2-13-11387/14 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-11387 Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused (PankrS § 22 lg 2 p 11) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu kõikidele kohtutäituritele, kuid ükski kohtutäituritest ei ole teatanud täitmisel olevatest nõuetest. Seega tuleb eeldada, et Võlgniku suhtes pooleli olevad täitemenetlused puuduvad. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22 lg 2 p 2) Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. L B pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine (PankrS § 22 lg 2 p 3) Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (PankrS § 22 lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Ajutine pankrotihaldur on koostanud halduri toimiku PankrS § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras (PankrS § 22 lg 41). Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus (vastused, mille sisu on kohustuste või vara puudumine), kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ajutine haldur avaldab:

4.Ajutine pankrotihaldur taotleb: mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne L B pärandvara pankrotiavalduse menetluses Viru Maakohtu 18.3.2013 kohtumäärusega on nimetatud ajutine haldur L B pärandvara pankrotiavalduse menetluses ning määratud ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 2 tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul kohustusi krediidiasutuste ees summas 2430,27 EUR. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal Võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt. PankrS 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 04. aprillil 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded L B pärandvara võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude 7(9)

Ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu võlgniku surm. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 73,50 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 73,50 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 73,50 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Ajutise halduri tasu ja riigi vahenditest makstava hüvitise vahe 30,59 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 73,50 eurot, kokku 104,09 eurot jätta rahuldamata.