Tarmo Sõbra ja Argo Hanimägi avaldus Funtmaster OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Sõbra ja Argo Hanimägi määruskaebus
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Määruskaebuse esitajad (võlausaldajad): Tarmo Sõber (isikukood: XXX) Argo Hanimägi (isikukood: XXX) esindaja Mehis Adamson Vastustaja (võlgnik): OÜ Funtmaster (registrikood: 11075981), esindaja Margus Rõigas ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.veebruari 2013 määrus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Tarmo Sõbra ja Argo Hanimägi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.
Tarmo Sõber ja Argo Hanimägi esitasid 08. augustil 2012 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Funtmaster pankroti välja kuulutamiseks.
06.novembril 2012 tasusid nad kohtu deposiitkontole 600,00 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks.
04.detsembril 2012 toimus eelistung, kuhu võlgniku esindaja ei ilmunud, teavitades kohut paar tundi enne istungi algusaega, et on haigestunud.
2.Maakohus nimetas 6. detsembri 2012 määrusega OÜ Funtmaster ajutiseks halduriks Einar Vallandi. Ajutine haldur esitas 27. detsembril 2012 aruande ja toimus kohtuistung. Võlgniku juhatuse liige istungile ei ilmunud ja kohus määras uue kohtuistungi aja.
10.jaanuaril 2013 toimus kohtuistung, kuhu ilmusid ajutine pankrotihaldur, esindaja ja võlgniku juhatuse liige. T. Sõber ja A. Hanimägi jäid esitatud avalduse juurde, pooled arutlesid kokkuleppe sõlmimise üle. Kohus lükkas asja arutamise edasi.
30.jaanuaril 2013 toimus kohtuistung, kus pooled arutlesid võimaliku kompromissi sõlmimise üle. Kohus tegi protokollilise määruse, millega andis T. Sõbrale ja A. Hanimägile ning kolmandatele isikutele võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude kattes 4 000 eurot.
30.jaanuaril 2013 avaldas kohus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded eelnimetatud sisuga teate.
3.19. veebruaril 2013 esitasid T. Sõber ja A. Hanimägi kohtule avalduse, milles leidsid, et esinevad PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud raugemist välistavad asjaolud, mis omakorda võimaldavad kuulutada välja OÜ Funtmaster pankroti deposiidist olenemata.
26.veebruariks 2013 ei olnud keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest teatanud kohtule deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma tasumise kohta.
4.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt jäi 2006 kevadel Norsk Bygg AS võlgnikule võlgu, mis võis ajendada võlgnikku tegevust mitte jätkama. Järgnenud kuue aasta kestel on võlgnik püüdnud võlga sisse nõuda ning 2012. aastal on see lõpuks mingil määral õnnestunud. Teadaolevalt võlgnikul ei ole ega ole olnud materiaalset vara. Võlgnikul oli või on nõue pankrotistunud Norsk Bygg AS-i vastu. Detailne info deebitori varalise olukorra ja nõude asjaolude kohta seni puudub. Ajutisel halduril ei ole võimalik vastu vaielda võlgniku juhataja väitele, et 2012. aastal võlgniku kontodele laekunud raha ongi kõik, mis õnnestus Norsk Bygg AS-i pankrotivarast saada. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku vara, mida saaks kasutada tema pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlgade tasumiseks. Ajutisele haldurile kindlalt teadaolevateks võlgadeks on Tartumaa töövaidluskomisjoni 22.05.2006 otsusega võlgnikult T. Sõbra ja A. Hanimägi kasuks väljamõistetud summad, mida on A. Hanimägile osaliselt tasutud täitemenetluse käigus. Arvestades ka AS-i Eesti Krediidipank teadet teenustasu võla kohta, on võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded järgmised: T. Sõber (2 160,48 eurot), A. Hanimägi (1 486,43 eurot), Eesti Krediidipank AS (1,90 eurot), kokku 3 648,81 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta ajutise halduri tegevusega kaasnenud menetluskulud ning finantseerida pankroti väljakuulutamisele järgnevat menetlust. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab pankroti välja või mitte, saab töötajate nõuete katteks taotleda raha
