2-12-22927/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku avaldus põhineb võlgniku ja BigBank vahel 2007 aastal sõlmitud laenulepingul (summas 60 000 krooni ehk 3834,79 eurot) ning väiksematel võlgnevustel Eesti Energia, Kagu Invest, Creditreform OÜ, MCB Finance Estonia OÜ, ITM Inkasso OÜ, Era Liisingu Inkassoteenused ja Elion Ettevõtted AS ees. Täitmata rahalisi kohustusi on võlgnikul kokku summas 11 813,32 eurot. Avalduse kohaselt kujunes võlgniku maksejõuetus välja juba 2007-2009 aastal, mil võlgnik haigestus multiresistentsesse tuberkuloosi ja kaotas töövõime 100% ulatuses. Võlgniku haigestumise perioodil võttis võlgniku abikaasa, kes võlgniku tervisliku seisukorra tõttu omas volituse alusel juurdepääsu võlgniku pangakontole, võlgniku nimel ja teadmata mitmesuguseid laene ja väikelaene, mille eest tasumise kohustus jäi võlgnikule. Võlgnik ei suuda võetud kohustusi täita pikaajalisest haigusest tingitud töövõime kaotuse tõttu (esialgu 100 %, hiljem 40 % ulatuses) ning töölt koondamise tõttu. Võlgniku abikaasa võetud laene enda kohustusena ei tunnista. Alates 11.07.2011 elab võlgnik munitsipaalkorteris. Käesolevaks ajaks on tema abielu lahutatud. Võlgnik on töötuna arvele võetud Tallinna Töötukassas. Tema ülalpidamisel on 15-aastane tütar. Võlgniku sisetuleku moodustavad töövõimetuspension 134,10 eurot kuus, lastetoetus 19,18 eurot kuus ning töötuskindlustus summas 6,17 eurot tund (kuni 12.10.2012). Avalduse kohaselt on sissetulek kogusummas 359,40 eurot. Muu kinnis- ja/või vallasvara võlgnikul puudub. Arvestades oma olukorda ei näe võlgnik lähiaastatel reaalset võimalust oma kohustuste täitmiseks. Võlgnik on seisukohal, et ta on püsivalt maksejõuetu ning ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita, mistõttu palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 15.06.2012 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper ́i ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 06.08.2012 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ja arvamuse ÜG ́i maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning teostatud toimingute ja tehtud kulutuste arvestuse. Ajutise pankrotihalduri aruandes sisalduvad andmed kokkuvõtlikult Ajutine haldur tuvastas, et pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et ÜG ́il, edaspidi nimetatud võlgnik, on seisuga 15.06.2012.a. rahalisi kohustusi summas 11 813,32 eurot, mille kustutamiseks vara ei ole.

4.3.Andmed hagimenetluste kohta Tsiviilasi nr. 2-09-15871, hageja ITM Inkasso OÜ Tsiviilasi nr. 2-08-66976, hageja AS BIG Pank Tsiviilasi nr. 2-08-74294, hageja AS Kagu Invest Tsiviilasi nr. 2-11-20491, hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS V Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta, sealhulgas kas maksejõuetuse põhjustas kuriteotunnustega tegu: Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul vara pankrotivara mõttes on vääruses ca 120 eurot, sissenõutavaks muutunud nõudeid on kogusummas 11 023,87 eurot. Võlgniku makseraskused algasid 2007.a. ja olid põhjustatud sagedasest haigestumisest. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2008.a., kui võlgnikul diagnoositi multiresistentne tuberkuloos, mille tagajärjel ta oli sunnitud jääma pikaaegselt haiguslehele ning kaotas töö. VI Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta: Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. VII Seisukoht pankroti väljakuulutamise suhtes: Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sellest on kohtul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, teatades eelnevalt võlausaldajatele deposiidi maksmise võimalusest raugemise vältimiseks PankrS § 29 lg 1 ja 30 lg 1 alusel. Samas on võlgnik koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kirjeldatud asjaolu puhul on kohtul alus välja kuulutada pankrot ilma kohtudeposiidita. Õiguslik alus PankrS § 171 lg 1.1 sätestab, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. VIII Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks: 8.1 Õiguslik alus Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Arvestades menetluse keerukust lähtub allakirjutanu tunnitasust 80 eurot. 8.2 Taotlus tasu ja hüvituse määramiseks

Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palun määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 195,36 eurot, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 84,48 eurot, millele lisandub käibemaks. Kinnitan, et kõik kulutused olid teostatud perioodil 16.06.2012 kuni 07.08.2012 seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. IX Nõusolek pankrotihalduriks nimetamiseks Ajutine haldur Peeter Sepper annab nõusoleku enda nimetamiseks ÜG ́i pankrotihalduriks, juhul kui kohus kuulutab välja tema pankroti. Haldur kinnitab, et olen sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohtuistung 07.08.2012 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine haldur lühidalt aruannet. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnik on töötu. Kuriteo tunnustega teo tunnused puuduvad. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning ajutise halduri kulude katteks hüvitis 84,48 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik nõustus ajutise halduri järeldustega. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri arvamusest nähtuvalt on võlgniku kogu vara rahaline sissetulek ca 330 eurot kuus, lisaks ehted väärtusega ca 120 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on võlgnikul kokku summas 11 023,87 eurot. Kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused algasid 2007 aastal ja olid põhjustatud sagedasest haigestumisest. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2008, kui võlgnikul diagnoositi multiresistentne tuberkuloos, mille tagajärjel ta oli sunnitud jääma pikaaegselt haiguslehele ning kaotas töö. Maksejõuetuse kujunemise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega ning leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg. 3). Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga ka selles, et maksejõuetuse tekke põhjuseks pole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 1 p 1 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid.

Tuginedes ajutise halduri arvamusele ja tsiviilasja materjalidele asub kohus seisukohale, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Lähtuvalt PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 171 lg 1p-le 1 kohus leiab, et käesoleval puhul on kohtul alus välja kuulutada pankrot ilma kohtudeposiidita. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja menetluskulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks ja ajutise halduri ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. Ajutisel halduril on käesolevas ajutises menetluses kulunud kokku 7,4 töötundi (sh avalduse ja selle lisadega tutvumine 0,2 h, järelepärimiste koostamine 1,4 h, dokumentide analüüs 1,2 ja ajutise halduri aruande koostamine 4,1 tundi, kohtuistungil osalemine 0,5 h). PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Arvestades menetluse keerukust lähtub haldur tunnitasust 80 eurot, millest tulenevalt taotleb ajutise halduri tasu määramist summas 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 195,36 eurot ning ajutise halduri teostatud vajalike kulutuste katteks hüvitist summas 84,48 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on mõistlik ja halduri ülesannete mahtu, keerukust ning halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasuks tuleb määrata 592 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja hüvitada ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 84,48 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotihalduriks saab määrata senise ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi.