Xxx OÜ hagi AS Xxx vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes (kaubamärk „Keep it cool! + kuju“)
Tsiviilasja hind
5 044,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx OÜ, registrikood xxx, asukoht Xxx Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Viive Kaur, e-post [email protected]; advokaat Liina Jents, e-post [email protected] Kostja: aktsiaselts XXX, registrikood xxx, asukoht XXX Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar Pilv, e-post [email protected], ja Merilin Valdmaa, e-post [email protected]; advokaat Epp Lumiste, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17. aprillil 2013, millel osalesid hageja lepingulised esindajad Viive Kaur ja Liina Jents ning kostja lepingulised esindajad Merilin Valdmaa ja Epp Lumiste
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Kohustada kostjat aktsiaselts XXX (registrikood xxx) lõpetama hageja Xxx OÜ (registrikood xxx) kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine, st lõpetama kaubamärgi „Keep it cool! + kuju“ (reg.nr xxx) ja sellega sarnase tähise „Keep in cool! + kuju“ kasutamine kostja äritegevuses ja hoiduma eelnimetatud rikkumisest tulevikus. Mõista kostjalt aktsiaselts XXX hageja Xxx OÜ kasuks välja kahju hüvitis 1 544,58 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
2-12-32225 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
1.Xxx OÜ (edaspidi „hageja”) esitas 21. augustil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse aktsiaselts XXX (edaspidi „kostja”) vastu kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse 27. augusti 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
17.septembril 2012 vastuse hagile ja vaidles sellele vastu. Hageja esitas 26. oktoobril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta ja jäi oma nõuete juurde. Kostja esitas 20. veebruaril 2013 täiendava vastuse. Hageja täpsustas oma nõuet 20. märtsi 2013 menetlusdokumendis, kostja vaidles 3. aprillil 2013 ka täpsustatud nõudele vastu.
3.Kohus kuulas pooled ära 27. veebruari 2013 korraldaval istungil ja 17. aprilli 2013 kohtuistungil, kus pooled jäid oma seniste seisukohtade juurde.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja väited
4.Hageja nõuded on pärast täpsustamist järgmised: − kohustada kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine, st lõpetama kaubamärgi „Keep it cool! + kuju“ (reg.nr xxx, edaspidi „hageja kaubamärk“) ja sellega sarnase tähise „Keep in cool! + kuju“ kasutamine kostja äritegevuses ja hoiduma eelnimetatud rikkumisest tulevikus; − kohustada kostjat hüvitama hagejale hageja kaubamärgi ja sellega sarnase tähise õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju summas 1 544,58 eurot.
5.Hagi alusena märgib hageja järgmist:
2 (12)
2-12-32225 − hageja kaubamärk on registreeritud ja hageja kasutuses mh klassis 39 nimetatud teenuste suhtes: transport (veondus); kaupade pakendamine ja ladustamine; logistika; − 2012. aasta jaanuaris sai hagejale teatavaks, et kostja kasutab hageja kaubamärki oma äritegevuses. Kaubamärki kasutati veokitel ja fotodel, mis asusid internetiaadressil www.xxx.ee. Hageja ei ole andnud selleks kostjale nõusolekut; − hageja esitas 9. veebruaril 2012 kostjale nõude hageja kaubamärgi õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks tulevikus; − kostja tunnistas 16. veebruari 2012 e-kirjas rikkumist ja tegi ettepaneku hageja kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks või kui hageja ei soovi litsentsilepingut sõlmida, siis oli kostja valmis õigusvastase tegevuse lõpetama. Lisaks palus kostja 17. veebruaril 2012 hagejalt luba kombinatsiooni „Keep cool!“ kasutamiseks oma äritegevuses. Hageja soovitud nõusolekut ei andnud; − seejärel kinnitas kostja 22. veebruari 2012 e-kirjas, et eemaldab oma haagistelt ja kodulehel olevatelt materjalidelt tähise „Keep it cool!“ hiljemalt 30. aprilliks 2012; − hagejale sai 11. juunil 2012 teatavaks, et vaatamata kostja lubadusele rikkumine lõpetada, kasutab kostja jätkuvalt oma äritegevuses hageja kaubamärgile väga sarnast tähist „Keep in cool!“ (edaspidi „kostja tähis“) – muudetud on vaid üks täht. Poolte edasise kirjavahetuse tulemusel olukord enam ei muutunud; − hageja on kandnud seoses kostja õigusvastase tegevusega kulutusi netosummas 1 544,58 eurot. Selle summa eest osutati pooltevahelises kohtueelses vaidluses hagejale õigusabiteenust.
