2-12-22927/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse kulud: ajutise halduri tasu summas 592,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 195,36 eurot ja kulude hüvitis summas 84,48 eurot, mis on määratud Harju Maakohtu 19.09.2012 määrusega. Pankrotihalduri taotletav tasu on 728,00 eurot, sotsiaalmaks halduri tasult 240,24 eurot ja pankrotimenetluses tasutud vajalikud kinnitamata kulutused summas 130,35 eurot. Pankrotimenetluse kulud kokku 1 970,43 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pankrotivõlgnikul pankrotivara puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine) Nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine), pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine. Pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes. Seisukoha koostamine kohtule pankrotivõlgniku taotluse suhtes lubada tal kiriklike ühenduste juhtorgani liikmena. Pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule kohustustest vabastamise menetluseks Üldkoosoleku protokolli koostamine. Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega muid nõudeid, samuti puudub kavatsus nõuete esitamiseks. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. 1) Ajutise halduri poolt oma ülesannete täimiseks tehtud kulude hüvitis 84,48 eurot (kohtumääruse alusel); 2) Halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud: riigilõivud kokku 19,17 eurot ja bürooteenus 111,18 eurot, kokku 130,35 eurot. PankrS § 162 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri aruande kohaselt saab alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidada mud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2008 ja selle põhjuseks oli üldhaigestumise tagajärjel tekkinud pikaajaline töövõimetus, mille tõttu pankrotivõlgnik kaotas töö ning ei suutnud tasuda rahalisi kohustusi. Haldur on kohtule esitanud menetlusabi taotluse summas 1098,59 eurot andmiseks. Arvestades, et kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud PankrS § 171 lg 11 alusel siis ei laiene halduri tasu ja kulutustele PankrS § 23 lõikes 4 sätestatud piirang. Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur Peeter Sepper on 09.04.2013 kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 10.10.2011 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotimenetluses on esitatud nõudeid summas 13 578,97 eurot, mis 22.01.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluses kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: XXXAS 6 380,12 eurot; XXX AS 453,77 eurot; XXX AS 124,42 eurot; XXX OÜ 240,54 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,4 töötundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määras 70,00 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 728,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 240,24 eurot, kokku 968,24 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks palub haldur hüvitada 130,35 eurot. Kohus leib, et halduri nõutud tasu 728,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 240,24 eurot ja kulutused 130,35, kogusummas 1098,59 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kohus kinnitab XXX(pankrotis) pankrotimenetluses halduri tasuks 728,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 240,24 eurot, kokku 968,24 ja kulutused 130,35 eurot, kõik kokku 1098,59 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku

XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks siis on haldur kohtule esitanud taotluse menetlusabi andmiseks. Kuna halduri poolt aruandes esitatud menetlusabi taotlus on põhjendamata ja tõendamata, jätab kohus eelnimetatud taotluse rahuldamata ning määrab halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku summas 528,01 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb kohtule esitada hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. 12.06.2012 esitatud avalduses kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on täitnud pankrotimenetluse kestel nõuetekohaselt seadusest tulenevat teabe- ja osavõtukohustust ning halduri hinnangul puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 03.04.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolek ei teinud PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Pankrotivõlgnik esitas usaldusisiku kandidaadiks iseenda. Võlausaldajad ei omanud vastuväiteid usaldusisiku kohustuste võlgniku kanda jätmise osas ning pidasid otstarbekaks pankrotimenetluse lõpetamist. Haldur on arvamusel, et XXX kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on võimalik. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.