asukoht Papiniidu 27, Pärnu 80022); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmmik (Advokaadibüroo Nõmmik, e-post: [email protected]) Kostja: V.L. (isikukood x, elukoht: x)
Kohtuistung
05.märts 2013
Istungil osalesid
Hageja esindaja adv Nõmmik, kostja V. L. ja kostja tõlk Ü. Paulus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V.L.’lt (isikukood x) Korteriühistu Papiniidu 27 (registrikood 80065657) kasuks 865,16 € (kaheksasada kuuskümmend viis eurot ja 16 senti).
Menetluskulud jagada menetlusosaliste vahel järgmiselt:
3.1.Korteriühistu Papiniidu 27 menetluskuludest jätta 62% ehk 942,12 € kostja V.L. kanda ja 38% korteriühistu enda kanda.
3.2.Kostja V.L. menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda.
4.Välja mõista V.L.’lt Korteriühistu Papiniidu 27 kasuks menetluskulude katteks 942,12 € (üheksasada nelikümmend kaks eurot ja 12 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-10-26130 Apellatsioonkaebuse esitamiseks võib vastavate eelduste olemasolul taotleda menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Kaebuse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tuleb lõivu tasuda riigilõivu täismäärast madalama riigilõivumäära järgi.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Korteriühistu Papiniidu 27 esitas 01.06.2010 Pärnu Maakohtule hagi V.L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostja on korteriomandi x omanik alates 21. veebruarist 1999. Korteriühistu Papiniidu 27 registreeriti registriosakonnas juriidilise isikuna 09.02.1999, seega oli kostja korteriomandi omanikuks saamise ajal teadlik, et selles elamus on moodustatud korteriühistu. Korteriühistuseaduse § 5 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜ Papiniidu 27 üldkoosoleku otsusega on vastu võetud kodukord ja põhikiri, mis on ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Ühistu põhikiri sätestab, et elamu majandamise ja hooldamise kulusid tasuvad korteriomanikud proportsionaalselt vastavalt nende korteriomandi reaalosa suurusele, igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise, maksete tasumise kord ja tähtajad määratakse ühistu kodukorras. Kodukorra punkti 9.6. järgi väljastab ühistu korteriomanikule makseteatise jooksva kalendrikuu 10.kuupäevaks ning korteriomanik on kohustatud tasuma maksteatisele märgitud summad 25.ndaks kuupäevaks. KÜ Papiniidu 27 on igakuised makseteatised kostjale esitanud, kuid kostja ei ole kõiki arveid tasunud. 27.08.2012 nõude täpsustuses hageja selgitas, et kostja tasus KÜ Papiniidu 27 esitatud arved kuni 31.maini 2007. Praeguses hagiavalduses nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil 01.06.2007 – 31.03.2010.a ning hageja on esitanud nõude vee, kütte, üldelektri, hooldustasude ja KÜ Papiniidu 27 poolt võetud laenu tagasimaksete osas. KÜ Papiniidu 27 korteriomanike üldkoosoleku otsusega 25.04.2006 otsuse kohaselt on üldkulude arvestuse aluseks korterivaldaja käsutuses olev ruutmeetrite arv. KÜ Papiniidu 27 korterite üldpinna suuruseks on 4569,8 m2, kostjale on makseid arvestatud tema korteri reaalosa suuruse 30,9 m2 järgi. Vee- ja kanalisatsioonikulu arvestamine toimub kodukorra p 9.3 kohaselt ainult korterisiseste veemõõtjate näitude põhjal ja üldveemõõtja näidu ning korteri veemõõtjate näitude summa vahe jaotamise teel korteris elavate inimeste arvule. Ühistu 18.03.2004 üldkoosoleku otsuse kohaselt arvestatakse veekadu vee kasutatud m3 kohta. Ühistu üldkoosoleku 26.04.2007 otsusega otsustati võtta pangalaenu maksimaalselt 2 800 000 krooni (178 952,62 €) tagasimaksetähtajaga 10 aastat. Ühistu 26.04.2007 üldkoosoleku otsusega kinnitati remonditasu suuruseks 8 krooni/m2, laenusumma jagatakse proportsionaalselt kõigi liikmete vahel, arvestatuna korteri ühe ruutmeetri kohta; hooldustasu suuruseks perioodil mai – oktoober on 8 krooni/m2 ning perioodil november – aprill 5 krooni/m2. Samal üldkoosolekul otsustati sõlmida panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korteriomandite kaasomandi
2 (8)
2-10-26130 kindlustus laenulepingus toodud tingimustel tule, vee ja tormiriski vastu. Hagi 01.06.2010 esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 21 832,95 krooni (1395,38 €), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Menetluskulud taotleb hageja jätta täielikult kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
Kostja hagi ei tunnistanud, kuna ei ole selge, kuidas on võlgnevuse summa tekkinud. Kõiki majandamise kulusid tuleb põhjendada. Korteriühistu liikmel on õigus teada, milleks raha kasutatakse, kostja kogu aeg küsib juhatuselt, milleks kasutatakse raha ja ühtegi ühistu koosoleku protokolli ta saanud ei ole. Korteriühistu ei täida oma kodukorda, arved ja kodukord on vastuolus. Kommunaalkulud on korteriomanike vahel valesti jagatud, siiani ei täideta üldkoosoleku otsust, et alates 01.04.2004 lisatakse lodža pind korteri köetava pinna juurde korterites, kus on lodža ja köögivaheline sein eemaldatud. 23.04.2000 toimunud üldkoosolekul otsustati arvestada alates 01.05.2000 korterite üldpinnaks kinnistamisotsuses märgitud pind (seni köetav pind). Kinnistusraamatu andmetel peaks korterite üldpind olema 5180 m2, kuid hageja võtab kommunaalteenuste jagamisel aluseks 4569,80 m2, mistõttu on ekslik ka hageja poolne kostja võlgnevuse arvestus. Samuti ei ole kostja saanud selgitust, mida tähendavad arvetel täitevesi, veemõõtja vahe, veekadu/trassikadu, vannitoa küte. Kostja vannitoas on kuivatustoru eemaldatud ja kostja korter on ühisküttesüsteemist välja lülitatud enne ühistu moodustamist Ranna Elamu nõusolekul. Puudub üldkoosoleku otsus kostjalt kuni 2006.a aprillikuuni kaugkütte soojuse eest 10% tasu nõudmiseks. Soojussõlme ja elektrisõlme hooldustasu ning üldkasutuses olevate ruumide hooldamise tasu peaksid kodukorra ja põhikirja järgi jääma hooldustasu sisse. Kostja ei ole nõustunud laenu võtmisega. 25.04.2006 üldkoosoleku otsused, millega määrati korteritele, kus ei kasutata kaugkütet, sh kostja korterile, küttekuluks 20% kaugkütte soojusenergiaga köetavate korterite m2 kohta arvestatavast maksumusest; kehtestati hooldustes 8 krooni perioodil maist oktoobrini 2006 ning otsustati üldkulude arvestuse aluseks võtta korteri valdaja käsutuses olev ruutmeetrite arv, on tühised, kuna koosolekul osales ainult 45 korteriomanikku 90-st. Kostja tasub iga kuu summa, mida ta peab põhjendatuks, kostja poolt tasumata osas ei ole ühistu arved seaduslikud ega tõendatud. Nõue kostja vastu ei ole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati selles asjas Pärnu Maakohtu 10.06.2011 otsus hagi rahuldamise kohta ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus lahendab asja oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid, menetlusosaliste põhiõigusi ja -vabadusi ning olulisi menetlusõigusi. Kohus arutas asja menetlusosalistega suuliselt mitmetel istungitel, selgitas tõendamiseset ja –koormist (milliseid konkreetseid asjaolusid ja kes peab tõendama) ja andis pooltele korduvalt võimaluse täiendavaid tõendeid ja selgitusi esitada.
2.Kohus, tutvunud igakülgselt ja objektiivselt kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning kuulanud pooled isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
3.Asja lahendamisel omavad õiguslikku tähendust järgmised faktilised asjaolud, mille üle vaidlust ei ole: - Pärnus, Papiniidu 27 asuvas elamus on moodustatud korteriühistu Papiniidu 27;
3 (8)
2-10-26130 - Kostjale V.L.le kuulub nimetatud elamus korteriomand, mille reaalosaks on korter number x pinnaga 30,9 m2 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on kostja korteriühistu Papiniidu 27 liige; - Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete arveid täies ulatuses ja tähtaegselt. - käesoleva hagi esemeks on perioodil 01.06.2007 – 31.03.2010 kasutatud kommunaalteenuste ja hoolduskulude tasu võlgnevus.
4.Hageja nõue kostja vastu tuleneb liikmelisusel põhinevast võlasuhtest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriomanik peab tasuma majandamiskulud, mis on korteriühistu vajalikud kulud ja kulud elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ Papiniidu 27 põhikirja punkt 3.2. sätestab liikme kohustuse tasuda põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtta osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. KÜ Papiniidu 27 kodukorra (I kd, lk 36 – 40) punkti 9.2. järgi toimub tasumine igakuuliselt ühistu poolt korteriomanikele väljastatavate makseteatiste alusel ühistu pangaarvele. Makseteatisel näidatakse eraldi: hooldustasu, arvutatuna majandustegevuse aastakava põhjal korteriomandi üldpinna 1m2 kohta arvestatava hooldustasu korrutamise teel konkreetse korteriomandi üldpinna ruutmeetrite arvuga; tasu tarbitud kommunaalteenuste (vesi ja kanalisatsioon, küte, üldelekter). Kodukorra punkti 9.6. kohaselt väljastab ühistu makseteatise korteriomanikule hiljemalt jooksva kalendrikuu 10.päeval, teatises näidatud summa tuleb tasuda hiljemalt sama kuu 25.kuupäevaks. Kodukorra punkt 9.7 lubab ühistul võla sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole, kui ühistu liikme võlgnevus ületab maksetähtajast kaks kalendrikuud ning korteriomanik ei ole kirjalikult põhjendanud oma võlgnevust ega leppinud juhatusega kokku võlgnevuse maksmise tähtaegade osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-te 1 ja 3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele õigele isikule õigel ajal, õigel viisil ja õiges kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustuste rikkunud. Võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Hageja esitas kostja vastu hagi 01.06.2010 võlgnevuse väljamõistmiseks summas 21 832,95 Eesti krooni (1395,38 €). Hageja 21.08.2012 (III kd, lk 109) täpsustas võlgnevuse perioodi, märkides, et hageja käsitleb ajaperioodi 01.06.2007 – 31.03.2010, kuna hageja sõnul on kostja 31.maini 2007 KÜ Papiniidu 27 poolt esitatud arved tasunud. Eeltoodu alusel kohus jätab praeguses asjas tõenditena tähelepanuta KÜ Papiniidu 27 poolt kostjale väljastatud arved perioodi 31.01.2004 – 31.05.2007 kohta. Samuti jätab kohus arvestusest välja pärast hageja nimetatud võlgnevuse tekkimise perioodi 30.04.2010 esitatud arved (II kd, lk 5) Kuna hageja kinnitusel kostja on seisuga 31.05.2007 korteriühistule arved tasunud, siis tuleb võlasumma suuruse määramisel jätta tähelepanuta ka 30.06.2007 arvel n 70512 (III kd, lk 171) näidatud varasema perioodi võlgnevus 7875,09 Eesti krooni.
6.Perioodil 01.06.2007 kuni 31.03.2010 tarbitud teenuste ja ühistu poolt elamu haldamiseks tehtud kulude kohta V.L.le tasumiseks esitatud arvete summa on 19 633 Eesti krooni (1254,78 €). Hageja esitatud andmetest (kliendi väljavõte I kd, lk 5) nähtuvalt tasus V. L. hagi aluseks
4 (8)
2-10-26130 oleval perioodil kokku 5843,74 EEK (373,48 €). Hageja ei ole 2007.a kostja tasumisi kuude lõikes välja toonud. Kostja pangakonto väljavõttest (IV kd, lk 81-83) nähtuvalt tasus kostja 25.06.2007 – 31.12.2007 hageja pangakontole kokku 1181,39 EEK (75,50 €) – osaliselt arvete tasumisena, osaliselt on kostja teinud 1 krooni suurusi makseid eesmärgiga esitada ühistu juhatusele maksekorralduse selgituse kaudu järelepärimisi ja taotlusi; ühe krooniseid makseid ei ole hagejal alust arvata muuks, kui kostja kohustuste katteks. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta arvestas kostja tasumisi mingis osas varasema võla katteks, vastupidi – hageja esindaja kohtuistungitel kinnitas, et arvestas kostja makstud summad samal kuul tasumisele kuulunud summade katteks. Eeltoodust nähtuvalt jättis kostja vaidlusalusel perioodil talle esitatud arvetest tasumata kokku 13 789,26 EEK (881,29 €), mis saab kohtu ette toodud asjaoludel olla käesolevas asjas hageja maksimaalseks nõudeks.
7.Ühistu liikmete üldkoosolekute protokollides on fikseeritud, et kostja jätab igal kuul tasumata kütte eest (vastavalt 10% või 20% üldküttekulu väljalülitatud küttega korteris), täitevee eest, veemõõtjate vahe eest ja osaliselt üldelektri eest, kuna kostjal väidetavalt neid kulusid ei teki. Kostja maksekorralduste selgituste kohaselt maksab tavaliselt osaliselt hooldustasu, vee eest ja osaliselt üldelektri eest, konkreetne arvestus, milliste kuluartiklite eest kui palju kostja hagejale võlgneb, ei ole. Seetõttu kohus käsitleb kõiki kostjale esitatud arvetel näidatud kulusid: vesi, üldelekter, el. hoolduslepingu tasu, hooldustasu, soojasõlme hooldustasu, veemõõtjavahe, vannitoa küte/trassikaod, laen, täitevesi. Kostjale esitatud arvetes (I kd, lk 171 – 200; II kd lk 1 – 4) on kuluartiklite üldelekter, hooldustasu, soojasõlm (soojussõlme hooldustasu), veemõõtjavahe, küte ja täitevesi eest tasu arvestatud korteri pinna järgi, samuti arvestatakse laenumakse korteriomandi reaalosa pinna järgi. Vannitoa küte/trassikaod, elektri hoolduslepingutasu arvestusühikuks on korter, selle suurusest olenemata, ning vee eest võetakse tasu kasutatud kuupmeetrite järgi vastavalt korteriomaniku esitatud näidule. Vaidlusalusel perioodil esitatud arvetes ei ole kostjalt nõutud tasu välisukse vahetamise ega fonoluku eest, mistõttu kohus jätab nende kuludega seotud poolte väited tähelepanuta.
8.Kohtu hinnangul on ekslik kostja seisukoht, et korteri pinna järgi arvestatavate tasude puhul tuleb ühe ruutmeetri hinna leidmiseks lähtuda kinnistusraamatust nähtuvast üldpinna suurusest 5180 m2. Kinnistusraamatu andmetel on nii suur kogu kinnistu, s.t maatüki pindala. Nii KÜS § 151, kui ühistu põhikirja järgi arvutatakse majandamis- ja kommunaalkulud korteriomandite reaalosade pinna, mitte kinnistu pinna järgi. Korteriühistu põhikirja punkti 6 (I kd, lk 35) järgi kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ha hooldamise kulusid proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandi reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Hageja selgitas, et ühistu arvestuste aluseks on korterite reaalosade kogupind 4569,80 m2 ning kostja korteri üldpind 30,9 m2, selline on kostja korteriomandi osaks oleva reaalosa suurus nii korteri ostu-müügilepingus (IV kd, lk 55 - 56, kui kinnistusraamatus. Ehitisregistri andmetel on Papiniidu 27 elamu eluruumide kogupind 4541,5 m2, seega hageja lähtub suuremast pinnast ning selle järgi arvutatav ruutmeetri hind on kostjale soodsam.
