Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-32274

Ajutise pankrotihalduri aruanne DGOÜ on registrisse kantud 30.12.2010.a. Võlgniku tegevusaladeks on märgitud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Ühtegi majandusaasta aruannet esitatud ei ole. Ajutine haldur on tuvastanud, et ettevõte omas aktiivset äritegevust ajavahemikul 2011-2012, kusjuures äritegevuse käive oli mastaapne ning ulatus miljonitesse eurodesse. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 29.04.2011.a. MD. Võlgniku ainuosanik on samuti MD, kellele kuulub osa nimiväärtusega 2 684 eurot.

2-12-32274 DGOÜ ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku ainsaks likviidseks varaks on 635,27 eurot rahana SEB Pank AS-is seisuga 08.11.2012.a. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi vähemalt 9 743 359,91 eurot järgnevalt: - Võlgnevus TBW GmbH ees summas 9 743 359,91 eurot, Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Arvestades, et võlgniku juhatuse liige ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud, siis ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut võlgniku raamatupidamise korraldamise kohta. Võlgniku poolt on äriregistrile esitamata kõik majandusaasta aruanded, mistõttu hindab ajutine haldur, et võlgniku aruandlus ei ole korraldatud vastavalt seadusele. Arvestades seda, et teadaolevalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning teadaolevalt on äripartnerid oma lepingud üles öelnud, puudub reaalne võimalus ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril veel kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud ega raamatupidamise dokumente üle andnud, mistõttu ei saa välistada, et pankrotimenetluse ajal selgub, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu taoline asjaolu. Arvestades võlgniku võlgade suurust, välismaal toimunud äritegevuse mahtu ning juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmist, on kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tuvastamine edasises pankrotimenetluses äärmiselt tõenäoline. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Ajutine haldur ei välista, et võib olla võimalusi vara tagasivõitmise või tagasinõudmise osas, kuid see asjaolu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse raames, kui ajutise halduri valdusesse on jõudnud võlgniku raamatupidamise algdokumendid. Ajutine haldur leiab, et võlgniku vara reaalne väärtus piirdub ca 600 euroga võlgniku arvelduskontol. Samas varade tegelik maht on võimalik tuvastada alles välisriikidest vastava teabe saamisel. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 9 700 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Samas eeldab täpsete maksejõuetuse põhjuste ning võimaliku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste väljaselgitamine aega ning arvestades asjaolu, et võlgniku äritegevus toimus sisuliselt tervikuna väljaspool Eestit, ka õiguskaitseorganite kaasamist. Kuna taoline menetlus on aeganõudev ja kulukas, eeldab see, et võlausaldaja(d), võlgnik või kolmandad isikud kannaksid kohtu deposiiti rahalised vahendid edasiste menetluskulude katteks. Ajutise halduri hinnangul peaks antud rahasumma suuruseks olema vähemalt 6 000,00 eurot.

2-12-32274 Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 232,50 eurot (14,5 töötundi x 85 eurot) ja kulude hüvitis 466,17 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 28.02.2013.a. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutisel halduril ei ole veel täpseid andmeid DGOÜ maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud ega raamatupidamise dokumente üle andnud, mistõttu ei saa välistada, et pankrotimenetluse ajal selgub, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu taoline asjaolu. Arvestades võlgniku võlgade suurust, välismaal toimunud äritegevuse mahtu ning juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmist, on kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tuvastamine edasises pankrotimenetluses äärmiselt tõenäoline. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel on võlgniku ainsaks varaks ca 600 eurot raha pangakontol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Ajutine haldur ei välista, et võib olla võimalusi vara tagasivõitmise või tagasinõudmise osas, kuid see asjaolu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse raames, kui ajutise halduri valdusesse on jõudnud võlgniku raamatupidamise algdokumendid. 01.03.2012.a. määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 6 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 14 kalendripäeva jooksul. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2013.a. Kohus pikendas 18.03.2013.a. määrusega deposiidi maksmise tähtaega kuni

2-12-32274 01.04.2013.a. võlausaldaja taotlusel. Seisuga 10.04.2013.a. ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et DGOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud DGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. DGOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Veli Kraavi on kohtule esitanud DGOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14,5 tundi (tunnitasuga 85 eurot), s.h: päringute tegemine registritesse, kogutud materjali analüüs, aruande koostamine. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 232,50 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 466,17 eurot, s.h büroo-, tõlke - ja sideteenus. 28.02.2012.a. kohtuistungil võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude suurusega. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasuks tuleb määrata taotletav 1 232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 246,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu summas 1 232,50 eurot ning ajutise halduri kulud 466,17 eurot (tasule lisandub käibemaks 246,60 eurot) mõista välja Veli Kraavi kasuks 13.09.2012.a. maksekorraldusega nr 171 on BNT ATTORNEYS-AT-LAW Advokaadibüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 1 945,27 eurot kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Veli Kraavi on taotlenud nimetada DGOÜ dokumentide hoidjaks MD ́i. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.