6.Oma nõudeid põhjendab hageja kokkuvõtlikult järgmiselt: − hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse, sest on registreeritud kaubamärgiregistris; − kostja tähis on identne või sarnane hageja kaubamärgiga: identsust kuni 2012. aasta aprillini on kostja tunnistanud poolte kohtueelses kirjavahetuses. Sarnasuse tuvastamiseks tuleb võrrelda reklaamlauseid „Keep it cool!“ ja „Keep in cool!“. Uute tähiste moodustamine olemasoleva kaubamärgi abil ei ole lubatud; − poolte pakutavad teenused on identsed – mõlemal juhul on see transporditeenus, Järelikult peaksid kasutatavad tähised olema väga erinevad, mida need aga ei ole. Mida sarnasemad teenused, seda suuremat erinevust tuleb nõuda tähistelt; − tõenäoline on poolte kasutatavate tähiste äravahetamine tarbija poolt – selleks tuleb arvestada asjaomase tarbijaskonna, tähiste ja teenustega. Asjaomane tarbijaskond on kõik isikud, kellele on suunatud mh autodel nähtavaks tehtud reklaamkirjad, sh füüsilised isikud kui ka nende kaudu tegutsevad juriidilised isikud. Tarbijaskond ei ole piiratud üksnes transporditeenuse tellijatega; − kostja ei ole kasutanud oma tähist häid äritavasid järgides; − hageja tähis ei ole kirjeldav ja see on saanud õiguskaitse, mida pole vaidlustatud; − kahjunõue on põhjendatud, sest kostjapoolne rikkumine tingis hagejale vajaduse pöörduda advokaadi poole.
7.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − hageja tõlgendus poolte kohtueelsest kirjavahetusest on ebaõige, kostja ei ole tunnistanud ega omaksvõtnud kaubamärgiõiguse rikkumist;
3 (12)
2-12-32225 − kaubamärgi omaniku ainuõigus ei ole piiramatu, ta saab keelata kolmandatel isikutel äritegevuses kasutada vaid kaubamärgiga identseid tähiseid. Kostja tähis ei ole hageja kaubamärgiga identne ega sarnane; − hageja reklaamlause „Keep it cool!“ tähendab „hoia külma närvi“, kostja tähis „Keep in cool!“ aga „hoia külmas“, mis seondub külmas vedamisega. Nende tähiste segiajamise tõenäosust ei esine; − kostja kasutab oma tähist koos kostja logoga, mis kajastab kostja ärinime. Kontekstis, kus selgelt domineerib suures fondis kostja ärinimi ja spetsiifiline kujutis, ei ole eluliselt usutav tarbija ekslik järeldus, et tegemist võiks olla hoopis hagejaga. Tavapärase tähelepanelikkuse juures ei ole kosta tähis koos ettevõtte logoga tervikuna äravahetatav hageja kaubamärgiga. Hageja kaubamärgi ja kostja tähise võrdlemisel ei tohi kostja kasutatavat tervikut „tükeldada“. Tarbijaskond ei jaga kostja tähist osadeks, vaid arvestab selle kui tervikuga; − tarbijana tuleb käsitleda transpordi teenuseid tellivat tarbijat, kes on juriidilised isikud. külmutusautode mahutavust ja veetava kauba liike, ei ole mõistlik aluseks võtta füüsilisest isikust tarbijaid. Tuleb eeldada, et käesoleval juhul on tarbijad arukad ja hästi informeeritud; − tähise „Keep it cool!“ osas kehtivad ainuõiguse piirangud, mistõttu hagejal puudub nõudeõigus väidetava õigusrikkumise lõpetamiseks. Hageja kasutatav tähis ei ole iseseisvalt eristusvõimeline, sest see on tavapärane fraas jahutusfunktsiooni kirjeldamisel ja avaliku huvi põhimõttest lähtuvalt peab see olema ka konkurentidele vabalt kasutatav. Ingliskeelsete sõnade keep, it ja cool kombineerimisel ei moodustu uudse tähendusega mõiste, millel oleks eraldiseisev eristusvõime; − kostja on järginud head äritava ega ole tekitanud hagejale kahju; − kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud lisaks ka seetõttu, et hagejal puudus vajadus advokaadi poole pöördumiseks enne kohtumenetlust; hagetav hüvitis ei ole mõistliku suurusega.
9.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
11.Hageja on esitanud kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumise lõpetamise ja sellest hoidumise, samuti sellega seonduva õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kõnealused nõuded lahendab kohus peamiselt kaubamärgiseaduse (KaMS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) lepinguvälist kahju käsitlevate sätete järgi. Kohus nõustub pooltega, et asja lahendamisel on kohane võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtute (sh Euroopa Kohtu ja Üldkohtu) praktikat kaubamärgivaidluste lahendamisel.
12.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: − hageja kaubamärk on registreeritud Eesti Patendiametis (tlk 8), samuti Lätis, Leedus ja Soomes (tlk 15–16, tõlge tlk 156–157) ning kasutusel (tlk 9–14); − nii hageja kui ka kostja osutavad transporditeenust, sh külmvedude transporti; − kostja kasutas oma sõidukitel kuni 2012. aasta aprillini reklaamlauset „Keep it cool!“ (tlk 17–19) ja pärast hageja pretensiooni saamist muutis selle lauseks „Keep in cool!“ (tlk 30, 154–155).
4 (12)
2-12-32225
13.Hageja esimese nõude (kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise keelamine ja sellisest rikkumisest hoidumiseks kohustamine) õiguslik alus on KaMS § 14 lg 1 p 2 koosmõjus sama seaduse § 57 lg-ga 1. KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel esitatud nõude puhul kontrollib kohus: − kas hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse (järgnevas osa I); − kas kostja tähis on hageja kaubamärgiga identne või sarnane (järgnevas osa II); − kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud (järgnevas osa III); − kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga (järgnevas osa IV).
14.Kui kohus tuvastab eelmises punktis loetletud nelja eelduse täidetuse, siis tuleb hageja esimene nõue rahuldada rikkumise keelamise osas. Juhul, kui tuvastamist leiab nii tähiste kui ka poolte osutatavate teenuste identsus, siis saaks vastavas osas nõude rahuldada ilma neljandat eeldust kontrollimata KaMS § 14 lg 1 p 1 alusel. Kui lisaks on tõenäone rikkumise kordumine tulevikus, siis saab kohus rahuldada ka rikkumisest hoidumise nõude (järgnevas osa V).
15.Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3 ja § 115 lg-ga 1, selle nõude lahendab kohus otsuse osas VI. Lõpuks lahendab kohus menetluslikud küsimused viimases osas VII. I
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja kaubamärk on registreeritud ja seega vähemalt formaalselt õiguskaitse saanud. Kostja esimene vastuväide on suunatud sellele, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause „Keep it cool!“ ei ole eristusvõimeline ja selle ega kostja praeguse reklmaalause „Keep in cool!“ kasutamist ei saa hageja teistel isikutel keelata. Sisuliselt väidab kostja, et reklaamlause osa hageja kaubamärgis ei ole õiguskaitset saanud. Kostja tugineb KaMS § 16 lg 1 p-des 2, 3 ja 5 loetletud juhtudele. Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides muu hulgas: kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi (KaMS § 16 lg 1 p 2, järgnevas otsuse p 17); tähiseid või andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas (KaMS § 16 lg 1 p 3, järgnevas otsuse p 18) ning kaubamärgi mittekaitstavaid osi KaMS § 16 lg 1 p 5, järgnevas otsuse p 19).
17.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu kirjeldaks reklaamlaused „Keep it cool!“ ja/või „Keep in cool!“ teenuse liiki, kvaliteeti, otstarvet või oleks muul viisil teenust kirjeldavad. Kohtu hinnangul on KaMS § 16 lg 1 p 2 eesmärk eelkõige keelata kaubamärgi omanikel takistada konkurentidel kasutada üht või mitut kirjeldavat sõna, mis kuuluvad tema kaubamärgi hulka, eesmärgiga näidata oma kaupade teatavaid omadusi (vt sarnaselt Euroopa Kohtu 25. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-48/05: Adam Opel, EKL 2007, lk I-1017, p 42 ja selles viidatud 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, p 28). Keelu eesmärgist ja kaubamärgi kaitse põhimõtetest tulenevalt saab KaMS § 16 lg 1 p 2 kohaldada siiski vaid neil juhtudel, kui kaubamärgi osadena kaitstud sõnad on kolmanda isiku poolt kasutataval viisil sisult ja tavakasutuselt mõistlikult vajalikud teenuse liigi, kvaliteedi, otstarbe või mõne muu omaduse kirjeldamiseks. Kohus ei tuvasta, et kolme sõna kombinatsioonid „keep it cool“ või „keep in cool“ oleksid kas Eesti või rahvusvahelisel turul mõistlikult vajalikud külmutusautodega osutatava transporditeenuse kirjeldamiseks. Leidub piisavalt alternatiivseid võimalusi sama liiki teenuse kirjeldamiseks ilma kolme sõna just sel viisil kasutamata. Samuti on võimalik kõnealuseid 5 (12)
2-12-32225 sõnud teisel viisil kombineerida ja eelkõige kujutada (tlk 193–196). Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse kontekstis asjakohane kostja viidatud Euroopa Kohtu seisukoht, et ei oma tähtsust, kas registreerimistaotluses nimetatud kaupade või teenuste samade iseloomulike tunnusjoonte kirjeldamiseks on olemas teisi, tavalisemaid tähiseid, kui need, millest asjaomane märk koosneb (12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, p 57) ja kas kauba või teenuse omadused, mida kirjeldatakse, on äritegevuse seisukohalt olulised või kõrvalised (ibid, p 102). Viidatud asjas tuli kohtutel hinnata, kas kaupade või teenuste kirjeldamiseks varem kasutatud üldkeele ühe sõna (postkontor) saab registreerida kaubamärgina. Selline olukord on põhimõtteliselt erinev praegu uuritavast, kus hageja on registreerinud oma reklaamlause kaubamärgina ja saanud õiguskaitse reklaamlausele eelkõige tervikuna, mitte aga selles sisalduvatele üksikutele sõnadele. Kuigi asjaomase keelu eesmärgid, ei piirdu ainult eelkirjeldatud olukorraga, siis ei tähelda kohus käesolevas asjas täiendavaid aluseid keelu kohaldamiseks (vt eespool viidatud kohtuotsus Adam Opel, p 42). Seega ei ole hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16 lg 1 p 2 alusel.