Eesti Töötukassalt. Ajutise halduri arvates on olemas alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti saab välja kuulutada üksnes juhul, kui keegi võlausaldajatest on nõus tasuma kohtu deposiiti summa, mis katab pankrotimenetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevad kulud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub alus väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise tõttu. Ajutisele haldurile teadaolevad andmed lubavad käsitada võlgniku maksejõuetuse peamise põhjusena seda, et võlgniku lepingupartner jättis võlgnikule tasumata suure summa. Dokumentide puudumise tõttu on hetkel võimatu öelda seda, kas raha saamata jäämine võis olla omakorda tingitud võlgniku juhatajal piisava teadmise või kogemuse puudumisest, liigse riski võtmisest, või oli lepingupartner pahatahtlik või objektiivselt makseraskustes jne.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus lõpetas 27. veebruari 2013 määrusega OÜ Funtmaster pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et OÜ Funtmaster pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 30. jaanuar 2013 Ametlikes Teadaannetes avaldas kohus teate, milles tegi ettepaneku tasuda 15 kalendripäeva jooksul teate ilmumisest pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 4 000 eurot. Ettemaksu ei ole käesoleva ajani tasutud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus leidis, et ajutise halduri aruandele tuginedes võib esineda võimalus 5 000 euro tagasivõitmiseks pankrotivarasse, kuid sellise nõude esitamiseks ei saa kohus kohustada pankrotihaldurit tegema tasustamata tööd. Võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel oli võimalik tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa, mis oleks katnud muuhulgas ka tagasivõitmise nõude esitamisega seotud kulud. Kohus oli seisukohal, et T. Sõbra ja A. Hanimägi avaldus, mille kohaselt nad paluvad välja kuulutada OÜ Funtmaster pankrot, ei ole põhjendatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu juhatuse liige on alates 2006 üritanud Norra Kuningriigi äriühingult sisse nõuda võlgnevust, mille laekumisel oleks juhatuse liige saanud katta kohustused võlausaldajate ees. Kohus oli seisukohal, et kuna võlgniku juhatuse liige on rahade laekumisel eelistanud ühte võlausaldajate teistele, võib juhatuse liikme tegevuses esineda kuriteotunnustega tegu ja kohus teeb selle kohta teatise prokuratuurile. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Funtmaster kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast OÜ Funtmaster registrist kustutamist tuleb E. Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest.
OÜ Funtmaster dokumendid tuleb jätta hoiule OÜ Funtmaster juhatuse liikmele Margus Rõigasele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. E. Vallandi esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste taotluse. Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning E. Vallandi kutseoskusi, leidis kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 153,10 eurot, millele lisandub käibemaks 30,62 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum ja ajutise pankrotihalduri tasu 346,90 eurot, millele lisandub käibemaks 69,38 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tulenevalt OÜ Funtmaster ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest ning võlausaldajate poolt kohtu deposiiti tasutud rahast, tuleb määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele A. Hanimägi poolt kohtu deposiitkontole 06.11.2012 kantud 600,00 eurost. Ajutise halduri tasu ja kulud tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum arveldusarvetele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.T. Sõber ja A. Hanimägi esitasid Tartu Maakohtu 27. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ning asja tagasi saatmist maakohtule pankrotimenetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ning tagasinõudmise võimalused. Nimelt on ajutise halduri 27.12.2012 aruande kohaselt M. Rõigas OÜ Funtmaster juhatuse liikmena tasunud veel juunis 2012 enda isiklikule kontole 5 000 eurot, mis laekus Norra advokaadibüroolt. Selleks aga avas M. Rõigas ettevõttele uue konto Eesti Krediidipangas ja seda kasutades pääses võlgnik mööda võlausaldaja algatatud täitemenetlusest (ajutise halduri informatsioon). Augustis 2012 hakkas maakohus menetlema võlausaldajate pankrotiavaldust. Menetluses pole ajutisele haldurile (ega võlausaldajatele tutvumiseks) esitatud mitte ühtegi kontrollitavat alust, miks juhatuse liige ja ainuosanik kandis 5 000 eurot enda isiklikule kontole, kui samal ajal oli OÜ-l Funtmaster väljamõistetud võlakohustusi summas 3 782 eurot, mida pikemas täitemenetluses oli juba aastaid