Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 02.07.2009 taotluse nr M200900691 kaubamärgi "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" registreerimiseks klassis 33 kaupade alkoholjoogid (va õlu), sh brändi tähistamiseks. 03.01.2011 Eesti Kaubamärgilehes nr 1/2011 avaldatud teate kohaselt registreeris Patendiamet kaubamärgi "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" kostja nimele. Hagejale kuulub ainuõigus järgmiste Eestis kehtivate kaubamärkide kasutamiseks: 1) hiljemalt 02.07.2009 üldtuntuse omandanud kaubamärk „ОТБОРНЫЙ“; 2) Eesti Vabariigi territooriumil klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „АРАРАТ ОТБОРНЫЙ” registreering nr 0890068; 3) Eesti Vabariigi territooriumil klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „ARARAT OTBORNY” registreering nr 0890069. Hageja vaidlustas Patendiameti otsuse. TOAK jättis 17.05.2012 otsusega nr 1311-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kaubamärgi "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" registreerimine kostja nimele on vastuolus kaubamärgiseaduse ja Pariisi konventsiooniga. Hageja taotleb kaubamärgi "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist, kuna esinevad KaMS § 9 lg 1 p-s 10, § 10 lg 1 p-des 2 ja 7 ning Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Kostja käitus pahauskselt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Kostja teadis või vähemalt pidi kaubamärgitaotluse "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" esitamise ajal teadma hageja varasemast üldtuntud kaubamärgist „ОТБОРНЫЙ“. ОТБОРНЫЙ ehk OTBORNY on hagejale kuuluva põhikaubamärgi Ararat üks allkaubamärkidest. Kuivõrd kaubandussektoris on tavapärane praktika kasutada allkaubamärke, so põhikaubamärgist tulenevaid tähiseid, millel on viimasega ühine domineeriv osa ning mis eristavad erinevaid tootesarju, on ka Ararat brändil mitmeid erinevaid allkaubamärke, näiteks Nairi, Akhtamar, Ani jne. Kõik eelnimetatud tähised on muuhulgas kaitstud nii eraldi kui ka kombineeritult kaubamärgiga Ararat. Kuigi turusituatsioonis allkaubamärk peab määratlusest tulenevalt sisaldama põhikaubamärki, on juriidiline kaitse allkaubamärgil sama jõuga nagu põhikaubamärgil. Läbi mitmete allkaubamärkide tähistab hageja oma erinevaid brändisid, mis on kõik omanäolise lõhna, maitse ning välimusega, mistõttu hindavad neid brändisid spetsialistid ja brändisõbrad üle kogu maailma. Vanim Ararati brändidest on just ОТБОРНЫЙ - 7-aastane K.V.V.K. klassi (kõrgkvaliteetne brändi vanuses 8-10 aastat) margibrändi, mis oli ühtlasi esimene omataoliste seas Armeenias. Kaubamärgile ОТБОРНЫЙ on erinevatel perioodidel omistatud mitmeid tunnustusi üle maailma – seda on mitmel korral pärjatud riiklike kvaliteedimärkidega ning erinevatelt rahvusvahelistelt konkurssidelt on saadud aukirju ja diplomeid. Need kinnitavad ühelt poolt kaubamärgi ОТБОРНЫЙ laialdast, pikaajalist ning katkematut kasutamist ning teisalt asjaolu, et alkohoolsete jookide tootmis- ning müügisektoris on kaubamärk ОТБОРНЫЙ tuntud kaubamärk. Tõendatud on hageja kaubamärgi ОТБОРНЫЙ laialdane ning aktiivne kasutamine ka Eestis. Kuivõrd kaubamärk ОТБОРНЫЙ on üldtuntud, on loogiline eeldada, et ka kostja oli/on nimetatud kaubamärgi olemasolust teadlik. Hageja seisukohta, et kostja oli või vähemasti pidi kaubamärgitaotluse "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" esitamise ajal olema teadlik hageja üldtuntud kaubamärgist, kinnitavad täiendavalt eelkõige järgnevad asjaolud: 1) kostja 2009 majandusaasta aruandest nähtub, et kostja tegutseb hagejaga samas turusegmendis, so alkoholi müügi sektoris, mistõttu kostjale peaks olema hästi teada nimetatud valdkonnas toimuv, sealhulgas turul esindatud kaubamärgid; 2) Armeenias toodetud brändisid, sh ОТБОРНЫЙ kaubamärgiga tähistatud brändisid, eksporditakse peamiselt vene keelt kõnelevatesse riikidesse (tervelt 75 %). Alkoholiregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt tegeleb ka kostja peaaegu suurimas ulatuses just vene keelt kõnelevatest riikidest pärineva alkoholi maaletoomisega; 3)

Alkoholiregistri elektroonilisest andmebaasist nähtub, et kostja tegeleb kõige suuremas mahus Venemaa päritolu alkohoolsete jookide Eestisse importimisega. Hageja kaubamärk „ОТБОРНЫЙ“ on aga just Venemaal kantud üldtuntud kaubamärkide registrisse. Seda kinnitab väljatrükk Venemaa üldtuntud kaubamärkide elektroonilisest registrist, mille kohaselt tunnistati kaubamärk „ОТБОРНЫЙ“ üldtuntuks klassi 33 kuuluvate viinamarja piiritusest laagerdatud alkohoolsete jookide, brändi tähistamisel. Kuivõrd kostja tegeleb peamiselt Venemaa päritoluga alkoholi Eestisse importimisega, peaks kostja teadlikkus Venemaa alkoholiturul toimuva osas olema eriliselt kõrge. Pole kahtlustki, et kostja teadis või pidi teadma hageja üldtuntud ja seetõttu ka Venemaal üldtuntud kaubamärkide registrisse kantud kaubamärgist „ОТБОРНЫЙ“. Üldtuntust Venemaal tõendab Vene Patendi-ja Kaubamärgiameti otsus. Teise aspektina kostja pahausksuse hindamisel tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale arvesse võtta taotleja kavatsust takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist. Kuigi vaidlustusmenetluse vältel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni argumenteeris kostja pahausksuse puudumist läbivalt väitega, et taotluse esitamise eesmärk oli saada kaitse oma Moldovast pärit kõrgekvaliteedilise brändi etiketile, meenutab hageja, et kostja näol on tegu Eesti ettevõttega, mis tegeleb Eestisse imporditud alkoholi Eestis turustamisega, mitte alkohoolsete jookide tootmisega. Kolmanda pahausksuse hindamise kriteeriumina on Euroopa Kohus välja toonud kolmanda isiku tähise õiguskaitse taseme ehk selle olemusliku võime täita kaubamärgifunktsiooni. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon leidis oma otsuses nr 1311-o, et tähis „ОТБОРНЫЙ“ on alkohoolsete jookide tähistuses laialdaselt erinevate isikute poolt kasutatav, mistõttu on kaubamärgina tegu madala eristusvõimega tähisega. Hageja leiab, et taoline seisukoht on väär. Eesti Alkoholiregistris teostatud „OTBORNY“ otsingu tulemused kinnitavad, et nimetatud tähistusega alkohoolsete jookide müügiload kuuluvad üksnes hagejale. Hageja kaubamärgi eristusvõimet on juba hinnanud ka OHIM, kes on äärmiselt range just absoluutsete kaitse võimaldamisest keeldumise aluste kohaldamisel. Käesoleval juhul on OHIM probleemideta registreerinud hageja kaubamärgi Euroopa Ühenduse kaubamärgina, võimaldades seeläbi kaubamärgile kaitset kõigis Euroopa Ühenduse liikmesriikides, sh Eesti Vabariigis. Samuti omab hageja mitut rahvusvahelist kaubamärgi registreeringut nii tähisele „ОТБОРНЫЙ“ kui ka tähisele „OTBORNY“. Seega on veenvalt tõendamist leidnud hageja kaubamärkide eristusvõime, s.o olemuslik võime täita kaubamärgi funktsiooni. Puuduvad alused ja põhjendused, mis annaksid alust lugeda tähist ОТБОРНЫЙ eristusvõimetuks Eesti