lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-16716/8

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16716/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16716

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

ja

I N avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 052/2013/2147) nende Avaldaja (võlgnik): I N (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing XXXX (registrikood xxxx; asukoht xxxx; e-post: xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldaja I N avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2013/2147 nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA SEISUKOHAD

1.I N esitas 25.11.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 052/2013/2147). Avaldusest nähtuvalt on võlgniku I N suhtes sissenõudja Osaühing xxxx avalduse järgi 08.11.2013 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 052/2013/2147. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-1040319.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.08.11.2023 esitas I N kohtutäitur Kaire Põlts’ile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu ning maksis kohtutäituri tasu aegumise avalduse läbivaatamise eest 18 eurot koos käibemaksuga. Kohtutäitur edastas võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha saamiseks. Sissenõudja teatas 18.11.2023 kohtutäiturile, et ei nõustu menetluse lõpetamisega.

2-23-16716 Avaldaja leiab, et kuna jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat, kuulub täitemenetlus lõpetamisele. Avaldaja palub avalduse rahuldada ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2013/2147 nõude täitmise aegumise tõttu.

3.Kohus võttis avalduse 29.11.2023 määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikule ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik kinnitas 30.11.2023 kohtudokumentide kättesaamist, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse osas seisukohta ei esitanud.
4.Kohtutäituri 12.12.2023 vastuse kohaselt täiteasjas nr 052/2013/2147 on täitemenetlus algatatud 08.11.2013. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus nr 2-10-40319. Menetlus on algatatud endise kohtutäituri Urmas Tärno poolt, kes on ametist tagandatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga alates 01.03.2018. Toimikud on üle antud Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts menetlusse. Täitemenetluse raames ei ole võlgnik kordagi pöördunud kohtutäituri poole sooviga täita oma võlakohustust. 2014 aastal on võlgnik teavitanud kohtutäiturit, et temal puudub vara, mille arvelt nõuet täita. Samas ei ole võlgnik teinud enda poolt ühtegi sooritust sissetulekute saamiseks ega nõude täitmiseks. Lisaks võib eeldada, et isik võib olla töötanud välisriigis või mitteametlikult ja seda seetõttu, et Eesti Vabariigis täitemenetluse kestel töökohta ega sissetulekut ei ole omanud. Ülaltoodut arvestades jätab kohtutäituri hinnangu nõude aegumisele andmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
7.Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasjas nr 052/2013/2147 täitedokumendiks Harju Maakohtu 11.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-10-40319 (dtl 11-19). Vastavalt avaldusele ja kohtutäituri kinnitusele on täitemenetlus algatatud 08.11.2013.
8.Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine 08.11.2013.
9.Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr

2-23-16716 027/2013/1343 teatavaks saanud. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et avaldaja (võlgnik) ei ole täitedokumendi täitmiseks pingutusi teinud ning võimalik, et on töötanud välisriigis või mitteametlikult. Kohus selgitab, et seadusandja ei ole andnud kohtule aegumise üle otsustamisel võimalust arvestada võlgniku käitumisega täitedokumendi täitmisel. Tegemist on formaalse aegumistähtaja hindamisega. Iseenesest on erandlikel asjaoludel võimalik lugeda aegumisele tuginemine hea usu põhimõtte vastaseks. Samas peaks täiendavalt aegumise katkemisele ja peatumisele olema vajadus keelata ainuüksi hea usu põhimõttest lähtudes nõude aegumisele tuginemine minimaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-219912, p 10.2). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt saaks hea usu põhimõtte järgi lugeda aegumisele tuginemist lubamatuks ning sel põhjusel jätta avaldus rahuldamata.

10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 08.11.2023. Täitedokumendist tuleneva nõude sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 052/2013/2147 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Kohus märgib, et TMS § 2231 lg 6 alusel ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest.
11.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude tekkimisele pole menetlusosalised ka tuginenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium