Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2013.a, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-9074
Tsiviilasi
Tallinna linna avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn, e-post [email protected])
LR
pärandvara
pankroti
Võlgnik: LR(sünd. XXX, surnud XXX) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Mari Männiko (Advokaadibüroo
Rävala pst 4, Tallinn, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
01. aprill 2013.a
Tallinna linn esitas 26.02.2013 avalduse LR pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on kõik teadaolevad pärijad pärandist loobunud. Pärandvara inventuuri käigus selgunud, et pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja avaldaja ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvelt. Harju Maakohtu 08.03.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas LR pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Ajutise pankrotihalduri aruanne Mari Männiko esitas 27.03.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on pärandvaral lasuvaid kohustusi 13 985,19 euro ulatuses ning vara Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 5 eurot. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o LR surm, mille tõttu ei olnud tema poolt võetud kohustuste täitmine enam võimalik. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuna LR pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et LR pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada LR pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 610 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasust ja kulutustest 397 eurot riigi vahenditest. Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Mari Männiko arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et LR pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et LR pärandvaras on vara 5 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad 13 985,19 euroni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et LR pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et LR pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Aruande koostamise seisuga ei ole selgunud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 01.04.2013 määrusega LR pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 10.04.2013 LR pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna LR pärandvara suurus ei kata pankrotimenetluse kulusid ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada LR pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi ja 47 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 610 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 201,30 eurot, kokku 811,30 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab LR pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole LR pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 213 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja LR pärandvarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.