tarbijate seas, so eesti keelt kõneleva tarbijaskonna seas. Isegi vene keelt kõnelevates riikides on omistatud kaubamärgile kõrge eristusvõime ja üldtuntud kaubamärgi staatus. Seda enam on eristusvõime eesti keeleruumis. Sellist väidet kinnitavad tähise „ОТБОРНЫЙ“ üldtuntud kaubamärkide registrisse kandmine ja Venemaal ülemaalise avaliku arvamuse uurimiskeskuse poolt 2000 novembris läbi viidud tarbijaküsitlus. Kuivõrd hageja varasema üldtuntud kaubamärgiga „ОТБОРНЫЙ“ eksitavalt sarnane kostja kaubamärgi taotlus oli esitatud pahauskselt ajal, mil hageja üldtuntud kaubamärk oli registreeritud ning kasutusel Venemaal, ei tohiks kostja kaubamärk МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" õiguskaitset saada ka tulenevalt KaMs § 10 lg 1 p-st 7. Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid - klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „АРАРАТ ОТБОРНЫЙ” ja klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „ARARAT OTBORNY” ning pikaajalisest katkematust kasutamisest kõrge

eristusvõime saavutanud üldtuntud kaubamärk „ОТБОРНЫЙ“. Üldtuntust palub hageja kohtul tunnistada juhindudes KaMS § 7 lg 1 ja lg 3. Hageja kaubamärk “ОТБОРНЫЙ” on olnud kasutusel katkematult, laialdaselt ning pikaajaliselt erinevates maailma riikides, sh Eesti Vabariigis ning alkohoolsete jookide tootmis- ning müügisektoris on tähis seeläbi omandanud üldtuntuse. Seda väidet kinnitavad ühelt poolt peaaegu viimase poolesaja aasta jooksul kaubamärgile “ОТБОРНЫЙ” omistatud erinevad riiklikud kvaliteedimärgid ja aukirjad kui ka kaubamärgi Venemaa üldtuntud kaubamärkide registrisse kandmine. Ararati brändit ОТБОРНЫЙ pakutakse müügiks suuremates ja väiksemates jae- ning hulgimüügi kauplustes ja hotellides üle Eesti. Nimetatut kinnitab hagiavaldusele lisatud koondtabel, kus on näidatud kõnealuse brändi viimase 5 aasta müügikogused. Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks ei pea kaubamärk isegi olema vastaval territooriumil kasutatud (TOAKi 26.02.2010 otsus nr 893/894-o, 27.01.2010 otsus nr 1136-o, 26.07.2007 otsus nr 932-o, 27.01.2006.a. otsus nr 572-o, Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsus asjas 2-06-31964).). Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) poolt väljastatud juhise „Joint Recommendation Concerning Provisions on the Protection of Well-Known Marks“ (Geneva, 2000) artikkel 2(2)(d) viitab asjaolule, et liikmesriik võib tunnistada kaubamärgi üldtuntuks isegi siis, kui kaubamärki ei tunta üheski vastavas liikmesriigi sektoris. Vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis kohustuvad liidu liikmesriigid ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Nimetatud säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Kaubamärgi „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ“ kasutamine viitaks seosele hageja kui üldtuntud kaubamärgi omanikuga ning et selline kasutamine kahjustaks tõenäoliselt üldtuntud kaubamärgi omaniku huve ning tõenäoliselt kahjustaks ja vähendaks tuntud kaubamärgi eristusvõimet. Kostja alkoholi turustamise poliitika baseerub odava alkoholi Eesti turule toomisel ning kaubamärgi “МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ” Eesti turule ilmumine kasutaks vaieldamatult ära kvaliteetsete alkoholijookide, sh. brändi “ОТБОРНЫЙ” mainet ning rikuks üldtuntud märgi imidžit. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise üheks tingimuseks on muuhulgas ka märkidega kaetud kaupade/teenuste identsus või samaliigilisus. Käesoleval juhul on kaupade identsuse tingimus täidetud, millist asjaolu on kinnitanud vaidlustusavalduse menetluse jooksul ka kostja. Hageja ei ole andnud kostjale luba kaubamärgi “МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju” registreerimiseks klassis 33, mistõttu antud asjas ei rakendu KaMS § 10 lg 2, mis võimaldaks minna mööda KaMS § 10 lg 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistavast asjaolust. Hageja ning kostja märkide kui tervikute visuaalsest võrdlusest nähtub, et varasem üldtuntud kaubamärk „ОТБОРНЫЙ” sisaldub taotletavas kaubamärgis. Kombineeritud varasemad kaubamärgid ning taotletav kaubamärk on teataval määral ka sarnased. Nimelt on tähised ja „ОТБОРНЫЙ” identsed ning seetõttu erinevused, mis tulenevad „ОТБОРНЫЙ” ornamendiga etiketi ning kirjeldava sõna МОЛДАВСКИЙ lisamisest, ei ole piisavalt olulised selleks, et kõrvaldada seda sarnasust, mille loob tähise „ОТБОРНЫЙ”, mis on taotletava kaubamärgi esimene osa ja köidab seetõttu tarbija tähelepanu enim.

Vaadeldavate kaubamärkide reproduktsioonidest lähtuvalt on tegemist kombineeritud kaubamärkidega, mis kujutavad endast klassis 33 taotletud kaupade tähistamiseks kasutatavaid etikette. Kuivõrd hageja kaubamärgis sisalduv sõna ARARAT on hageja peamine kaubamärk ning koos sellega on kasutatud konkreetsele brändisordi nimele viitavat kaubamärki ОТБОРНЫЙ, on kaubamärgi peamiseks identifitseerivaks elemendiks tähis ОТБОРНЫЙ. Üldtuntud kaubamärk ОТБОРНЫЙ koosnebki ainult ühest sõnast. Kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk sisaldab Moldova päritolule viitavat eristusvõimetut elementi МОЛДАВСКИЙ. Seetõttu on ka kostja kaubamärgi peamiseks identifitseerivaks elemendiks tähis ОТБОРНЫЙ. Osundatut kinnitab ka tähise ОТБОРНЫЙ kaubamägi kui terviku proportsioonidelt enam esile tõstmine ning suurema šriftiga eraldi rõhutamine. Vaatamata sellele, et kostja kaubamärk sisaldab kahte sõnalist osa - МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ, ning hageja registreeritud kaubamärgid omakorda sõnu АРАРАТ ОТБОРНЫЙ, on foneetilisest aspektist vaadatuna tähiste viimane element ning selle identne hääldus piisav konflikti esinemiseks. Kuivõrd taotletava kaubamärgi kujunduslik element seisneb tavapärases, üksnes ornamendiga kaunistatud ümmarguses etiketis, siis ei köida nimetatud element kõnealuste kaupade keskmise tarbija tähelepanu, kes puutub pidevalt kokku ornamendi kujutistega alkoholi etikettidel. Seevastu tähis „ОТБОРНЫЙ” jääb asjaomasele avalikkusele meelde oma keskse asetuse ja selle tõttu, kuidas see teiste osade suhtes paigutub, ning tänu asjaolule, et see on kirjutatud suurte tähtedega, mis toovad selle taustast hästi esile ning tänu tema suurusele võrreldes selle mitmeosalise kaubamärgi sõnalise osaga „МОЛДАВСКИЙ“. Neil asjaoludel tuleb leida, et tähis „ОТБОРНЫЙ” domineerib taotletavast kaubamärgist asjaomasele avalikkusele jäävas tervikmuljes. Tähis „ОТБОРНЫЙ” ei oma Eesti tarbija jaoks tähendust, mistõttu ei saa semantilisest aspektist kaubamärke ka võrrelda. Hageja palub tuvastada kostja kaubamärgi "МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju" osas õiguskaitset välistavad asjaolud ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ning palub kohtul jätta see taies ulatuses rahuldamata. Kaubamärgi „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju“ osas ei esine KaMS § 9 lg 1 p-s 10 ning § 10 lg 1 p-des 2 ja 7 