus töid tegema, kuid eeldas, et viidatud isik tegi töid. Muude tööde tegemise kohta tunnistaja kohtule konkreetseid ütlusi anda ei osanud, vaid üksnes väitis, et eeldas nende tegemist oma lähisugulaste poolt.
78.XXXon ainus kohtus ülekuulatud tunnistajatest, kes väitis, et 18.11.2007.a valitud juhatus asus koheselt ühistu asjadega tegelema. Kohus leiab, et viidatud tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, sest tunnistaja on hageja praeguste juhatuse liikmete lähisugulane. Tunnistaja ütlused selle kohta, milliseid töid tegi 18.11.2007.a valitud uus juhatus, on ebamäärased (tunnistaja ei osanud anda ütlusi ühegi konkreetse tegevuse kohta, vaid üksnes „eeldas“ nende tegemist). Tunnistaja sõnul tegeles vahetult ühistu juhtimisega vaidlusalusel perioodil hageja juhatuse liige XXX, kes on ise kohtule antud ütlustes seda eitanud. Tunnistaja väited ühistu juhtimise kohta XXXi poolt 2007.a on ebausaldusväärsed ka seetõttu, et 18.11.2007.a toimunud üldkoosolekul XXXit juhatuse liikmeks ei valitud, vaid tema valimine toimus alles hiljem.
79.Tunnistaja XXX (toimiku 2. kd, lk 225 pöördel – 226) väitis, et ühistus toimusid tegelikult muudatused alles 2-3 aasta möödumisel ja pärast 2007.a üldkoosolekut midagi ei muutunud. Tunnistaja nägi sageli kostjat garaažis. Kes vaidlusalusel perioodil ühistus raamatupidamist korraldas ning maksis ja esitas arveid, tunnistaja kohtule öelda ei osanud. Mida kostja ühistus tegi, tunnistaja ei teadnud. 2008.a esitas tunnistaja seoses tema garaažis toimunud veelekkega avalduse uuele juhatusele, kes sellele ei reageerinud. Juhatuse liikme XXX tunnistaja vaidlusalusel perioodil ei suhelnud.
80.Tunnistaja XXX(toimiku 2. kd, lk 226-227) väitis, et 2007.a lõpul ühistus valitud uus juhatus tööle ei hakanud. Ühistu poolt esitatavaid arveid esitas endiselt kostja, kes võttis ja esitas ka veening elektrinäite. Kui kostja ei oleks arveid esitanud, ei oleks ühistu raha saanud. Tunnistaja sõnul üritasid rentnikud uue juhatusega ühendust saada ühistu raamatupidaja kaudu, kuid ebaõnnestunult. Telefoni teel soovitati neil pöörduda kostja poole. Ükskord toimus ühistu elektrikilbis elektrikatkestus ning kilbi parandas kostja. Ilma kostjata oleks ühistus valitsenud tunnistaja sõnul kaos. 18.11.2007.a valitud juhatuse liikmetest oli tunnistaja kohtunud vaid mõnega ning seda alles 2010. aastal.
81.Tunnistaja XXX(toimiku 2. kd, lk 227 pöördel – 228) väitis, et uue juhatuse liikmena käis XXX XXXOÜ esindajatega kohtumas ühel korral alles 2009.a. Siis ta teatas tunnistajale, et on uus juhatuse liige. Enne seda suheldi kostjaga, kes esitas XXXOÜ-le arveid perioodil 2007 kuni
2008, võib-olla ka 2009.a.
82.Vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja XXX (toimiku 2. kd, lk 228-229) kinnitas, et teda 18.11.2007.a üldkoosolekul juhatuse liikmeks ei valitud. Kes juhatuse liikme kohustusi täitis pärast viidatud üldkoosoleku toimumist, seaduslik esindaja kohtule öelda ei osanud. 2008.a valiti XXX juhatusse ning „oli juttu“, et ta hakkab vastutama korra eest. Mida tegi uus juhatus pärast valimis 18.11.2007.a, seaduslik esindaja kohtule öelda ei osanud. Ta üksnes kinnitas, et raamatupidamist uue juhatuse liikmetest keegi ei korraldanud. Samuti ei teadnud hageja seaduslik esindaja, kes koostas 2008.a majandusaasta aruande. Veelgi enam, hageja seaduslik esindaja kinnitas, et ta ei täitnud juhatuse liikme kohustusi ega teinud midagi kuni 2008.a kevadeni ega ka kuni 2009.a kevadeni, mil kostja dokumendid üle andis. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kuni selle ajani tegeles arvetega kostja. Hageja seaduslik esindaja ei teadnud, kas või mida tegid teised uue juhatuse liikmed aastatel 2008 kuni 2009.
83.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 18.11.2007.a üldkoosoleku poolt valitud viiest juhatuse liikmest tegelikult ükski ühistu juhtimisega tegelema ei asunudki. TÜS §-st 59 ja 72 lõikest 1, samuti maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 tulenevad mitmed ülesanded, milliseid juriidilise isiku juhatuse liikmed täitma peavad ja millised on neile õigusaktidega seatud avalikes huvides. TsÜS § 24 kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik saab tegutseda läbi oma organite (TsÜS § 31 lg 5) ning eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks on juhatus (TsÜS § 31 lg 2). Õigusaktid ei näe ette, et tegutseda saaks juriidiline isik, kellel faktiliselt puudub juhatus ehk organ, kes täidaks juriidilise isiku juhatusele antud ülesandeid. Juriidiline isik ei saa toimida ilma täitmata maksukohustusi või korraldamata raamatupidamist.
84.Seega leiab kohus, et olukorras, kus ükski 18.11.2007.a valitud juhatuse liikmetest tegelikult garaažiühistu juhtimisega tegelema ei hakanud, vaid juhtorgani funktsioonide täitmist jätkas kostja, oli kostja poolt tegemist sellise käsundita asjaajamisega, milline toimus VÕS § 1018 lg 1 p 3 mõistes avalikes huvides. Avalikes huvides peab juriidilisel isikul olema juhtorgan, kes korraldab raamatupidamist ja tagab maksukorralduslike õigusaktide täitmise ning neid kohustusi täitis alates 18.11.2007.a ainult kostja.
85.Kuigi hageja väidete kohaselt ei saanud uus juhatus oma kohustusi täita dokumentatsiooni puudumise tõttu, ei loe kohus neid hageja väiteid veenvateks. Asjas puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et uued juhatuse liikmed oleksid nõudnud kostjalt dokumentide üleandmist vahetult pärast nende valimist. Asjas üle kuulatud tunnistajatest ei väitnud ükski, et oleks sellist dokumentide küsimist ise vahetult pealt näinud; dokumentide küsimist tunnistajad vaid eeldasid. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub üheselt, et vastava dokumentide üleandmise ettepanekuga pöördus hageja uus seaduslik esindaja XXXkostja poole alles 21.04.2009.a (toimiku 1. kd, lk 112). Miski e-kirjas ei viita sellele, et tegemist oleks olnud korduva nõudega dokumendid üle anda.
86.Kohus leiab, et 18.11.2007.a ametisse valitud juhatuse liikmetel puudusid mõjuvad põhjused oma kohustuste täitmata jätmisel. Ühestki asjas kogutud tõendist ega tunnistaja ütlusest ei selgu, millisel põhjusel ei muudetud õigeaegselt juhatuse liikmeid puudutavat registrikannet ega nõutud koheselt kostjalt dokumente. Dokumentide puudumine iseenesest ei saanud kohtu hinnangul olla takistuseks kohustuste täitmata jätmisel. Kohus märgib, et oma kohustused täielikult täitmata jätnud juhatuse liikmete vastu on juriidilisel isikul võimalik esitada kahju hüvitamise nõue.
87.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja täitis alates 18.11.2007.a faktiliselt käsundita asjaajamise õigussuhte alusel garaažiühistu juhatuse liikme kohustusi, kuigi tal puudus selleks lepingust või seadusest tulenev kohustus. Kuigi käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja poolt eelnev hageja teavitamine selliste kohustuste täitmisele asumise kohta, on kostja oma kohustuste
täitmisest teavitanud hagejat hiljem, muuhulgas juhatuse 2007.a tegevusaruandes (toimiku 1. kd, lk 114) ning 2008.a tegevusaruandes (toimiku 1. kd, lk 115). Kostja saatis hageja seaduslikule esindajale Vladimir Kuznetsovile 16.06.2009.a e-kirja (toimiku 2. kd, lk 184), millest nähtub üheselt, et kostja tegeles 2008.a majandusaasta aruande koostamisega. Samuti teavitas kostja hagejat oma tegevusest GÜ XXXkorralise üldkoosoleku kutses (toimiku 1. kd, lk 107). Eeltoodust nähtub, et kostja teavitas hagejat oma tegevusest.
88.Kuigi kostja tegevust ei kiidetud heaks ühelgi üldkoosolekul ning kostja kokku kutsutud üldkoosolekul jäi majandusaasta aruanne kinnitamata kvoorumi puudumise tõttu, oli kostja kohtu hinnangul õigustatud käsundita asjaajana tegutsema, kuna ta tegi seda avalikes huvides. Ükski teine hageja seaduslik esindaja ühelgi viisil hageja kui juriidilise isiku tegevuse juhtimise ega korraldamisega ei tegelenud.
89.Järgnevalt asub kohus hindama, kas käsundita asjaajana oli kostjal õigus nõuda tasu või tema kantud kulutuste hüvitamist. VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatu poolt talle asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja tema vabastamist asjaajamisel võetud kohustuste täitmisest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Kulutuste hüvitamist ja tasu ei saa nõuda vaid siis, kui tulenevalt asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajal kavatsust sellist nõuet esitada (VÕS § 1023 lg 3).
90.Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles käsundita asjaaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Mõistlikku tasu võib aga nõuda üksnes oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja (RK TKm 07.06.2011.a nr 3-2-1-44-11, p 31). Kulutusteks tuleb lugeda neid kulutusi, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest (RK TKo 05.12.2007.a nr 3-2-1-107-07, p 18).
91.Hageja nõude arvestusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et 01.12.2007.a kuni 01.06.2009.a tasuti hageja vahenditest kostja kasutuses oleva pangakaardiga mootorsõiduki kütuse eest summas 8193,59 krooni ehk 523,66 eurot. AS SEB Pank kinnituse kohaselt (toimiku
1.kd, lk 57) on kostja ajavahemikul 24.11.2005.a kuni 07.01.2010.a omanud XXXkaarte, millised olid seotud hagejale kuuluva arvelduskontoga. AS SEB Pank konto väljavõttest ja kulutšekkidest (toimiku 1. kd, lk 58-77) nähtub, et kostja kasutuses oleva kaardiga on 2008.a korduvalt ostetud kütust.
92.Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüvitusega kulutuste eest, mida kostja oleks olnud õigustatud hagejalt saama. Kütust on ostetud hageja vahendite eest, kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, miks oli vastavate kulutuste tegemine hageja huvides vajalik. Kohus selgitas kostjale 28.09.2011.a istungil (toimiku 1. kd, lk 156), samuti 30.11.2011.a istungil (toimiku 2. kd, lk 20 pöördel), et kostjal tuleb tõendada, millisel alusel ta sai hagejalt tasu pärast 18.11.2007.a. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millistest tulenevalt oli kütuse hankimine hageja vahendite arvelt mõistlikult vajalik seoses käsundita asjaajamisega.
93.Kostja on seoses kütusekulu maksmisega viidanud üksnes juhatuse koosoleku otsusele 30.04.2006.a (toimiku 1. kd, lk 15-16), millega otsustati maksta juhatuse esimehele ja raamatupidajale isikliku transpordi ning telefoni kompensatsiooni kuni 800 krooni kuus. Hageja juhatuse liikmetel puudus pädevus otsustada endale makstavate hüvitiste suuruse üle. Viidatud
otsusest ei tulene kostjale õigust maksta endale välja kompensatsiooni pärast 18.11.2007.a, mil ta juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuti. Seetõttu tuleb antud osas hageja nõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kütuse ostmiseks kasutatud summa 8193,59 krooni ehk 523,66 eurot.
94.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et ajavahemikul 01.12.2009.a kuni 01.06.2009.a on kostjale makstud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu summas 2500 krooni kuus ehk kokku 45 000 krooni või 2876,02 eurot. Kohus leiab, et juhatuse liikme tasu tagasinõudmiseks kostjalt puudub seaduslik alus, sest kostjal oli õigus saada käsundita asjaajamise eest tasu.