18.Kostja väidab lisaks, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud fotosid ja väljatrükke sama või sarnase lause kasutamise kohta (tlk 125, 136–137 ja 173–176). Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja reklaamlause kasutamine toimuks Eestis või muus piirkonnas, kus hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse. Kohus leiab, et KaMS § 16 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseid tuleb kontrollida üldjuhul regionaalselt, st selles piirkonnas, mis on kaubamärgi õiguskaitse ja vaidlusega hõlmatud. Lisaks ei saa välistada, et mõnes teises ärivaldkonnas on samasuguse sõnastusega reklaamlause või selle osad kasutusel. Hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse klassides 35 ja 39, millega kostja esitatud tõendid valdavalt ei seondu. Kui teise ettevõtja tähis samas valdkonnas erineb hageja kaubamärgist ka vähesel määral (vrd nt tlk 125), siis ei osuta see tavapärasele keelekasutusele. Sõltuvalt kaubamärgi sõnalise osa pikkusest ja koosseisust võivad samad sõnad esineda erinevates kaubamärkides. Seetõttu ei tõenda nt sõnade „cool“ ja „keep“ teistes kaubamärkides kasutamine (tlk 73–76) veel seda, et hageja reklaamlause või selle vähesel määral muudetud versioon on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas. Järelikult ei ole hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16 lg 1 p 3 alusel.
19.Samuti leiab kostja, et reklaamlause „Keep it cool!“ on eristusvõime puudumise tõttu hageja kaubamärgi mittekaitstav osa. Kohus märgib esmalt, et kuigi eelkõige kontrollitakse eristusvõimet kaubamärgi registreerimisel (KaMS § 9 lg 1 p 2), ei saa siiski välistada, et eristusvõimeta ja kirjeldav osa kaubamärgist ei ole KaMS § 16 lg 1 p 5 tõttu kaitstud. Seetõttu tuleb kohtul kostja vastuväitest tulenevalt kontrollida, kas hageja kaubamärgi osaks olev reklaamlause on piisavalt eristusvõimeline. Kaubamärgi eristusvõime tähendab registreerimismenetluse vaatekohast seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (vt Euroopa Kohtu 21. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C-398/08 P: Audi vs. OHIM, EKL 2010, lk I-535, p 33 ja selles viidatud varasem kohtupraktika, sh 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-473/01 P ja C-474/01 P: Procter & Gamble vs. OHIM, EKL 2004, lk I-5173, p 32; 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, EKL 2004, lk I-10031, p 42; 4. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-144/06 P: Henkel vs. OHIM, EKL 2007, lk I-8109, p 34, ning 8. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-304/06 P: Eurohypo vs. OHIM, EKL 2008, lk I-3297, p 66). Seoses reklaamlauset sisaldavate kaubamärkide eristusvõime hindamisega on Euroopa Kohus sedastanud, et nendele ei kohaldata teiste tähistega võrreldes rangemaid hindamiskriteeriume (kohtuotsus Audi p 36 ja selles viidatud kohtuotsus Erpo Möbelwerk, 6 (12)
2-12-32225 p-d 32 ja 44). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea avalikkus mitmeosalise kaubamärgi osaks olevat kirjeldavat osa üldiselt kaubamärgist jäävas tervikmuljes eristavaks ega domineerivaks (Üldkohtu 17. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-10/09: Formula One Licensing vs. OHIM, EKL 2011, lk II-427, p 45 ja selles viidatud 27. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-434/05: Gateway vs. OHIM, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, p 47). Kohus tuvastas eespool p-s 17, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause ei ole kirjeldav. Reklaamlause ei pea ka olema „fantaasia vili” ja sellel ei pea olema „kontseptuaalset pingestatust, mis üllataks ja seetõttu jääks meelde”, et sellel reklaamlausel oleks teatav eristusvõime (eespool viidatud kohtuotsus Audi, p 39, samuti selles viidatud kohtuotsus Erpo Möbelwerk, p-d 31 ja 32, ning 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 vs. OHIM, EKL 2004, lk I-8317, p 41). Kõik kaubamärgid, mis koosnevad märkidest või tähistest, mida kasutatakse muu hulgas ka reklaamlausena, kvaliteeditähisena või mis kutsuvad ostma vastava kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust, annavad sellest tulenevalt suuremal või vähemal määral edasi objektiivset sõnumit, millest ei saa aga järeldada eristusvõime puudumist (kohtuotsus Audi p 56). Eeltoodust järeldab kohus, et kuna hageja kaubamärk on registreeritud, reklaamlause on kaubamärgi oluline osa ja ei ole kirjeldav, siis on hageja reklaamlause piisavalt eristusvõimeline. Samadel kaalutlustel tuleb lugeda eristusvõimeliseks ka kostja tähises kasutatav sarnane reklaamlause. Seega ei ole hageja kaubamärgis ega kostja tähises sisalduva reklaamlause kasutamine lubatud KaMS § 16 lg 1 p 5 alusel.
20.Kohus märgib täiendavalt, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole täidetud KaMS § 16 lg 1 üldine tingimus reklaamlause kasutamiseks häid äritavasid järgides. Kostja on valinud hageja kaubamärgiga nii tekstilt kui ka kujunduselt väga sarnase reklaamlause pärast seda, kui kostja on eelnevalt kasutanud hageja kaubamärgis sisalduvat reklaamlauset tekstiliselt identsena ja ka ise hagejale tunnistanud, et ta on „varasema kodutöö teinud nõrga ettevalmistusega“ (tlk 24). Vahekokkuvõttena saab niisiis tõdeda, et KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamise esimene eeldus on täidetud. II
21.Kostja kasutatava tähise sarnasust ja/või identsust hageja kaubamärgiga hindab kohus kolmes etapis. Esiteks tuleb tuvastada, milliseid kaubamärgi ja tähise osi tuleb võrrelda (järgnevas p 22), teiseks kontrollida, kas esines sarnasus või identsus perioodil kuni 2012. aasta aprilli lõpuni (järgnevas p-d 23 ja 24) ning kolmandaks, kas esineb sarnasus edasisel perioodil (järgnevas p 25).
22.Hageja väidab, et vaidluse lahendamiseks tuleb võrrelda hageja kaubamärki ja kostja tähist ilma selle juures kujutatava kostja logoga (kõrvuti esitatud tlk 144 ja 145). Kostja seevastu leiab, et õige on võrrelda ühelt poolt hageja kaubamärki ja teiselt poolt kostja logo koos reklaamlausega „Keep in cool!“ (kõrvuti esitatud tlk 162). KaMS § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi peamine ülesanne on seega tagada tarbijale või lõppkasutajale, et kaubamärgiga tähistatud kaubal või teenusel on teatud päritolu, mis võimaldab võimaliku segiajamiseta eristada seda kaupa või teenust teist päritolu kaubast või teenusest (vt ka nt Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, p 28, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-371/02: Björnekulla Fruktindustrier, EKL 2004, lk I-5791, p 20). Kohus leiab, et just sellest peamisest ülesandest tuleb lähtuda poolte tähiste võrreldavate osade kindlakstegemisel. Euroopa Kohus on sedastanud, et kui kaubad või teenused on identsed, võib avalikkus need omavahel segi ajada, kui vaidlusalune tähis on moodustatud nii, et kõrvuti on seatud kolmanda isiku ettevõtte nimi ja registreeritud kaubamärk, mille eristusvõime on tavaline ja mis mitmeosalisest tähisest üksinda tervikmuljet tekitamata säilitab selles iseseisva eristava tähtsuse (6. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-120/04: Medion, EKL 2005, lk I-8551, p 37). Kohus leiab, et 7 (12)
2-12-32225 olukord on sarnane siis, kui kostja paigutab oma kaubamärgi (tlk 132–132, tõlge tlk 158–159) kõrvale, mida ta kasutab ka eraldi (tlk 134–135), täiendava reklaamlause. Hageja kaubamärk koosneb reklaamlausest „Keep it cool!“ ja selle kujust. Asjaomast eristusvõimet saab niisiis hinnata eelkõige nimetatud lause ja sellele antud kuju põhjal. Samuti moodustab hageja kaubamärk sel moel terviku, mida mõistlik isik sellisena tajub. Sõltumata tarbijaskonna täpsemast määratlusest (vt järgnevas p 28, aga selle tähtsuse piiratuse kohta vt Euroopa Kohtu 12. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-311/11 P: Smart Technologies vs. OHIM, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 48) ei muuda hageja kaubamärgile või sellega sarnasele reklaamlausele kostja nime või logo lisamine reklaamlauset ja selle kujundust sedavõrd ebaoluliseks osaks, et sellest ei tuleks lähtuda poolte tähiste võrdlemisel. Lisaks nähtub kostja autode kohta esitatud fotodest (tlk 17–19, 154–155 ja 171–172), et kostja kasutab reklaamlauset oma logo juures erinevate paigutustega, kusjuures nt auto tagaküljel on reklaamlause kujutis vähemalt samavõrra dominantne kui logo. Neil kaalutlustel tuleb käesolevas asjas võrrelda poolte kasutatavaid reklaamlauseid ja nende kuju.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kuni aprillini 2012 kasutas kostja oma sõidukitel hageja kaubamärgiga sõnastuselt identset reklaamlauset (kõrvuti esitatud hageja kaubamärgiga tlk 144). Semantiliselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt olid tähised sel ajal järelikult identsed. Lisaks tuleb tähiste tervikliku sarnasuse või identsuse tuvastamiseks kõnealusel perioodil võrrelda lauseid visuaalselt, st nende kuju – täpsemalt kirjastiili, tähtede paigutust ja värvi. Kohtu hinnangul esinevad tähistel järgmised sarnasused: − kaldkiri; − suur hoogsa joonega algustäht; − käekirja matkiv font; − hüüumärgi kasutamine lause lõpus ja erinevused: − värv; − konkreetsed tähekujud, sh „paunade“ kasutamine hageja fondis (tähed p, t ja l); − sõnade „it cool“ alljoon hageja kaubamärgis.
24.Kujunduste võrdlemisel tuleb esmalt lähtuda eeldusest, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki tervikuna ega asu selle erinevaid üksikasju uurima (vt Euroopa Kohtu 30. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-286/04 P: Eurocermex vs. OHIM, EKL 2005, lk I-5797, p 22, ja selles viidatud varasem kohtupraktika, sh 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-468/01 P–C-472/01 P: Procter & Gamble vs. OHIM, EKL 2004, lk I-5141, p 44, ja
7.oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-136/02 P: Mag Instrument vs. OHIM, EKL 2004, lk I-9165, p 20). Euroopa Kohus on mitmel korral määratlenud reklaamlauseid sõnaliste tähistena, millel on ülistav kõrvaltähendus (vt eespool viidatud kohtuotsus Smart Technologies, p 40, samuti selles viidatud 4. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-517/99: Merz & Krell, EKL 2001, lk I-6959, p-d 39 ja 40; kohtuotsus Erpo Möbelwerk, p-d 35, 36, 41 ja 44, ning kohtuotsus Audi, p-d 56, 58 ja 59). Sõnalise kaubamärgi – ja nii ka reklaamlause puhul on kujunduslikel elementidel üldjuhul väiksem tähtsus võrreldes lause sisuga. Lähtudes hageja kaubamärgi ja kostja tähise üldmuljest ei anna kohtu tuvastatud erinevused järelikult alust lugeda reklaamlausete kujutisi oluliselt erinevateks ja keskmine tarbija võib neid tajuda ühesugustena. Kohus leiab, et tähiste võrdlemisel tuleb sõna „identne“ siiski sisustada sellele üldkeeles antava tähendusega „samane, täiesti ühesugune“ (Vääri, E. jt, Võõrsõnade leksikon, Tallinn, 2000, lk 403). Sel juhul ei saa lugeda identseks sellised tähised, mida keskmine tarbija sellistena tajub, kuid millel on olemas teatavad objektiivsed erinevused. Seetõttu tuvastab kohus, et kostja poolt kuni aprillini 2012 kasutatud tähis ja hageja kaubamärk on sarnased. 8 (12)
2-12-32225
25.Pärast 2012. aasta aprilli kasutas kostja samasuguse kujundusega tähist, milles sõna „it“ on asendatud sõnaga „in“ (kõrvuti esitatud hageja kaubamärgiga tlk 145). Seeläbi tekkis tähiste sõnalises osas teatav semantiline ja foneetiline erinevus. Tulenevalt ühe sõna muutmisest on nüüdsete reklaamlausete tähendus mõnevõrra erinev. Kui „Keep it cool!“ tähendab sõna-sõnalises tõlkes „Hoia see jahe!“, siis „Keep in cool!“ tähendab „Hoia jahedas!“. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kaubamärgis sisalduv reklaamlause tuleks tõlkida „Säilita külma närvi!“, sest sellele vastav ingliskeelne väljend on pigem „Keep cool!“ (vrd Silvet, J., Inglise-eesti sõnaraamat, Tallinn, 2002, lk 627). Kohtu hinnangul on tähendused „Hoia see jahe!“ ja „Hoia jahedas“ sarnased, järelikult on poolte kasutatavad reklaamlaused semantiliselt sarnased. Ühe tähe muutmine eespool kirjeldatud viisil ei muuda oluliselt hageja kaubamärgis sisalduva reklaamlause kõla, mistõttu on vaadeldavad reklaamlaused ka foneetiliselt sarnased. Mõlemad laused on hüüdlaused ja reklaamlausele omaste tunnustega, järelikult kontseptuaalselt sarnased. Võttes arvesse eespool p-s 24 lausete kujunduse kohta märgitut, tuvastab kohus, et kostja poolt pärast 2012. aasta aprilli kasutatav tähis ja hageja kaubamärk on sarnased. III
26.Järgmiseks tuleb kontrollida, kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. Pooled osutavad mõlemad transporditeenust, sh teostavad vedusid külmutusautodega (tlk 14, 17–19 ja 71–72). Kostja on kinnitanud, et ta kasutab koos oma logoga reklaamlauset „Keep in cool!“ just sellistel autodel. Hageja kaubamärk on muu hulgas kaitstud klassis 39 nimetatud teenuste suhtes: transport (veondus); kaupade pakendamine ja ladustamine; logistika (tlk 8). Külmutusautodega kauba vedu on transpordivaldkonnas osutatav teenus. Järelikult on kostja pakutav teenus, millega seoses kostja oma tähist kasutab, identne teenusega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud. IV
27.Selleks, et hinnata kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb esmalt selgitada, milline on asjaomane tarbijaskond (järgnevas p 28). Seejärel saab kohus juba eespool tuvastatud asjaolude põhjal teha järelduse äravahetamise tõenäolisuse kohta (p 29).