9.18.04.2004 üldkoosolek (protokoll III kd, lk 134 – 136) on otsustanud alates 1.aprillist 2004 korterites, kus on lodža ja köögi vaheline sein eemaldatud, lisada lodža pind juurde korteri köetavale pinnale (köetavat pinda on juba 23.04.2000 üldkoosoleku otsusega (III kd, lk 144, p 3) nimetatud korteri üldpinnaks). Ümberehitatud lodžadega korterite omanikke kohustati esitama ühistule uus kinnistamisotsus suurendatud pinnaga ning alates kinnistamisotsuse kuupäevast muutub korteri köetava pinna suurus. Selline otsus ei ole ümberehitatud korterite omanike poolt reaalselt täidetav. Ühe või mitme korteri reaalosa
5 (8)
2-10-26130 pinna suuruse muutmine ja muudatuse kandmine kinnistusraamatusse eeldab kõigi selle elamu korteriomanike nõusolekut notariaalselt tõestatud vormis, sest kasvõi ühe korteriomandi reaalosa suuruse muutmise tagajärjel muutub reaalosade kogupind ning sellega koos kõigi korteriomandite reaalosa ja kaasomandi osa suuruse suhtarv. Siiani ei ole korteriomandite suurusi muudetud ega kinnistusraamatusse kantud, mistõttu ei ole saabunud üldkoosoleku otsuses nimetatud tingimus köögiga ühendatud lodžade korteri köetavale pinnale liitmiseks. Eeltoodu alusel ei ole kostja vastuväited korterite reaalosade üldpinna ebaõigest suurusest põhjendatud.
10.Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväited küttekulude kohta. Vaidlust ei ole, et kostja korteris ei ole kaugkütet (keskkütte väljalülitamise akt, IV kd, lk 109). Kohtule ei ole esitatud 25.04.2006 üldkoosoleku otsuses (III kd, lk 125) viidatud juhatuse otsust muuta korterites, kus ei kasutata kaugkütet, kütte üldkulude määra 10%-lt 20%-le kaugkütte soojusenergiaga köetavate korterite ruutmeetrile arvestatavast maksumusest, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda selles, et juhatus on sellise otsuse vastu võtnud. Kostja ei ole küttetasu määra 20%-ni tõstmise otsuse puudumisele ka tuginenud. Küttetasust 10% tasumise kohustus on fikseeritud keskkütte väljalülitamise aktis. Fortum Termest AS arved (II kd, lk 135, 140, 142, 146, 151, 157, 164, 170, 175, 176, 181, 186,187, 197, III kd lk 3, 9, 12, 21, 28, 29, 33, 38,45, 50, 60, 66, 74, 81, 84) korteriühistule tõendavad, et kostjale ka tegelikult arvestati kaugkütte tasu juhatuse määratud ulatuses. Vannitoakütte osas kostja väidab, et temal ei ole vannitoas kuivatustoru ning temalt vannitoa kütet nõuda ei saa, samuti vaidleb kostja kütte puudumise tõttu vastu trassikadudele. Keskkütte väljalülitamise aktis (IV kd, lk 109) on fikseeritud, et kostja korteris köögis on käteräti kuivati (siug) küttesüsteemist välja lülitamata. Kulude kandmise kohustuse olemasolu hindamise seisukohalt ei ole oluline, millises ruumis konkreetselt kuivatustoru asub.
11.Täitevesi on küttesüsteemis vajaliku veehulga säilitamiseks vajadusel lisatav vesi. Eelnimetatud Fortum Termest AS arvete ja kostjale esitatud arvete võrdlemisel selgub, et kostjalt on täitevee eest nõutud tasu samas suuruses nende korteritega, mida köetakse kaugküttesoojusega. Nii esitati näiteks 31.12.2009 esitati ühistule arve (II kd, lk 146) 1 m3 täitevee eest summas 76,80 EEK, kogu korterite üldpinnaga jagades tuleb ruutmeetri hinnaks ümardatult 0,02 EEK, sellise hinnaga ongi kostjale 31.12.2009 arvel (II kd, lk 1) täitevee eest tasumise nõue esitatud. Täitevee kulu korteriomanike vahel jagamise osas puudub üldkoosoleku teistsugune otsus, Fortumi arvetega on ühistule kulu tekkimine tõendatud ning seetõttu on kostja kohustatud selle kulu kandmisel osalema vastavalt tema korteri reaalosa suurusele.