95.Käesolevas asjas on kohus varasemalt tuvastanud, et juhatuse esimehe kohuseid täitva isiku tasu suuruse oli otsustanud hageja üldkoosolek 18.11.2007.a. Kohus leiab, et hageja juhatuse liikme kohustusi igapäevaselt täitev kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli tal õigus saada oma tegevuse eest tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel. Kostja ei olnud juhatuse liikme ülesandeid täites tavalise tarbija olukorras. VÕS § 34 sätestab, et tarbijaks loetakse füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijanormid kuuluvad kohaldamisele siis, kui füüsiline isik teeb tehinguid erahuvides, mida ei saa seostada iseseisva ettevõtlusega või töölepingu alusel tehtavate tehingutega. Seega on tarbijaks isik, kes teeb midagi isiklikuks tarbeks. Kui isik teeb tehinguid või toiminguid mõne eraõigusliku juriidilise isiku huvides, on kohtu hinnangul tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutsemisega. Riigikohus on näiteks käenduslepinguid puudutavates vaidlustes leidnud, et äriühingu juhatuse liiget ei saa pidada tarbijaks, vaid tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga (RK TKo 05.11.2008.a nr 3-2-1-89-08, p 11).
96.Kuivõrd kostja oli ainus isik, kes ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a täitis hageja juhatuse liikme seadusega ettenähtud kohustusi, oli kostjal kohtu hinnangul õigus saada sellise tegevuse eest mõistlikku tasu, mille suuruse oli kindlaks määranud hageja üldkoosolek. Kohus rõhutab, et kuivõrd ükski teine hageja juhatuse liige viidatud ajal oma kohustusi ei täitnud, ei saanud ka ükski teine juhatuse liige tasu.
97.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte on seotud moraalistandarditega. Õiguskaitsevahendeid võlasuhte teise poole suhtes tuleb samuti rakendada tulenevalt hea usu põhimõttest. Ebaõige on kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid olukorras, kus kohustuse väidetava rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu. Olukorras, kus hageja uued juhatuse liikmed ei täitnud juhatuse liikmetele seatud kohustusi ega omanud kohustuste täitmata jätmisel mistahes mõistlikku põhjust, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda mõistlikku tasu tagasi isikult, kes nende asemel kohustusi avalikes huvides täitis. Seetõttu tuleb hageja nõue kostja suhtes 45 000 krooni ehk 2876,02 euro suuruses summas jätta rahuldamata.
98.Lisaks juhatuse liikme tasule maksti kostjale vaidlusalusel perioodil 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a töötasu valvuri, elektrik-santehniku, kojamehe ja remondimehena kokku summas 87 162,30 krooni ehk 5570,68 eurot. Kostja sai ka puhkusetasu summas 8418 krooni ehk 538,01 eurot. Kohus leiab, et antud summad on kostja poolt alusetult saadud.
99.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja hageja vahel ei olnud sõlmitud ühtegi kirjalikku töölepingut, milliste järgi oleks kostja töötanud hageja juures valvuri, elektriksantehniku, kojamehe ja remondimehena. Vastavate ülesannete täitmisele kostja poolt ei ole hageja andnud enne ülesannete täitmisele asumist ega pärast seda oma heakskiitu.
100.Ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a kehtinud töölepinguseadus ei välistanud töötamist suulise lepingu alusel. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 sätestas, et tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Töölepingu kohustuslikud tingimused on loetletud TLS § 26 lõikes 1, mille järgi tuli muuhulgas kokku leppida tööülesanded, palgatingimused, tööajanorm, puhkuse kestvus.
101.Käesolevas asjas on kostja väitnud, et tal oli õigus hagejalt saada töötasu, mistõttu lasus kostjal vastavate väidete tõendamise kohustus TsMS § 230 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust kohtu 28.09.2011.a istungil (toimiku 1. kd, lk 156) ja kohtu 30.11.2011.a istungil (toimiku 2. kd, lk 20 pöördel), kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud, et ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a ta töötas hageja juures järjepidevalt valvuri, elektrik-santehniku, kojamehe ja remondimehena. Kostja ei ole tõendanud, et ta sõlmis hagejaga mistahes vormis kokkuleppe nende tööde tegemiseks – sealhulgas leppis kokku tööajas, palga suuruses ja puhkuse pikkuses.
102.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei tõenda veenvalt, et kostja oleks viidatud ajaperioodil järjepidevalt tööülesandeid täitnud. Palgalehtedest ja tööaja arvestustest ajavahemikul 07.01.2008.a kuni 03.06.2009.a (toimiku 1. kd, lk 19-55) nähtub, et kostjale on viidatud ajavahemikul makstud tasu juhatuse esimehe kohustuste täitmise eest, samuti valvuri, elektriku, santehniku ja kojamehena töötamise eest. Tööaja arvestused on koostanud kostja. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja enda koostatud tööaja arvestused tõendada tema poolt tööülesannete täitmist arvestustes näidatud mahus. Tööaja arvestustest ei saa järeldada, et kostja oli hagejaga sõlminud töölepingu. Ainuüksi kostja enda koostatud tööaja arvestustega ei saa tõendada kostja poolt reaalselt tööülesannete täitmist arvestuses märgitud mahus.
103.Kostja esitatud valvurite žurnaali väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 51) nähtub, et keegi on teinud 2008.a veebruaris märkmeid valvesse saabumise aja kohta. Kas tegemist on kostja enda või kellegi teisega, ei ole võimalik kannetest järeldada. Ainuüksi viidatud žurnaali väljavõte 2008.a veebruari kohta ei tõenda kohtu hinnangul kostja poolt igapäevaselt valvuri tööülesannete täitmist ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a.
104.Kohus leiab, et kostja poolt igapäevast ja järjepidevat tööülesannete täitmist ajavahemikul 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a ei tõenda ka asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused. Tunnistajatena üle kuulatud XXX(toimiku 2. kd, lk 223-224) ei näinud kostjat ühistus vaidlusalusel ajal töid tegemas. Sama väitsid tunnistajad XXX(toimiku 2. kd, lk 224 pöördel – lk 225) ja XXX(toimiku 2. kd, lk 225 pöördel – 226). Vande all ära kuulatud hageja juhatuse liige XXX (toimiku 2. kd, lk 228-229) väitis samuti, et ta ei näinud vaidlusalusel ajal kostjat ühistus töid tegemas.
105.Tunnistajatena üle kuulatud XXX(toimiku 2. kd, lk 226-227) ja XXX(toimiku 2. kd, lk 227 pöördel – 228) väitsid, et kostja rookis ühistus vaidlusalusel perioodil lund ja niitis muru, tegeles arvestite näitudega. Vähemalt ühel korral parandas kostja ühistu elektrikilpi. Tunnistaja XXX väitis end teadvat, et kostja tegeles ühistus valvamisega. Tunnistaja XXXmöönis, et kostja võis õhtuti ühistus valvata.
106.Kuigi kohus ei loe tunnistaja XXXütlusi usaldusväärseteks, ei tõenda asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused kogumis siiski seda, et kostja tegi 18.11.2007.a kuni 01.06.2009.a ühistus järjepidevalt ja igapäevaselt valvuri, elektrik-santehniku, kojamehe ja remondimehe tööd ning tal oli õigus saada nende tööde eest igakuist tasu. Ainuüksi asjaolu, et tunnistajad XXXja XXXnägid aeg-ajalt kostjat ühistus erinevaid toiminguid tegemas, ei tõenda kostja väidet tööde igapäevase tegemise kohta. Kostja üksikuid ühistu heaks tehtud toiminguid saab pidada tema käsundita asjaajamise hulka kuuluvateks ülesanneteks.
107.Olukorras, kus kostja juhatuse liikme esimehe kohustusi täites nägi, et ühistul on vajadus teatud töötajate järele (näiteks valvuri või koristaja järele), oleks kostjal tulnud pöörduda antud küsimuses ettepanekuga hageja üldkoosoleku poole. Käsundita asjaajamise õigussuhtest ei saanud kostjale tuleneda õigust lugeda iseendaga sõlmituks erinevaid töölepinguid ja maksta iseendale erinevaid lisatasusid enda otsustatud määras. Kuivõrd hageja ja kostja vahel ei olnud töölepingulist suhet, puudus kostjal õigus puhkusetasu saamisele. Kostja väited selle kohta, et ta oli sunnitud hageja juures töötama, on alusetud ja tõendamata. Tööülesannete igapäevane täitmine kostja poolt vaidlusalusel perioodil on tõendamata, mistõttu tuleb hageja nõue kostjale alusetult makstud tasude osas rahuldada VÕS § 1028 lg1 alusel.
108.Hageja nõuab kostjalt tagasi alusetult saadud töötasu summat. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt tagasi ka kinnipeetud tulumaksu summat, mida tegelikult kostja saanud ei ole. Kohus juhtis antud asjaolule hageja tähelepanu kohtu 14.05.2012.a istungil (toimiku 2. kd, lk 152 pöördel). 28.05.2012.a esitas hageja nõude täpsustuse, milles teatas, et tema hagi hinnaks on 8121,30 eurot. Hageja vähendas oma nõuet kinni peetud tulumaksusumma 21 703,1 krooni ehk 1387,08 euro võrra. Hageja nõude täpsustusele oli esitatud nõude arvestus, kuid viidatud arvestus ei ole kohtu hinnangul jälgitav ega selge, sest sellest ei nähtu, milline on olnud kinnipeetud tulumaksu määr ja summa erinevate tasude, sh erinevate töötasude puhul.
109.2007.a oli kinnipeetava tulumaksu määraks 22% ning maksuvaba tulu igakuiseks suuruseks 2000 krooni. 2008.a ja 2009.a oli kinnipeetava tulumaksu määraks 21% ning maksuvaba tulu igakuiseks suuruseks 2250 krooni kuus. Maksuvaba tulu arvestamine nähtub kohtule esitatud palgalehtedelt (toimiku 1. kd, lk 19-55). Kohus leiab, et kinnipeetud tulumaksu ei saa kostjalt tagasi nõuda, kuna viidatud summa võrra ei ole kostja alusetult rikastunud.
110.Ajavahemikul 01.12.2009.a kuni 01.06.2009.a sai kostja hagejalt kätte (hageja enda arvestuse kohaselt, toimiku 1. kd, lk 81-82) juhatuse liikme tasuna, töötasuna ja puhkusetasuna kokku 118 876 krooni. Saadud summadest on kohus pidanud õigustatult saaduks 45 000 krooni. Seega on ülejäänud summa saadud alusetult ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (118 876-45000) 73 876 krooni ehk 4721,54 eurot. Koos alusetult saadud tasuga kütuse eest summas 523,66 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 245,20 eurot.
111.Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja vastuhagi nõue hageja suhtes kuulub rahuldamisele. Kostja soovis vastunõudena saada hagejalt käsunduslepingu alusel hüvitist summas 479,34 eurot. Käsunduslepingu punkti 6 järgi oli hüvitis 7500 krooni ehk 479,34 eurot. Samuti nõudis kostja hagejalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja leidis, et tema nõue muutus sissenõutavaks 19.07.2009.a ja kostja nõudis viivist alates nimetatud kuupäevast. Sissenõutavaks muutunud viivisena soovis kostja hagejalt saada 97,4 eurot. Hageja vaidles vastuhagile vastu.
112.Kohus on käesolevas lahendis juba andnud oma õigusliku hinnangu käsunduslepingule ja on tuvastanud, et käsundusleping ei olnud nõuetekohaselt sõlmitud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Ainuüksi juhatusel puudus pädevus seesugustel tingimustel kostjaga lepingut sõlmida, mistõttu on tegemist tühise tehinguga, milline ei saa pooltele kaasa tuua õigusi ega kohustusi. Kostjaga sõlmitud käsunduslepingu tingimusi, sh kolmekuulise hüvitise saamise õigust, ei ole hageja üldkoosolek heaks kiitnud. Eeltoodu alusel tuleb kostja vastuhagi jätta täielikult rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kostja vastuhagi rahuldamata käsunduslepingu tühisuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks vastata hageja alternatiivsetele vastuväidetele nõude aegumise kohta.
113.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis kostjalt 8121,30 euro väljamõistmist, kuid kohus rahuldas hageja nõude 5245,28 euro ulatuses, mis moodustab 64,5 % hageja nõudest. Seetõttu leiab kohus, et 64,5% ulatuses tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning 35,5% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.