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid, kostja kaubamärk ei riku hageja õigusi. Kaubamärk „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju“ registreerimistaotlus ei ole esitatud pahauskselt. Kostja ei olnud teadlik, et hageja peab sõna ОТБОРНЫЙ oma kaubamärgiks. Jääb ebaselgeks, kas hageja tugineb üksnes Venemaal väidetavalt üldtuntud kaubamärgile või peab ta oma tähist 02.07.2009 seisuga üldtuntuks ka Eestis või koguni üle maailma. Kostja kinnitab, et oli 02.07.2009 teadlik, et vene keeles on olemas sõna ОТБОРНЫЙ ning sellest, et seda kasutatakse alkohoolsete jookide osas viitena kvaliteetsele, nn ”valikalkoholile”. Inglise keeles kasutatakse alkohoolsete jookide osas analoogselt sõna ”selected”. Seega, nii sõnaraamatu väljatrükist kui ka sõna ОТБОРНЫЙ reaalset kasutamist näitavatest materjalidest nähtuvalt on nimetatud sõna vene keeles alkohoolsete jookide osas tavapärases kasutuses, tegemist on sõnaga, mis viitab alkohoolsete jookide tavapärasest kõrgemale kvaliteedile. Esitatu valguses on asjakohatud hageja vaiteid nagu oleks kostja pidanud tulenevalt oma tegevusvaldkonnast ja/või maaletoodava alkoholi päritolust teadma sellest, et hageja peab alkoholisektoris tavapärast ja kirjeldavat sõna ОТБОРНЫЙ oma üldtuntud kaubamärgiks. Hageja soov panna kostjale kohustus teada kõikidest naaberriikides alkohoolsete jookide osas üldtuntuks tunnistatud kaubamärkidest on selgelt ebaproportsionaalne. Kaubamärgiõigused on

territoriaalsed ning kuna kostja oma kaupu Venemaal ei turusta, ei pea kostja olema ka kursis kõikide Venemaal väidetavalt eksisteerivate õigustega. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt turustab hageja oma kaupu kaubamärgi/sildi all, kus domineerib suurtes trükitähtedes ja rõhutatud šriftis esitatud sõna/kaubamärk APAPAT või ARARAT koos pudelisildi tervikliku kujundusega. Sõna ОТБОРНЫЙ/OTBORNY jääb nimetatud tähises vähem märgatavaks, see paikneb kaubamärgi ARARAT all ja mõjub selle täiendusena tahenduses- tegemist on ARARAT brändi kõrgema kvaliteediga no valiktootega. Seda omakorda kinnitab sildi allosas olev märge, et tegemist on 7-aastase brändiga. Seega ei tõenda hagiavalduse lisas 13 esitatud tabel venekeelse sõna ОТБОРНЫЙ kasutamist kaubamärgifunktsioonis. Võrreldes asjaomaseid kaubamärke tervikuna, võib kohe esmapilgust tajuda, et tegemist tähistega, mis kujutavad endast pudelietikette. Olgugi, et mõlema tähise ülaosa on kaarjas, on antud etiketikuju asjaomaste toodete puhul suhteliselt levinud ja tavapärane. Seega ei ole hageja varasemate tähiste väliskuju asjaomases valdkonnas eriliselt tugeva eristusvõimega, tegemist on tavapärase kujuga etikettidega. Kui hageja kaubamärkide väliskuju on nurgeline, siis kostja kaubamärgil teravad nurgad puuduvad. Samuti erineb kostja kaubamärgi kujunduslik ülesehitus taielikult hageja kaubamärkide kujundusest. Nimelt ääristab kostja kaubamärgi väliskülgi köielaadne ornament, mis hageja tähistel puudub. Samuti läbib kostja kaubamärgi keskosa eripärane horisontaalne ornamentika, kus muuhulgas paikneb kaubamärgi sõnaline element „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ“. Ka selliseid kujunduselemente hageja kaubamärkides ei sisaldu. Erinevalt kostja kaubamärgist, domineerib hageja tähistes visuaalsest aspektist eelkõige sõna ARARAT või APAPAT oma eripärases kujunduses ning samuti selle kohal paiknev kujutis hoonest või tehasest. Ka hageja ise rõhutab, et just sõna ARARAT on hageja