2-13-1615/17 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Aktsiaselts TÜ esitas 14.01.2013 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 28.01.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas Aktsiaseltsi TÜ ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 06.02.2013 määrusega vabastas kohus Peeter Sepperi ajutise halduri kohustustest ja nimetas Aktsiaseltsi TÜ ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne Andres Tootsman esitas 25.02.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ja 07.04.2013 täpsustatud aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul on bilansi kohaselt nõuete näol vara 30 499 euro väärtuses. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul reaalne arvestatav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 102 393,13 euro ulatuses. Ajutisel pankrotihalduril oleva informatsiooni ja dokumentide põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse põhjuseks ei pea ajutine haldur esialgsetel andmetel rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu, vaid juhatuse õigusalane kogenematus, mida lepingupartnerid kuritavitasid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab ajutine haldur, et Aktsiaseltsi TÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti väljakuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest ja kanda see ajutise halduri isiklikule arvelduskontole. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, Aktsiaseltsi TÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 102 393,13 euro ulatuses ja reaalne vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt

vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 10.04.2013 määrusega Aktsiaseltsi TÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole Aktsiaseltsi TÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 500 eurot hiljemalt 25.04.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Aktsiaseltsil TÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Aktsiaseltsi TÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele IPile. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot, kokku 2 394 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab Aktsiaseltsi TÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei