Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse kostja IN ́i vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt OÜ SE ja IN sõlmisid 05.11.2007 töövõtulepingu nr 24. Lepingu objektiks olid väikeelamu asukohaga XXX mullatööd, taldmiku, aluspõranda ja vundamendi ehitustööd vastavalt 17.09.2006 hinnapakkumisele. Tööde maksumuseks leppisid pooled lepingus kokku 163 420 krooni. Hageja teostas lepingus kokkulepitud tööd ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks 14.12.2007. Kostja võttis üleantud tööd vastu, kuid tööde üleandmisevastuvõtmise akti ei allkirjastanud. Kostja soovis, et hageja teostaks täiendavaid lisatöid. Hageja teostas ka kõik kostja poolt täiendavalt soovitud lisatööd ja esitas tööd 15.01.2008 aktidega vastuvõtmiseks. Kostja võttis tööd vastu, kuid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjatanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi osas. 10.10.2008 esitas hageja kostjale arve summas 248 979 krooni (arve nr 52). Kostja ei ole arvet käesoleva ajani tasunud. 27.10.2008 saatis hageja kostjale väljastusteatega veelkordselt kõik eelnevalt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning arve ja nõudis allkirjastatud aktide tagastamist ja arve tasumist. Kostja sai tähtkirja kätte 05.11.2008, kuid ei ole käesoleva ajani arvet tasunud ega akte allkirjastanud. Hageja poolt kostjale esitatud arvel ei ole märgitud maksetähtaega. Seetõttu arvestab hageja viiviseid alates 15.11.2008. Kostja sai arve koos aktide ja võlgnevuse tasumise nõudega allkirja vastu kätte 05.11.2008 (kuigi nii arve kui aktid olid ka eelnevalt esitatud). Arve kättesaamisel 05.11.2008 oli kostjal mõistlik aeg (10 päeva) arve tasumiseks. Alates 15.11.2008 arvestab hageja kostja võlgnevuselt viiviseid. Seisuga 17.08.2010 moodustavad viivised kokku 159 346,56 krooni. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees kokku 408 325,56 krooni, millest 248 979 krooni on põhivõlgnevus ja 159 346,56 krooni viivised. Hageja palub välja mõista kostjalt IN ́ilt hageja OÜ SE kasuks põhivõlgnevus 248 979 krooni, seisuga 17.08.2010 arvestatud viivis 159 346,56 krooni ning alates 18.08.2010 viivis 0,1 % põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 08.09.2011 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Tsiviilasja materjalid muuhulgas sisaldavad kostja omakäeliselt allkirjastatud töövõtulepingu koopiat ja sellekohasel vajadusel on kõik asjakohased originaaldokumendid hagejal arhiveeritud. Seega ei saa kostja praegu kuidagi väita, et tema enam kui kolm aastat peale lepingu allakirjutamist ja lepingukohaste tööde teostamist sisuliselt ei teadnud, et hageja on üldse mingeid töid teinud või mingisuguseid lepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi täitnud. 20.03.2013 esitas hageja kohtule oma täiendava seisukoha. Hageja jäi enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et ekspert veelkordselt kinnitas, et rajatis on projektikohane ja kasutatav tulevikus sihtotstarbeliselt, so rajatud vundament on kasutatav sellel elamu

püstitamiseks. Arvestades vundamendi valmimisest kuni tänaseni kulunud ehituslikus mõttes ebamõistlikult pikka aega, eeldab vundamendile elamu ehitamine täiendavaid töid vundamendi sidumiseks pealisehitusega, aga ka ekspertiisi tegemise käigus avatud konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide taastamiseks, millised täiendavad tööd tuleb teha objekti uuel omanikul. Tähelepandav on ka asjaolu, et kostja võõrandades objekti kolmandale isikule pidi endale vaieldamatult teadvustama nii rajatise reaalväärtuse kui ka tarbimisväärtuse. 04.02.2013 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt seisuga 04.02.2013 välja mõista viivise 23 805,02 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitatud nõue põhineb väidetavalt 05. novembril 2007 allkirjastatud dokumendil, mis on pealkirjastatud töövõtulepinguna. Selle dokumendi kohaselt on kostja kui võlgnik kohustatud tasuma enda väidetava võlgnevuse hagejale põhisummas 248 979 krooni ning viivised 159 346,56 krooni. Mis tahes muid dokumente hageja enda nõude tõendamiseks kostjale esitanud ei ole. Kostja on saanud hagi ja selles toodud lisad kätte kohtu kaudu. Kostja ei mäleta, et oleks allkirjastanud eelpool mainitud töövõtulepingut, mis kohtule on esitatud ärakirjana. Hageja ei ole millegagi tõendanud asjaolu, et 05. novembrist 2007 seisuga eksisteeris kostjal mis tahes varalisi kohustusi hageja ees. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud

Ka kõnealuse XXX objekti puhul oli pooltel kokkulepe, et hageja vormistab ehituseks vajamineva dokumentatsiooni ning finantseerib kogu ehituse. Kostjal selleks vahendid puudusid. Et antud juhul ei soetanud kostja kinnistut äritegevuse eesmärgil, vaid tegemist oli juba varem kostjale kuulunud maaga, hakkas hageja pärast ehituse alustamist (väidetavalt tagatiseks) nõudma 05.11.2007 töövõtulepingu nr 24 sõlmimist. Lepingu tekstis kajastas hageja küll vaid seda nagu olnukski pooltel kokkulepe üksnes vundamendi ehituseks. Kuid hageja pidi ehitama kostjale kuuluvale maale elamu tüübiga „Classic variant garaažita“, et kinnisasi müüa, saada selle arvel tagasi ehituskulud, hüvitada kostjale ilma hooneta maa maksumus ja jagada kasum. Hageja poolt alustatud ehitustegevus venis, ta ei viinud lõpule isegi vundamendi ehitust. Vundamendi ehitustööd on teostatud kas äärmiselt halva kvaliteediga või on üldse teostamata. Kostja esitas E OÜ töö „Hinnangu ehitise osale“, töö nr 14.10-14. Hinnangu järelduse kohaselt ei ole töö vastavuses ehitusnormide ega hea ehitustavaga ning puudub mistahes dokumentatsioon teostatud tööde kohta. Kostja tellis kinnisvarabüroo hinnangu kinnistu väärtuse kohta ja selle kohaselt ei oma hageja rajatud vundament üldse turuväärtust, st et krundi hind on sama nii ilma defektse vundamendita kui koos sellega (st on mõlemal juhul 6400 eurot). 19.10.2012 esitas kostja oma täiendava seisukoha kohtule. Pooltel oli kokkulepe, et hageja vormistab ehituseks vajaliku dokumentatsiooni ning finantseerib kogu ehituse. Kostjal selleks vahendid puudusid. 22.03.2013 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Ekspert vastas e-posti teel kostja täiendavatele küsimustele 13.02.2013. Täiendava vastuse punktis 2 kordab ekspert, et kõnealune vundament ei ole ehitatud R OÜ sidumata eelprojektile vastavalt. Selleks, et rajada vundamendile Classic-109 tüüpi elamu, tuleb eelnevalt teha eksperthinnangus ettenähtud tööd. Vajalike tööde maksumust hinnangus näidatud ei ole. Seega ei ole kostja saanud teenust (kaupa), mis oli lepingu eesmärgiks ja kostja ei ole nõus hagejale olematu väärtuse eest maksma. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 05.11.2007 töövõtulepingu nr 24 (kd I, lk 9-11) ning hageja ja kostja sõlmisid elamu tüüp Classic 109 ehitus-remonttööde eelarve (kd I, lk 12-13). Poolte vahel on vaidlus selle üle: • millal kostja sai hageja poolt saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved kätte ning kas kostja on hageja poolt teostatud ehitustööd vastu võtnud; • kas hageja teostas tema poolt tehtud ehitustöid puudustega, millest tulenevalt rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut; • samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Esmalt hindab kohus seda, millal kostja sai hageja poolt saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved kätte ning kas kostja on hageja poolt teostatud ehitustööd vastu võtnud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti

tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu siiski tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige ehitus- ja remonttööd tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade suhtes, nt tarbijast tellija maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehituse töövõtuleping ei saa kunagi olla tarbijatöövõtuleping. Pooled sõlmisid 05.11.2007 töövõtulepingu nr 24, mille objektiks ja sisuks oli väikeelamu mullatööd, taldmik, aluspõrand ja vundamendi ehitustööd, asukohaga XXX, vastavalt projekti tingimustele nr. 084/06, korraldus nr. 336. Eelarve koostatud V. K poolt, elamu tüüp Classic 109 variant garaažita (kd I, lk 9). Lisaks teostas hageja töövõtulepingu nr 24 alusel täiendavalt lisatöid (kd I, tl 16-22). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna töövõtulepingust nr 24 tulenevad tööd seondusid kostja kinnisasjaga. Hageja teostas töövõtulepingus nr 24 kokkulepitud tööd ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks 14.12.2007. Hageja leidis, et kostja võttis üleantud tööd vastu, kuid tööde üleandmisevastuvõtmise akti ei allkirjastanud. Hageja teostas ka kõik kostja poolt täiendavalt soovitud lisatööd (kd I, lk 16-22) ja esitas tööd 15.01.2008 aktidega vastuvõtmiseks (kd I, lk 15-17). Kostja võttis tööd vastu, kuid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud. 10.10.2008 esitas hageja kostjale arve nr 52 summas 248 979 krooni (kd I, lk 11). 27.10.2008 saatis hageja kostjale väljastusteatega veelkordselt kõik eelnevalt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning arve ja nõudis allkirjastatud aktide tagastamist ja arve tasumist. Kostja sai tähtkirja kätte 05.11.2008, kuid ei ole käesoleva ajani arvet tasunud ega akte allkirjastanud. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole kunagi kostjale esitanud ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning nendest tulenevaid arveid, vaid kostja sai nendest teada alles kohtu kaudu. 30.01.2012 toimunud eelistungil kinnitas hageja, et saatis 27.10.2008 arve koos aktidega kostjale, mille kostja sai allkirja vastu kätte 05.11.2008. Kostja oli seisukohal, et tema sai hageja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtuaktid kätte koos kohtudokumentidega. Eelistungil leidis kostja, et tema ei mäleta, mis oli aastal 2008. VÕS 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminud lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus peaks tellijal eelkõige eksisteerima juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Paragrahvi teine lause on kohaldatav, kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Sellisel juhul võib töövõtja anda tellijale töö vastuvõtmiseks täiendava mõistliku tähtaja, mille tulutu möödumise korral loetakse töö vastuvõetuks. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.2 kohaselt on tellija kohustatud tasuma lepingu punktis 7.1 näidatud summa (163 420 krooni) töövõtja poolt antud pangakontole üleandmis-vastuvõtu aktide alusel. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.3. kohaselt esitab töövõtja tasu saamiseks tellijale arve (kd

I, lk 10). Nimetatud kohustuse on hageja täitnud ja kostjale esitanud nii üleandmise-vastuvõtmise aktid kui ka arved teostatud tööde (sh lisatööde teostamise kohta summas 85 559 krooni) kohta. Arve nr 52 alusel võlgnes kostja hagejale 248 979 krooni (kd I, tl 14). Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.4 kohaselt on tellija kohustatud peale tööde üleandmis-vastuvõtuakti saamist tagastama selle töövõtjale allkirjastatult või motiveeritult keelduma, esitades töövõtjale kirjaliku pretensiooni (kd I, lk 11). Kohus leiab, et hageja on usutavalt 30.01.2012 eelistungil selgitanud, et kostjale on 27.10.2008 saadetud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nendest tulenevad arved ning kostja on nimetatud dokumendid ka kätte saanud hiljemalt 05.11.2008. Kuna töid teostati kostjale kuuluval kinnisasjal, pidi kostja teadma, millal hageja töövõtulepinguga nr 24 ettenähtud töid teostas. Samuti oli kostjal võimalus hageja poolt teostatud tööd ka ise üle vaadata ja vastavalt sellele teostatud tööde osas vajadusel pretensioone esitada, kas tööde valmimise ajal või peale ehitustegevuse lõppu. Samuti teadis kostja, et ehitustegevus kinnistul lõppes veebruaris 2008, kui Kohila Vallavalitsus esitas kostjale nõude summas 3 000 krooni ehitusloata ehitamise eest. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 02.03.2009 asjaõiguslepingu alusel võõrandas kostja vaidlusaluse kinnistu uuele omanikule, kes kanti kinnistusraamatusse omanikuna 15.03.2009. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja sai hageja poolt töövõtulepingu nr 24 alusel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktid, dokumendid ja arve nr 52 kätte hiljemalt 05.11.2008. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja teostas tema poolt tehtud ehitustöid puudustega, millest tulenevalt rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Kohus märgib, et kostja (tellija) ei saa mitte lihtsalt omal äranägemisel keelduda lepingujärgse tasu osalisest või täielikust tasumisest, vaid sellise keeldumise puhul peab esmalt olema tuvastatud, et töös on esinenud puudused, millistest on kostja (tellija) hagejat (töövõtjat) nõuetekohaselt teavitanud ja nõudnud nende kõrvaldamist. Seejärel peab olema tõendatud, et töövõtja on õigustamatult jätnud puudused kõrvaldamata. Hageja leiab, et on teostanud kõik töövõtulepingus nr 24 ettenähtud tööd nõuetekohaselt. Kostja leidis, et vundamendi ehitustööd on teostatud kas äärmiselt halva kvaliteediga või on üldse teostamata. Kostja esitas E OÜ töö „Hinnang ehitise osale“, töö nr 14.10-14 (kd I, tl 124-128). Hinnangu järelduse kohaselt ei ole töö vastavuses ehitusnormidele ega hea ehitustavaga ning puudub mistahes dokumentatsioon teostatud tööde kohta. Kostja on tellinud kinnisvarabüroolt RK hinnangu kinnistu väärtuse kohta ja selle kohaselt ei oma hageja rajatud vundament üldse turuväärtust, st et krundi hind on sama nii ilma defektse vundamendita kui koos sellega, st mõlemal juhul 6 400 eurot (kd I, tl 149-162). Kohus peab vajalikuks märkida, et 14.10.2011 EOÜ töö näol on tegemist hinnanguga. Hinnang antakse visuaalsel vaatlusel, hindajale esitatud informatsiooni, normide ja hindaja praktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hinnangu näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku poolt antava arvamusega. Samuti on kostja tellinud kinnisvara hindamise ekspertiisi, mille kohaselt on hageja rajatud vundament väärtusetu. Kohus on seisukohal, et vundamendi väärtuse osas saab ekspertarvamuse esitada konkreetse valdkonna eriteadmistega isik, mitte kinnisvara hindamist läbiviiv ekspert. Lisaks on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei tulenenud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 24 hagejapoolset kohustust korda ajada ehitamiseks vajaminev dokumentatsioon. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandus-või kutsetegevusega, sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtulepingu

objektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Kui kostja leidis, et hageja ei teostanud töövõtulepingus nr 24 sätestatud töid vastavalt, oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama hagejale peale 05.11.2008, kui kostja sai kätte aktid nr 86 (kd I, tl 15), 85 (kd I, tl 16) ja 85A (kd I, tl 17), dokumendid teostatud lisatööde kohta (kd I, tl 16-22) ja arve nr 52. Kostja hagejale kirjalikke pretensioone esitanud ei ole. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise VÕS § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Töövõtulepingu punkti 7.4 kohaselt oli kostja (tellija) kohustatud peale tööde üleandmis-vastuvõtuakti saamist tagastama selle hagejale (töövõtjale) allkirjastatult või motiveeritult keelduma, esitades hagejale (töövõtjale) kirjaliku pretensiooni. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks esitanud veebruaris 2008, kui lõpetati töövõtulepingus nr 24 ettenähtud tööd ja hageja poolt teostatud täiendavad lisatööd, hagejale teostatud tööde osas pretensioone tulenevalt töölepingu nr 24 punktist 7.4. Samuti ei ole kostja hagejale esitanud pretensioone peale 05.11.2008, kui kostja sai kätte hageja poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nendest tulenevad arved. Kostja on lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud oma 16.01.2012 kohtule esitatud täiendavas vastuses. 02.03.2009 asjaõiguslepingu alusel võõrandas kostja vaidlusaluse kinnistu uuele omanikule, seega pidi kostja olema teadlik kinnistu võõrandamisel hageja poolt kinnistul töövõtulepingu nr 24 alusel teostatud töödest (sh lisatöödest) ja nende võimalikest puudustest. Kuna kostja ei ole õigeaegselt tuginenud hageja poolt töövõtulepingu nr 24 alusel teostatud tööde (sh lisatööde) mittevastavusele, ei saa kostja käesoleval juhul kasutada töövõtulepingu nr 24 rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lgs 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale tähtaegselt motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale ettepanekut ka ehitustööde parandamiseks või asendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja

on töövõtulepingu nr 24 kohaselt tehtud tööd (sh lisatööd) vastu võtnud ja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikke pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad töövõtulepingust nr 24, täitnud nõuetekohaselt. Viimasena annab kohus hinnangu selle kohta, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Töövõtulepingu nr 24 sisuks oli väikeelamu mullatööd, taldmik, aluspõrand ja vundamendi ehitustööd, asukohaga XXX, vastavalt projekti tingimustele nr. 084/06, korraldus nr. 336. Eelarve koostatud V. K poolt, elamu tüüp Classic 109 variant garaažita (kd I, lk 9). Elamu tüüp Classic 109 ehitus-remonttööde eelarve kohaselt oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga kokku 163 420 krooni (kd I, lk 13). Hageja poolt teostatud lisatööde maksumuseks oli 85 559 krooni (kd I, tl 16-22). Hageja koostas kostjale 10.10.2008 arve nr 52 summas 248 979 krooni (kd I, tl 14). Kohus leiab, et selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. 14.05.2012 määras kohus tsiviilasjas 2-10-40319 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert leidis oma arvamuses (töö nr E-825/12), et OÜ SE poolt XXX (XXX kinnistusregistri registriosa nr XXX) rajatud vundamendi põhjendatud ehituskulud töö lõpetamise ajal (veebruar 2008) olid 131 437 krooni (koos käibemaksuga). Ekspert hindas vundamendi väärtuseks käesoleval ajal, kui teda kasutatakse sihipärasel eesmärgil so Classic-109 tüüpi elamu rajamisel 7 416,82 eurot (koos käibemaksuga) (kd II, tl 15-26). 13.02.2013 vastas ekspert kostja täiendavatele küsimustele, mille kohaselt oli kostja nõus vundamendi ja aluspõranda ehitamisega sidumata Classic 109 tüüpi garaažita elamule (töövõtuleping nr 24 05.11.2007). Töövõtulepingu lisana allkirjastati kahepoolselt ka eelarve summas 163 420 krooni (koos km-ga) sh 25% kaudsed kulud ja kasum (summas 27 698 krooni). Ekspert pidas kaudsete kulude ja kasumi kasutamist õigustatuks. Defektsete tööde võimalik lammutamise või defektide kõrvaldamise maksumus arvatakse tehtud tööde akteeritud summast maha koos kaudsete kulude ja kasumiga. Ekspert leidis, et XXX vundament ei ole ehitatud R OÜ sidumata eelprojektile vastavalt. Vundamendi ja aluspõranda kasutamiseks Classic 109 tüüpi garaažita elamu valmisehitamiseks tuleks teha R AS eksperthinnangus (töö nr E-825/12) p 2.10 ettenähtud tööd. Peale nimetatud tööde teostamist on vundament ja aluspõrand kasutatav tööde jätkamiseks (kd II, tl 47-48). Hageja teostas töövõtulepingu nr 24 kohaselt väikeelamu mullatööd, taldmiku, aluspõranda ja vundamendi ehitustööd. Hageja tasunõude suuruseks oli kostjale esitatud arve nr 52 alusel 248 979 krooni ehk 15 912,66 eurot, mille hulka kuulusid ka teostatud lisatööd. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 248 979 krooni ehk 15 912,66 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Töövõtulepingu nr 24 punkti 7.5 kohaselt maksab kostja (tellija) viivist 0,1 % hilinenud summalt päevas. Kuna hageja poolt kostjale esitatud arvel ei olnud märgitud maksetähtaega, arvestas hageja alates 15.11.2008 kostja võlgnevuselt viiviseid. Seisuga 04.02.2013 oli sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 23 805,02 eurot (kd II, tl 41). Kostja viiviste vähendamist ei taotlenud. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 04.02.2013.a. sissenõutavaks muutunud viivised 23 805,02 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 05.02.2013 kuni põhinõude summas 15 912,66 eurot täieliku tasumiseni määras 0,1 % päevas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.