ettevõttelt tulutult sisse nõuda püütud. Määruskaebuse esitajatele on teadmata ajutise halduri tegevus nimetatud summa kättesaamiseks juhatuse liikmelt või siis makset põhistavate dokumentaalsete tõendite hankimiseks. Seega on kohus läinud kergema vastupanu teed ning määranud PankrS § 30 alusel võlausaldajatele veelkord deposiidi tasumise kohustuse, kui võlgniku juhatuse liikmel oli täitmata võlgniku vara väljaandmise kohustus; 2) esinevad M. Rõigase käitumises juhtimisvea tunnused (pankrotiavalduse esitamata jätmine, ettevõtte raha omastamine, raamatupidamise korraldamata jätmise, maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine) ning menetluses esineb võimalus nõuda tagasi 5 000 eurot juhatuse liikmelt, igal juhul saab esitada nõude juhtorgani liikme vastu. See võib olla eelduseks PankrS § 29 lg 1 kohaselt pankrotimenetluse välja kuulutamiseks. Vastasel korral on töötajate nõuete kaitse pahatahtliku tööandja vastu absoluutselt õiguskaitseta olukorras, kus on olemas jõustunud ja sundtäidetav lahend ning täiteasjas on tööandja asunud vara varjama ja raiskama; 3) on kohus ülekohtuselt esitanud võlausaldajatest töötajatele, kellel on töötasud saamata, ebaõiglase ja ebavajalikult suure deposiidi tasumise nõude, mis ilmselgelt käis menetlusosalistele üle jõu. Sellise deposiidi määramise arvutus on pooltele teadmata ja vajalikkus enam kui kaheldav. Sellega ei ole tagatud võlausaldajate huvide kaitse tööandja pahatahtliku käitumise
eest. Antud juhul esinesid PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud raugemist välistavad asjaolud, mis võimaldasid kuulutada välja OÜ Funtmaster pankroti deposiidist olenemata.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.OÜ Funtmaster vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei esinenud OÜ Funtmaster juhtimises raskeid juhtimisvigu. Pankrotiteate esitamiseks ei ole põhjust olnud. Lõpetamata on võla tagasi saamise protsess Norra firmalt ja tõendiks on laekumised nii A. Hanimäele kui võlgnikule. Selle kohta on tõendid ka ajutise halduri aruandes. Raamatupidamine hävis seoses äriühingule rendile antud ruumide omanikuvahetuse ja tühjakskolimisega aadressil Ülenurme 5 Tartu. Laekumine võlgniku arvele ei olnud makse lähikondlasele, vaid Nordeast võetud laenu tagastamine, mille kohta on esitatud ka andmed ajutisele haldurile. Võlausaldajate väide raiskamisest ja varjamisest on täielikult väär.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.veebruari 2013 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
9.Maakohus lõpetas OÜ Funtmaster pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning kuigi on teoreetiline võimalus 5 000 euro tagasivõitmiseks pankrotivarasse, siis on selle nõude rahuldamine vähetõenäoline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Nähtuvalt ajutise halduri aruandest (II kd tl 1-59) ei ole võlgnikul vara, mida saaks kasutada pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlgade tasumiseks. Ajutine haldur asus seisukohale, et AS-is Eesti Krediidipank avatud kontolt 29.06.2012 võlgniku juhatajale tasutud 5 000 eurot võiks teoreetiliselt olla küll tagasivõidetav PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, kuid arvestades seda, et võlgniku juhatajal võib olla jätkuvalt nõudeõigus võlgniku vastu, võib olla tekkinud tasaarvestuse situatsioon ning seetõttu on võlgniku juhatuse liikme vastu olemasoleva teoreetilise nõudeõiguse rahuldamine vähetõenäoline. Seega ajutise halduri seisukoha kohaselt võlgniku varaks on vaid tagasivõitmise nõue ning selle rahuldamine on vähetõenäoline. Lähtudes ajutise halduri aruandest ning sellele lisatud dokumentidest leidis maakohus õigesti, et on alus pankrotiavalduse menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel ning määras õigustatult PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate väide, et kohus määras alusetult PankrS § 30 kohaselt võlausaldajatele veelkord deposiidi tasumise kohustuse, kuigi võlgniku juhatuse liikmel oli täitmata võlgniku vara väljaandmise kohustus. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et tegemist võib olla tagasivõidetava nõudega ning PankrS sätetest ei tulene, et ajutine pankrotihaldur või kohus saaks kohustada võlgniku juhatuse liiget enne pankroti väljakuulutamist ja võlgniku varast pankrotivara moodustamist välja andma väidetava võlgniku vara.