12.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja vastuväited veemõõtja vahe osas. Kostjale esitatud arvetel on veemõõtja vahe arvestamise aluseks ruutmeetri hind. 28.03.2004 üldkoosoleku otsusega (III kd, lk 136 p c.) on otsustatud veekadu jätkuvalt arvestada vee kasutatud m3 kohta. Kodukorra punktis 9.3. nähti ette, et veemõõtjate vahe jagatakse korterites elavate inimeste arvule. Seega on veemõõtjavahe arvutamine korteri pinna suuruse järgi vastuolus ühistu alusdokumentidega ja üldkoosoleku otsusega, puudub õiguslik alus arvestada ja nõuda veemõõtjate näitude vahe eest tasu korteri pinna järgi. Kohus jätab selle kulu osas (perioodil 01.06.2007 – 31.03.2010 kokku 252,37 EEK ehk 16,13 €) hageja nõude rahuldamata. Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik kontrollida selles osas kostjale esitatud arvete õigsust ega välja arvutada kostja tarbitud veehulgale vastavat veekadu, sest puuduvad andmed korterite teatatud näitude alusel määratud vee kogukulu kohta.
6 (8)
2-10-26130
13.Kostja vaidlustab ka elektri ja soojasõlme hoolduskulusid. Õige on kostja vastuväide, et kodukorra järgi need kulud peaksid sisalduma üldises hooldustasus. Ühistu kodukorra punkti 10.4 järgi on makseteatisele märgitava hooldustasu hulka arvatud ühistu poolt tehtavate tööde maksumused: muu hulgas majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide tehnohooldus ja remonditööd (s.h elektrivarustussüsteemid kuni korteri väljalülitusseadmeni, p 10.4.2.); majasiseste tehnosüsteemide teenindamine avariide korral; samuti üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid) ning krundi hooldamine, sanitaarpuhastus, valgustus ja remont. Kodukorra punkti 10.5 kohaselt mõistetakse elamu hoolduse all ka elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelevalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust, rikete ja avariide ennetamist. Eeltoodust järelduvalt ei ole igakuisele hooldustasule lisaks eraldi soojussõlme hooldamise, elektrihoolduslepingu, ja üldelektri eest tasu nõudmine kooskõlas kodukorraga. Samas on hageja tõendanud ühistul selliste kulude olemasolu: 31.03.2004 on ühistu sõlminud AS-iga ELWO elektripaigaldise käidulepingu (III kd, lk 160 164) Papiniidu 27 elamu elektripaigaldise regulaarseks kontrollimiseks vastavalt käidukavale, käidujuhtimise tasuga 5 krooni korteri kohta, lisandub käibemaks, hind ei sisalda elektritöid. AS Elwo on elektripaigaldise hooldust teostanud ja esitanud hagejale igakuiselt arveid. Soojasõlme hooldamiseks on ühistul sõlmitud Fortum Termest AS-iga (AS Pärnu Soojus) soojussõlmede tähtajatu hooldusleping (III kd, lk 146 -148) hinnaga 1200 EEK + käibemaks kuus. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest selguks, et hooldustasu (8 EEK/kuus suveperioodil ja 5 EEK/kuus kütteperioodil) oleks selle tõttu kasutatud ebaotstarbekalt. Elektripaigaldise ja soojasõlme hooldustasude üldisest hoolduskulust katmise korral tulnuks ühistul hoolduskulu suurendada ning kostjalt nõutava summa suurus lõppkokkuvõttes ei sõltu sellest, kas need kulud on arvel näidatud ühel või eraldi ridadel. Kulu suurus ja arvete põhjendatus on kohtule esitatud tõendite alusel kontrollitavad. Üldkoosolek on selliste kuludega majandusaasta aruended ja majanduskavad kinnitanud. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et koridori valgustus on ühendatud tema korteri elektriarvestiga ning et temal üldelektri kulu ei teki. Kostja tunnistas ka ise, et varasemaga võrreldes on elamu elektrisüsteem kapitaalselt ümber ehitatud, elektrisüsteemi renoveerimine nähtub ka üldkoosoleku protokollidest.
14.Asjakohane ei ole kostja väide, et 25.04.2006 üldkoosoleku otsus koguda 6 kuu jooksul, mil küttekulud puuduvad, hoolduskulu 5 krooni asemel 8 krooni. Võimalik tühine otsus ei puuduta vaidlusaluse võla tekkimise perioodi. Samasisulised otsused on üldkoosolek vastu võtnud ka 26.04.2007 ja 11.06.2010. Seega on hooldustasu suurus põhjendatud ja kehtiv.
15.Laenu võtmise ja laenulepinguga seotud kindlustulepingu slmimise otsustas üldkoosolek 26.04.1007 üldkoosolekul (III kd, lk 121- 123, p 5.2.) Protokollilise otsuse punktis 5.4. on otsustatud jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel, arvestatuna korteri ühe ruutmeetri kohta; laenumaksed tasutakse kõigi korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. Otsusest nähtuvalt oli laenu kasutamise eesmärgiks elamu välisfassaadi renoveerimine, aknaplekkide ja parapetiplekkide vahetamine, kõnniteeplaatide eemaldamine ja hilisem uuesti paigaldamine koos uue liivalusega, uue betoonpanduse valamine koos killustikalusega. Tööde maksumuseks pidi kujunema 3 381 000 krooni. KÜ Papiniidu 27 ja AS SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingust (III kd, lk 191 – 204) nähtub, et laenu võeti üldkoosoleku poolt otsustatud summas 2 800 000 krooni. Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et tegelikult võeti laenu üle 3 miljoni krooni, samuti ei ole kostja esile toonud, et laenu eest kavandatud töid ei teostatud. Seega on laenuga parendatud ka kostja kaasomandiosa ning suurendatud kostja korteriomandi väärtust. Kostja on kohustatud kulude kandmises osalema proportsionaalselt oma korteri reaalosa pinna suhtega korterite reaalosade kogupinda. Vastavalt sellele ongi ühistu kostjale arveid esitanud.
7 (8)
2-10-26130
16.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodil 01.06.2007 – 31.03.2010 tasumisele kuulunud kulude katteks 865,16 € (13 536,89 EEK). Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Ringkonnakohtu juhiste kohaselt tuleb kogu menetluse kulud jagada vastavalt asja lõpplahendile. Kohus arvestab menetluskulude jagamisel, et hageja nõue rahuldati 62% ulatuses, samuti seda, et kostja on hageja ees krooniline võlglane, ka varem on Pärnu linnakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks hooldustasude võlga välja mõistetud. Seega hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, kuid hagi osaliselt rahuldamata jätmine oli tingitud hageja arvepidamise puudustest ja esialgselt ebaselge nõudega hagi esitamisest. Menetluskulude taotluste ja kohtutoimikus olevate maksedokumentide järgi hageja kandis kulu kokku 1519,55 € (s.h õigusabikulu 1200 € (sisaldab käibemaksu 20%), riigilõiv 319,55 €). Kostja kulud kokku olid 1264,55 € (õigusabi kulu 945 € (käibemaksu ei lisandu), apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 €). Pooled vastaspoole õigusabikulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud, mistõttu TsMS § 175 lg 1 alusel kohus kontrollib üksnes kulude vastavust kehtestatud piirmäärale. Hagiavalduse esitamise ajal 01.06.2010 kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestas tsiviilasja hinna 10 001 kuni 50 000 Eesti krooni puhul esindajakulude piirmääraks 25 000 Eesti krooni. Poolte õigusabikulud seda piirmäära ei ületa. Eeltoodu alusel peab kohus õigeks jätta hageja menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale 62% ulatuses kostja kanda. Hageja kuludest 38% jääb hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses tema enda kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 942,12 €.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.