tuntud ja tugev kaubamärk. Toodust nähtuvalt on asjaomased kaubamärgid oma kujunduslike elementide poolest uksteisest erinevad. Kaubamärkide sõnaliste elementide visuaalse võrdluse osas – sõnal ОТБОРНЫЙ eristusvõime puudub, tegemist on asjaomase kauba kvaliteedile viitava sõnaga, mistõttu tarbijad asjaomaseid kaubamärke nimetatud sõnast tulenevalt omavahel ara ei vaheta ega seosta. Vaar ja paljasõnaline on hageja argumentatsioon sellest nagu viitaks sõna ОТБОРНЫЙ hageja brändisordile. Siinkohal rõhutame, et mitte ühelgi ettevõttel ei ole monopoolset õigust keelata teistel turuosalistel näidata oma kaupade kvaliteeti, markides etiketil, et tegemist on „kvaliteedilt pärima tootega“. Nii puudub ka hagejal monopoolne õigus sõnale ОТБОРНЫЙ. Hinnates asjaomaseid kaubamärke tervikuna, arvestades sealhulgas nende domineerivaid elemente, tuleb võrdlusalused tähised hinnata visuaalselt erinevateks. Foneetilisest aspektist saab võrrelda üksnes kaubamärkide foneetiliselt väljendatavaid sõnalisi osi. Asjaomaste kaubamärkide sõnalised osad langevad kokku üksnes sõna „OТБОРНЫЙ“ poolest, mis aga ei ole alkohoolsete jookide osas eristusvõimeline kaubamärgielement. Kontseptuaalsest aspektist seostuvad varasemad tähised Ararati nimelise mäega Armeenia mägismaal, Türgis. Taotletavas kaubamärgis selline viide või seos täielikult puudub, taotletavas kaubamärgis nimetatakse Moldovat. Samuti puudub taotletavas kaubamärgis kujutis tehasehoonest, mis samuti muudab varasemaid tähiseid taotletavast kaubamärgist erinevamaks. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) jättis 17.05.2012 otsusega nr 1311-o (I kd lk

158-169) hageja vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi registreerimisele rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja TOAKi otsusega ei nõustunud, esitas ta hagi (KaMS § 41 lg 5) kohtule kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Hageja esitas kostja kaubamärgi „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju“ registreerimise vaidlustamiseks õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise nõude kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p 10, § 10 lg 1 p-de 2 ja 7, § 11 lg 1, samuti tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis alusel. Hagejale kuuluvad asjasse puutuvad kaubamärgid on: 1) hiljemalt 02.07.2009 üldtuntuse omandanud kaubamärk „ОТБОРНЫЙ“; 2) Eesti Vabariigi territooriumil klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „АРАРАТ ОТБОРНЫЙ”, registreering nr 0890068; 3) Eesti Vabariigi territooriumil klassis 33 õiguskaitset omav Euroopa Ühenduse kaubamärk „ARARAT OTBORNY”, registreering nr 0890069. KaMS § 9 sätestab tähise absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud. Aluseks § 9 lg 1 p 10 kohaselt on registreerimistaotluse pahauskne esitamine. KaMS § 10 sisaldab kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud. Nimetatud paragrahvi 1.lõike kohaselt ei saa muuhulgas õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on: 1) saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga (p 2); 2) identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt (p 7). Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis järgi kohustuvad liikmesriigid ex officio, juhul, kui liikmesriigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Säte laieneb ka juhtudele, kui märgi oluline osa kujutab endast üldtuntud kaubamärgi taasesitaust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Seega KaMS § 9 kohaldamine eeldab kostja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel ning nii KaMS § 10 kui ka Pariisi konventsiooni sätete kohaldamine sõltub sellest, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt. Kuna hageja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldamisele kuuluvad sätted eeldavad poolte kaubamärkide identsust või sarnasust, tarbija poolt kaubamärkide segaajamise tõenäosust, lahendab kohus esmalt kaubamärkide ning kaupade/teenuste sarnasuse küsimused. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid –

märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ega analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p 22). Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale asjaomasest märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks, tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma ebatäiuslikku mälupilti. Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Vaidlus puudub selles, et nii hageja kui kostja asjasse puutuvad kaubamärgid on registreeritud klassi 33 kaupadele (I kd lk 15-19). Hageja kasutab oma väidetavalt üldtuntud kaubamärki sama klassi kaupadele. Lähtudes kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamisest, on kohtu arvates tegemist piisavalt erinevate kaubamärkidega. Seoses visuaalse sarnasuse hindamisega märgib kohus, et kaubamärke ei ole tarbijal võimalik segi ajada. Kaubamärgid on kujundatud erinevates värvides, hageja ja kostja kaubamärkideks on erinevad sõnad: hageja registreeritud kaubamärkide puhul on eristuvaks osaks sõna „APAPAT“, kostja kauba märgi puhul sõna „МОЛДАВСКИЙ“. Mõlema kaubamärgi identne osa ОТБОРНЫЙ/OTBORNY on kohtu arvates mittedomineeriv eristusvõimetu osa, mis on kasutusel tavapärase tähistusena alkohoolsete jookide puhul viidates alkohoolse joogi kõrgele kvaliteedile (eestikeene tähendus „valik“, „valikuline“). Visuaalselt köidab sõna „ОТБОРНЫЙ/OTBORNY“ tarbija tähelepanu sellest aspektist, kuidas hinnata alkohoolse joogi kvaliteeti, mitte kaubamärkide vahel vahet tegemise aspektist. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad eristusvõimeliste osade „APAPAT“ ja „МОЛДАВСКИЙ“ tõttu. Tegemist on foneetiliselt täiesti erinevalt hääldatavate sõnadega. Sõnad koosnevad erinevatest tähtedest ja häälikutest, tähtede arv erineb suuresti. Seoses semantilise võrdlemisega märgib kohus, et mõlema poole kaubamärkide puhul on tegemist geograafilistele kohtadele viitavate märkidega. Eesti tarbija seostab sõna „APAPAT“ Türgis asuva samanimelise mäetipuga ja/või Armeeniaga, sõna „МОЛДАВСКИЙ“ aga Moldovaga (Moldaaviaga). Euroopa kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaubamärkide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, kuid segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T-292/01 p 47, T296/02 p 62). Kaubamärkide erinev esiosa on piisav, et kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks mitte pidada. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Kohtu arvates ei põhjusta kaubamärkide segiajamist ka see, et mõlemad kaubamärgid on graafiliselt sarnased kaarja ülaosa tõttu. Tarbija on alkoholijookse ostes piisavalt tähelepanelik, enamasti ongi alkohoolsete jookide pudelite sildid kas kandilise või ülevalt kaarja kujuga, jookide valik on suur. Kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt

piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt, kuna Eesti tarbijale on teada, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete ja teenuste pakkujaid on Eestis mitmeid. Seda teadmist arvestades on tarbija toodet/teenust ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millise tootja toodet/teenust ta ostab. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kuivõrd kohtu arvates ei ole kostja vaidlusalune kaubamärk äravahetamiseni sarnane hageja registreeritud asjakohaste kaubamärkidega АРАРАТ ” ja „ARARAT OTBORNY”, ei saa kostja poolt kaubamärgi „МОЛДАВСКИЙ ОТБОРНЫЙ + kuju“ registreerimiseks esitamine olla pahauskne. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et poolte kaubamärkide eristusvõime on piisav nende segiajamise vältimiseks tarbija poolt, ei ole alust lugeda, et kostja esitas kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskselt. Pahausksus eeldab kohustuste rikkumist – õiguste kuritarvitamist ehk õiguste teostamist seadusevastasel viisil (TsÜS § 138 lg 2). Arvestades ülalmärgitud põhjendusi kaubamärkide võrdlemise kohta, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Järgnevalt analüüsib kohus hageja väidetava üldtuntud kaubamärki „ОТБОРНЫЙ“ puutuvat. Hageja väitel omistas kaubamärk üldtuntuse hiljemalt 02.07.2009. Üldtuntust tõendavad erinevatel perioodidel üle maailma omistatud kvaliteedimärgid, rahvusvahelistel konkurssidel saadud aukirjad ja diplomid, Venemaal üldtuntud kaubamärkide registrisse kandmine ja Vene Patendi- ja Kaubamärgiameti otsus. (Hageja poolt esitatud tõlgetel on kvaliteedimärk tõlgitud ekslikult kaubamärgina – I kd lk 25-26, 41-42). Kostja arvates peaks hageja tõendama väidetavat üldtuntust 02.07.2009 seisuga Eesti asjaomases avalikkuse sektoris. Kostja arvates ei tõenda hageja poolt esitatud Jerevani konjakitehasele 1973, 1976, 1979 antud tunnistused konjakil „ОТБОРНЫЙ“ kasutamise õiguse kohta ja aastakümneid tagasi väljastatud diplomid ja auhindade andmised tähise väidetavat üldtuntust 02.07.2009 seisuga Eesti asjaomases avalikkuse sektoris. Kohus nõustub kostjaga. Aastakümneid tagasi antud kvaliteedi tunnustused ei saa tõendada kaubamärgi üldtuntust. Üldtuntud kaubamärgil on suurem eristusvõime ja kõrgem maine. Ülalmärgitud põhjendustel puudub hageja väidetaval üldtuntud tähisel „ОТБОРНЫЙ“ eristusvõime. Hageja ei ole tõendanud oma väidetava üldtuntud kaubamärgi kõrget mainet – üldtuntust Euroopa Liidus või KaMS § 7 lg 3 mõttes vähemalt ühes selles sättes nimetatud sektoris. Eestis registreeritud kaubamärgid peavad tulenevalt territoriaalsuse põhimõttest olema 02.07.2009 seisuga tuntud Eestis. Asjaoludest sõltuvalt võib ühenduse kaubamärgi tuntuks lugemisel piisata tema tuntusest ühes liikmesriigis (EK otsus 6.10.2009, C.301/07 PAGO). Põhimõtteliselt võib seega selleks liikmesriigiks olla Eesti, aga ka ükskõik milline muu liikmesriik. Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte KaMS § 7 lg 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest (KaMS § 7 lg 4). Üldtuntuse hindamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust, kaubamärgi reklaamimisse tehtud investeeringuid ja teisi asjaolusid. Piisab ka kaubamärgi hästi tuntusest vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Hageja nimetatut tõendanud ei ole. Asjasse ei puutu hageja kaubamärgi üldtuntus Venemaal või mujal Euroopa Liidust väljaspool. Kuna kohus on tuvastanud ja põhjendanud, et puudub kaubamärkide segiajamise tõenäosus ja ka hageja kaubamärgi üldtuntus, tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.