28.Hageja väitel on asjaomane tarbijaskond kõik isikud, kes sõidukile või mujale kantud reklaamlauset tajuvad, sh füüsilised isikud, kelle kaudu tegutsevad ka juriidilised isikud. Kostja leiab seevastu, et tarbijaskond on isikud, kes on huvitatud külmutusautoga osutatava veoteenuse tellimisest, sh poolte ja teiste samal ala tegutsevate ettevõtete kliendid. Kohus nõustub tarbijaskonna isikulise määratlemise osas kostjaga, sest pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust pidada kõiki isikuid võimalikeks tarbijateks, kellele hageja kaubamärk on suunatud. Kohus lähtub siinkohal eelkõige eespool p-s 22 viidatud kaubamärgi peamisest ülesandest. Samas ei saa eeldada, et transpordivaldkonnas teenuse tellimist korraldav isik oleks spetsialist ehk põhjalike tehniliste teadmistega ekspert, vaid pigem on ta asjatundlik kasutaja, st ta on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna ulatuslikest teadmistest erilise valvsusega (vt Euroopa Kohtu 18. oktoobri 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-101/11 P ja C-102/11 P: Neuman jt vs. José Manuel Baena Grupo, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 53 ja selles viidatud 20. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-281/10 P: PepsiCo vs. Grupo Promer Mon Graphic, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 53). Selline kasutaja võrdleb muu hulgas reklaamlaused eeldatavasti otseselt (kohtuotsus Neuman jt p 54).
29.Äravahetamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus 9 (12)
2-12-32225 kohtuasjas C-334/05 P: OHIM vs. Shaker, EKL 2007, lk I-4529, p 35, samuti Riigikohtu
29.septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine lõik ja selles viidatud kohtupraktika). Määrav tähendus on sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-361/04 P: Ruiz-Picasso jt vs. OHIM, EKL 2006, lk I-643, p 36 ja selles viidatud 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 25). Kohus leidis eelnevas, et ühelt poolt hageja kaubamärk ja teiselt poolt kostja tähised nii varem kui ka pärast 2012. aasta aprilli kasutatava reklaamlausega on omavahel sarnased (eespool p-d 24 ja 25). Siinjuures esineb nii semantiline, foneetiline, visuaalne kui ka kontseptuaalne väga ulatuslik sarnasus mõlemal juhul. Reklaamlaused on kohtu tuvastatud asjaoludel kõlalt, kujult ja tähenduselt sarnased. Lisaks sõltub äravahetamise tõenäosuse hindamine kaubamärgi ja tähise ning nende abil identifitseeritud teenuste vahelise sarnasuse ulatusest (eespool viidatud kohtuotsus Ruiz-Picasso jt, p 18 ning selles viidatud 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, p 22). Kohus tuvastas, et kostja osutab teenust valdkonnas, mis on identne valdkonnaga, milles hageja kaubamärk on saanud õiguskaitse (eespool p 26). Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema nende tähistega kaitstavate teenuste loetelud, ja vastupidi (Riigikohtu 29. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 13). Seega peaks käesoleval juhul olema poolte kasutatavate tähiste vahel suhteliselt suur erinevus. Äravahetamine on nimelt tõenäone siis, kui asjaomane tarbijaskond arvab või võib arvata, et hageja kaubamärgi all turustatav teenus ja kostja tähise all turustatav teenus pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt sarnaselt kahe kaubamärgi võrdluse kohta Euroopa Kohtu
27.novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I-8823, p 57, samuti selles viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17, ja 12. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas C-533/06: O2 Holdings ja O2 (UK), EKL 2008, lk I-4231, p 59). Kohtu hinnangul ei ole eespool p-s 23 esitatud kujunduslikud erinevused ja kostja hilisemas reklaamlauses ühe sõna erinevus hageja kaubamärgist sellised, mida asjatundlik tarbija transporditeenuse tellimisel peaks märkama ja arvesse võtma. Reklaamlause on olemuselt selline, mis taotleb tähelepanu oma kontseptuaalse eripära ja sisuga (vt eespool p-d 19 ja 24). Seetõttu ei asu ka asjatundlik tarbija reklaamlause märkamisel ega selle põhjal teenuse valiku tegemisel analüüsima lause kõiki üksikasju ja detaile ega kõrvuta reklaamlauseid vahetult (vt ka eespool viidatud kohtuotsus Medion, p 28 ja selles viidatud kohtuotsus SABEL, p 23, kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25, ja 28. aprilli 2004. aasta määrus kohtuasjas C-3/03: Matratzen Concord vs. OHIM, EKL 2004, lk I-3657, p 29). Nimelt tuleb äravahetamise tõenäosuse hindamisel võtta arvesse tarbija tähelepanu astet just hetkel, mil ta valmistub tegema ja teeb valiku eri kaupade või teenuste vahel, mis kuuluvad liiki, mille jaoks kaubamärk on registreeritud (eespool viidatud kohtuotsus Ruiz-Picasso jt, p 11). Ainus kergemini märgatav erinevus värvis. Kuigi värvustega saab vahendada teatavaid assotsiatsioone ja esile kutsuda tundeid, ei ole need oma olemusest tulenevalt eriti sobilikud täpse teabe edasiandmiseks. Seda enam, et tavaliselt kasutatakse neid laiaulatuslikult reklaamis ning kaupade ja teenuste turustamisel tähelepanu äratamise võime tõttu, ilma et oleks tegemist täpse sõnumi edastamisega (Euroopa Kohtu 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-104/01: Libertel, EKL 2003, lk I-3793, p 40). Seetõttu ei ole erinev värvis, aga ka muud visuaalsed erinevused sellised, mis takistaks nende äravahetamist. Eelnevast järeldab kohus, et hageja kaubamärgi ja kostja tähiste sarnasuse aste on piisavalt suur, et asjaomane avalikkus võiks uskuda, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, nii et esineb nende tähiste äravahetamise tõenäosus.
10 (12)
2-12-32225 V
30.Eespool p-s 14 märgitust ja otsuse osades I–IV tuvastatust järeldub, et kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hagi rikkumise lõpetamiseks kohustamiseks (hageja esimese nõude esimene osa) on niisiis põhjendatud.
31.Poolte kirjavahetusest kuni 2012. aasta aprillini (tlk 21–29), st perioodil, mil kostja kasutas sõnastuselt hageja kaubamärgiga identset tähist, samuti aga poolte edasisest kirjavahetusest (tlk 31–43, 93–96 ja 127–131) järeldab kohus, et on võimalik ja tõenäone samasisulise rikkumise kordumine edaspidi. Sellises olukorras on põhjendatud kohustada kostjat hoiduma hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisest ka tulevikus, st hagi rikkumisest hoidumiseks (hageja esimese nõude teine osa) on samuti põhjendatud. VI
32.Kuna hageja esimene nõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud, siis tuleb täiendavalt kontrollida, kas on täidetud sama rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude muud eeldused. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub muu hulgas hüvitamisele otsene varaline kahju, mis VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
33.Riigikohus on sedastanud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab nõuda kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (5. novembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18) ja nimetatud tingimuste täidetuse korral saab kohus vastava hüvitisnõude rahuldada ka kaubamärgist tuleneva vaidluse puhul (Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 16). Kohus ei nõustu kostja väitega, et KaMS § 14 lg 2 ja § 57 lg 1 ei anna kaubamärgiomanikule õigust nõuda kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkujalt sellise kahju hüvitamist nagu käesolevas asjas. KaMS § 57 lg 1 p 2 võimaldab sõnaselgelt varalise kahju hüvitamist.
34.Hageja on tõendanud talle kahju tekkimise. Hagejat esindava advokaadibüroo arvetest (tlk 44–49) nähtub, et hagejale osutati õigusabiteenust seoses hageja kaubamärgist tulenevate õiguste teostamisega enne kohtumenetlust õigusabi netosumma 1 544,58 eurot eest (=588,31+869,99+86,28). See on otsene varaline kahju. Samuti on tõendatud põhjuslik seos kostja käitumise (hageja kaubamärgiga sarnase tähise kasutamine, vt eespool p 30) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust rikkunud, ei oleks hagejal kõnealust kahju tekkinud, sest siis puudunuks hagejal vajadus pöörduda selles küsimuses advokaadibüroo poole. Poolte ja esindajate kirjadest (tlk 21–29 ja 31–43) nähtub, et kostja poole pöördumine ja selleks õigusabi kasutamine oli vajalik. Kohus leiab, et hageja 11 (12)
2-12-32225 tehtud kulutused olid mõistlikud ja vajalikud. Arvetelt nähtuv esindaja töömaht ja tunnitasu on vaidluse asjaolusid silmas pidades põhjendatud.
35.Kostja tekitas hagejale kahju kaubamärgist tuleneva ainuõiguse rikkumisega, seega VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastaselt. Kuna kohus tuvastas hagejal kahju tekkimise, selle põhjusliku seose kostja rikkumisega ja õigusvastasuse, siis tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada, st kohus rahuldab ka hageja teise nõude. VII
36.Lõpuks teeb kohus muud menetluslikud otsustused.
37.Kohus jätab asja lahendamisel TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kostja veebilehe väljatrüki (tlk 20), sest sellelt ei ole vaidlusalused tähised piisava selgusega tuvastatavad.
38.Hagi hind on 5 044,58 eurot. Kohus nõustub hagiavalduse p-s 3.1 märgituga, et rikkumise lõpetamine ja sellest hoidumine on mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot. Hageja teine nõue on varaline nõue, mille hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 1 544,58 eurot. TsMS § 134 lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodud viisil hagi hinna leidmine kaubamärgivaidluses on kooskõlas Riigikohtu käsitlusega 7. detsembri 2011. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11 (p 18 teine lõik).
39.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.