10.Määruskaebuse esitajate väite kohaselt esinevad võlgniku juhatuse liikme M. Rõigase käitumises juhtimisvea tunnused (pankrotiavalduse esitamata jätmine, ettevõtte raha omastamine, raamatupidamise korraldamata jätmise, maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamata jätmine) ning seega saab igal juhul esitada nõude juhtorgani liikme vastu.
Iseenesest õige on määruskaebuse esitajate seisukoht, et juhul, kui võlgniku juhatuse liige rikkus ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust, siis on võimalik tema vastutus määruskaebuse esitajatel rikkumisega tekitatud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Samas aga asja materjalidest käesoleval juhul ei nähtu, et oleks põhjuslik seos määruskaebuse esitajatel tekkinud kahju ja võlgniku juhatuse liikme õigusvastase käitumise (s.o kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus) vahel ning seetõttu ei ole selge ka see, kas ja kui suures ulatuses on võimalik esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna ei ole selge nõude esitamise võimalus juhtorgani liikme vastu, siis on alusetu määruskaebuse esitajate seisukoht, et ei ole täidetud PankrS § 29 lg 1 koosseis ning seetõttu on välistatud pankroti väljakuulutamine.
11.Iseenesest õige on määruskaebuse esitajate väide, et puudub tõsikindel informatsioon selle kohta, kas on võimalik Norsk Bugg AS-lt (pankrotis) võla sissenõudmine või mitte, kuid samas arvestades asjas olevaid materjale, saab asuda seisukohale, et kuna tegemist on pankrotistunud ettevõttega, siis ei ole pankrotivarast võimalik rohkem raha saada, kui on 2012. aastal saadud. Nimetatud seisukohta kinnitab Intrum Justitia AS e-kiri ajutisele haldurile (II kd tl 55), mille kohaselt Norsk Bugg AS-i pankrotimenetlus on lõppenud ja osaline makse summas 630,81 eurot oli jaotis pankrotimenetluses ning täiendavaid väljamakseid ei tule.
12.Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu (PankrS § 29 lg 1) ning ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (PankrS § 29 lg 2). Antud juhul esinevad nii PankrS § 29 lg-s 1 kui lg-s 2 nimetatud eeldused pankrotiavalduse menetluse raugemiseks ning seetõttu on maakohus põhjendatult kohaldanud PankrS § 30 lg-t 1 ning määranud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Kohtu poolt deposiiti makstava summa suurus on kohtu diskretsiooniotsustus ning seetõttu on alusetu määruskaebuse esitajate väide, et summa suuruse määramise arvutus on pooltele teadmata ja sellega on rikutud võlausaldajate huvide kaitset. Juhul, kui isik tasunud deposiiti kohtu poolt nõutud summa, tagavad tema huvide kaitse muuhulgas PankrS § 30 lg 3 ja lg 4. PankrS § 30 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. PankrS § 30 lg 4 järgi kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Kuna võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik ei ole maksnud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat ega ka väiksemat summat, siis oli maakohus õigustatud lõpetama menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
13.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.