lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-26545/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-26545/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1459
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungiltTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 397 lg 1Laenuintress

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-26545/2Viru Maakohus Narva kohtumaja12.07.20122-12-26545/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.11.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-26545

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2013 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-26545

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi V V ja V G vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

13 291,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Erm (e-post [email protected]) Kostja I V V (isikukood XXX, elukoht XXX, registriaadress

XXX, XXX)

Kostja II V G (isikukood XXX, elukoht XXX, registriaadress XXX, e-post XXX)

Kohtustungi toimumise aeg

21.03.2013

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Kadri Erm

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V V ja V G solidaarselt põhivõlgnevus summas 6 390 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot, intress 4 793,46 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja 46 senti) eurot ja viivis 1 596,54 (üks tuhat viissada üheksakümmend kuus eurot ja 54 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
3.Välja mõista V V ja V G solidaarselt viivis põhinõudelt 6 390 eurot protsendina (so EKP intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest, s.o 02.07.2012, kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista V V ja V G solidaarselt menetluskulud täies ulatuses (100%) Swedbank AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2-12-26545 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

1.05.02.2007 sõlmisid hageja ja kostjad kaaslaenusaajatena laenulepingu nr XXX(edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 150 928 eurot AS Hansapank ja kostjate vahel 19.10.2006 sõlmitud laenulepingu XXXrefinantseerimiseks (tl 5-7).
2.Laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste tagamiseks seati tagatisena ühishüpoteegid korteriomanditele asukohaga XXX, Tallinn, registriosa XXX põhisummas 1 912 000 krooni, so 122 199,07 eurot (tl 18-29), XXX, registriosa XXX (tl 35-42) ja XXX, registriosa XXX (tl 30-34).
3.02.03.2010 saatis hageja kostjatele laenulepingu ülesütlemisteatised, milledega informeeris kostjaid laenulepingust tekkinud võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks kuni 17.03.2010. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles 18.03.2010. (tl 55, 57)
4.24.09.2010 esitas hageja kohtutäitur Elin Vilippusele ja kohtutäitur Andrei Krekile avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 58-61). Kordusenampakkumisel müüdi korteriomand XXX Tallinnas + panipaik nr P13 85 000 euroga, korteriomand XXX 17 900 euroga ja korteriomand XXX 19 200 euroga. Müügist saadud rahast läksid maha kohtutäituri tasud (tl 62-70). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 6 390 eurot, intressi 4 793,46 eurot, viivise 1 596,54 eurot, viivise protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 6 390 eurot) alates hagi avalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 ja § 113 lg 1. Kostja I vastuväited
6.Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II vastuväited
7.Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II ei vaidle vastu, et tal tekkisid makseraskused, kuid leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna tagatiseks olnud korterid müüdi ja teatud osas ta laenumakseid sooritas. Kohtuotsuse põhjendus
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjad 21.03.2013 toimunud

2-12-26545 kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohtukutsete kättesaamist on kostjad kinnitanud 15.01.2013 saadetud e-kirjas. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja läbivaatamist sisuliselt. Seega juhindudes TsMS § 410 vaatab kohus asja läbi sisuliselt ilma kostjate kohalolekuta.

9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostjad sõlmisid 05.02.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 150 928 eurot. Laenulepingu punkti 4.3 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma vastavalt graafikus toodud summadele. Punkti 3.8 kohaselt tuli kostjatel tasuda intressi laenusumma tagastamata jäägilt. Vastavat lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 27. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor +1.700% aastas. (tl 5-7) Laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste tagamiseks seati tagatisena ühishüpoteegid korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn registriosa XXX põhisummas 1 912 000 krooni, so 122 199,07 eurot (tl 18-29), korteriomandile asukohaga XXX, registriosa XXX (tl 35-42) ja korteriomandile asukohaga XXX, registriosa XXX (tl 30-34). Kordusenampakkumisel müüdi kohtutäitur Elin Vilippus ja Andrei Kerk vahendusel korteriomand XXX Tallinnas + panipaik nr P13 85 000 euroga, korteriomand XXX 17 900 euroga ja korteriomand XXX 19 200 euroga, millest läksid maha kohtutäituri tasud (tl 62-70). Varade müügist saadud summa ei katnud laenulepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel jäi hagejale tasumata 83 402,98 eurot. Hageja nõuab aga seoses põhiosa nõudesumma vähendamisega kostjatelt 12 780 eurot, millest põhivõlgnevus on 6 390 eurot, intress 4 793,46 eurot ja viivis 1 596,54 eurot.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus. Kostjad oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles 18.03.2010, andes kostjatele eelnevalt korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks (tl 43-57). Kostja II ei ole vastu vaielnud sellele, et ta

2-12-26545 laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, vaid leiab, et nõue ei ole põhjendatud kuna tagatiseks olnud korterid müüdi ja teatud osas ta laenumakseid sooritas. Kostja I ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest oli seisuga 01.07.2012 kostjate võlgnevus põhiosas 6 390 eurot ja intressivõlgnevus 4 793,46 eurot (tl 8-17). Asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korterite müügist saadud summad ei katnud hageja nõuet kostjate vastu täies ulatuses, ei vabasta kostjaid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud laenumakseid suuremas summas, kui hageja poolt esitatud laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhivõla ja intressinõude osas põhjendatud.

14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja küsib viivist 1 596,54 eurot. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud. Kohus leiab, et puudub alus viivise vähendamiseks. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele meeldetuletustele jätsid kostjad kohustused täitmata. Kostjad pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 6 390 eurot, intress summas 4 793,46 eurot ja viivis summas 1 596,54 eurot. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja