2-13-20977/4 - Täitmine - Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Kohtutäitur I. K. on 06.05.2013 Tartu Maakohtu xxxxx kohtumajale esitanud avalduse kohtumääruse saamiseks S. T. kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx sisenemiseks. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile on xxxxx kohtumaja edastanud avalduse lahendamiseks Põlva kohtumajale, kuhu see on saabunud 07.05.2013. Kohtutäituri avalduse kohaselt on S. T. suhtes 26.05.2009 algatatud täitemenetlus asjas 047/2009/1418 L. K. O. ja 18.06.2008 kinnistu hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2577/2008 alusel S. T. kuuluva kinnistu nr 1345635 asukohaga xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx realiseerimiseks. Hüpoteegiga tagatud võlga ei ole tasutud. Peale selle toimub täitemenetlus S. T. suhtes Pärnu Maakohtu 14.03.2012 maksekäsu 2-1139973/8 ja B. R. P. H. O. alusel võla nõudes, kus sissenõudja on soovinud pöörata nõude võlgniku varale. Kohtutäiturile teadaolevalt võlgnikule kuuluvas korteris asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx ei elata. Vara arestiti 07.07.2009 võlgniku juuresolekul. Menetluse kestel on võlgnik korterist ära kolinud. Hetkel on korteri uks suletud kahe kruviga väljastpoolt. Võlgniku kontaktandmed ei ole kohtutäiturile teada. Seetõttu ei ole kohtutäituril võimalik näidata korterit võimalikele ostuhuvilistele. Vara näitamiseks ostuhuvilistele on vaja siseneda korterisse. Kohtutäitur on otsinud võlgniku võimaliku elukoha andmeid politseist, sotsiaalkindlustusametist ja naabritelt. Ka on kohtutäitur saatnud võlgniku tütre Facebooki kontole teate, paludes S. T. võimalikke kontaktandmeid. Hetkel puudub võlgniku kehtivate kontaktide osas info. Korteri kommunaalkulud on maksmata mitu aastat ning naabrid nõuavad viivitamatult korteri võõrandamist. Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel (TMS § 28 lg 2). Võlgniku nõusolekut ei ole saadud. Eeltoodu alusel palub kohtutäitur kohtu luba siseneda S. T. valduses olevatesse ruumidesse kinnistu nr 1345635, asukohaga xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. TMS § 28 lg 1 kohaselt kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kuna kohtutäitur soovib kohtu luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks, on TMS §-st 28 lg 2 tulenevalt maakohus on pädev asja lahendama. Avaldus allub vastavalt TMS §-s 11 lg 1 p 3 sätestatud kohtualluvusele Tartu Maakohtule. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. TsMS § 363 sätestab nõuded hagiavalduse sisule. TsMS § 477 lg 1 mõttest tulenevalt on need nõuded kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Esitatud avaldus vastab neile nõuetele. Samuti ei ole rikutud avaldusele esitatavaid vorminõudeid. Tulenevalt RLS §st 22 lg 2 p 7 on kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel. Seega ei ole avaldusel selle menetlusse võtmist takistavaid puudusi ja see tuleb menetlusse võtta. TMS § 28 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvis nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kohtu hinnangul on kohtutäitur oma nõuet piisavalt põhistanud, mistõttu võib asja lahendada puudutatud isikuid ära kuulamata. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendab ka täiteasjade registri väljatrükk (tl 8-9), toimub täiteasjas nr 047/2009/1418 täitemenetlus L. K. O. ja 18.06.2008 kinnistu hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2577/2008 alusel hüpoteegiga tagatud võla 12782,33 euro nõudes S. T. kuuluva kinnistu nr 1345635 asukohaga xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüpoteegi realiseerimiseks. Kohtutäituri kinnitusel, mida tõendab ka täiteasjade registri väljatrükk ( tl 10-11), toimub täiteasjas nr 047/2012/634 täitemenetlus Pärnu Maakohtu 14.03.2012 maksekäsuga nr 211-39973/8 S. T. B. R. P. H. O. väljamõistetud võla 365,26 euro nõudes. Kohtutäituri kinnitusel, mis nähtub ka täiteasjade registri väljatrükkidest, on sissenõue pööratud võlgnikule kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx, mis on arestitud. Registriosa nr 1345635 väljatrükk ( tl 7) tõendab, et S. T. kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx. Kohtutäitur on põhjendanud võlgniku korteriomandile sisenemist vajadusega näidata korteriomandit osta soovivatele isikutele. Kohtu hinnangul on see toiming vajalik täitedokumendi täitmiseks. Tulenevalt TMS §-dest 137 ja 78 müüb kohtutäitur arestitud vara enampakkumisel. Vara müümine eeldab, et nii müüjal kui ostjal on vara seisukorrast ka ülevaade. Vara ostjatel on TMS §-st 85 lg 1 tulenevalt soovi korral õigus müüdavate asjadega tutvuda. Kui vara näol on tegemist korteriomandiga, eeldab kõik eeltoodu ka sisenemist korteriomandi reaalosaks olevasse korterisse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 on asutud seisukohale, et kohtumääruse saamiseks tuleb tõendada võlgniku nõusoleku puudumine ning sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohtutäituri kinnitusel pole tal võlgniku nõusolekut olnud võimalik saada, kuna võlgnik ei ela oma korteris ja tema tegelik viibimiskoht pole teada. Kohtu arvates olukorras, kus S. T. tegelik viibimiskoht pole teada ja ta mingit huvi oma korteriomandi suhtes pole üles näidanud, tuleb eeldada võlgniku nõusoleku puudumist. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada siseneda korteriomandi ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil S. T. kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xx xxxxx ( registriosa nr 1345635). 29.12.2010 määruses asjas nr 3-2-1-140-10 Riigikohus ka leidis, et võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Kohus leiab, et mõistlik on kohtutäituri avalduses esitatud taotlus võimaldada võlgniku ruumidesse sisenemist ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.