2-13-1792/7 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Täitur tegi 14.11.2012 tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 008/2011/306 ja 008/2011/307, millega mõistis avaldajalt välja tasu hagi tagamisel, mõlemal juhul summas 110,40 eurot. Avaldaja esitas 27.11.2012 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste peale. 10.12.2012 toimus kaebuse läbivaatamine. Kohtutäitur jättis 20.12.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvamusel on täituri tasu väljamõistmise otsused õigusliku aluseta. Täidetud ei ole kohtutäituri tasu otsustele sätestatud nõuded. Nii ei ole otsustes märgitud tasu otsuste peale kaebuse esitamise korda ega viiteid sättele, millel alusel on tasu määratud. Viited kohtutäituri seaduse (KTS) § 28, 32 lg 3, 34 ja 38 kohaldamisele ei ole kohased, täpsed ja arusaadavad. Kohtutäituri tasu määramine on põhimõtteliselt vale ja välistatud teatud hagi tagamiselt. Seaduse mõte ja eesmärk ei ole tasustada kohtutäiturit näiteks juba algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuete tagamiseks, niisamuti ajutise pankrotihalduri nimetamise määrusega või samasisuliselt pankrotivalduse tagamiseks täitemenetluste peatamisel. Taolise hagi tagamise määruse kohustatud isikuks on vastav kohtutäitur, mitte võlgnik, kelle vara suhtes sundtäitmist läbi viia soovitakse nagu hagi tagamise määruse korral oleks tavaline. Asjakohast määrust ei saa selle täitmise korraldamiseks esitada valikuliselt mõnele teisele kohtutäiturile hagi tagamise täitemenetluse alustamiseks, et siis hakata seda edastama tegelikult kohustatud kohtutäiturile, keda see puudutab. Hagi tagamise tasu määramiseks peaks tavaliselt alustama iseseisva täitemenetluse hagi tagamise määruse täitmiseks, mis antud juhul ei ole üldse võimalik. Kohtutäituri menetluses oleva täitemenetluse peatamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt tasuline toiming. Milliste täitemenetluses läbiviidud toimingute eest tuleb täiturile tasu maksta, reguleerib KTS 5. jao 2. jaotis. Menetluse peatamist nende hulgas pole. Ka ei ole selle toimingu tegemiseks vajalik eraldi täitemenetluse läbiviimine. See seisukoht põhineb TMS § 46 lg 1 p-l 2, mille kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel. Seega täitemenetluse peatamiseks piisab vastavasisulise kohtulahendi esitamisest. Käesoleval juhul polegi eraldi täitemenetlust pankrotiavalduse tagamiseks algatatud. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatas kohtule, et jääb oma 20.12.2012 otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KTS § 28 kohaselt on kohtutäituri ametitoimingud tasulised ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Eraldi hagi tagamise eest makstavat põhitasu reguleerib KTS § 38 lg 2, mille kohaselt, juhul kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri põhitasu 92 eurot. Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Seega peab isik, kes hagi tagamist taotleb ja kelleks antud juhul oli avaldaja, tasuma kohtutäituri tasu hagi tagamise eest. Kohtutäituri tasu otsustes on olemas kõik viited, mida KTS ette näeb. Kohtu põhjendused Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause

kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 14.11.2012 kohtutäituri tasu otsus/arvetega nr 211 ja 210 nõudis kohtutäitur avaldajalt KTS § 28, § 32 lg 3, § 34 ja § 38 alusel kohtutäituri tasu hagi tagamisel kokku summas 220,80 eurot (t.lk 13-14). Avaldaja täituri tasu otsustega ei nõustunud ja esitas kohtutäiturile kaebuse 14.11.2012 otsuste tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid identsed kohtule esitatud avalduses märgituga. 20.12.2012 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt taotles avaldaja täitemenetluses hagi tagamist. Avaldaja leiab, täitur ei oleks tohtinud esitada avaldajale täituri tasu nõuet, kuna tegemist on hagi tagamisena olemasolevate täiteasjade nr 008/2011/306 ning 008/2011/307 peatamisega, mitte eraldiseisva täiteasjaga hagi tagamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28). Täituri tasu hagi tagamise eest reguleerib KTS § 38 lg 2, mis sätestab, et kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri põhitasu 92 eurot. Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Kohus leiab, et kohtutäituri 20.12.2012 otsus täiteasjades nr 008/2011/306 ja 008/2011/307 tuleb tühistada. Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur tühistamata 14.11.2012 otsus/arved nr 211 ja 210 täiteasjades nr 008/2011/306 ning 008/2011/307. Kohus leiab, et kohtutäituril Mati Kadakul puudus seadusest tulenev õigus täiteasjades nr 008/2011/306 ning 008/2011/307 otsus/arvete nr 211 ja 210 esitamiseks s.t hagi tagamisena täitemenetluse peatamiselt tasu nõudmiseks, kuna juba kohtutäituri menetluses oleva täiteasja peatamine hagi tagamise määrusest tulenevalt ei ole kohtutäituri seaduse (KTS) järgi tasustatav toiming. KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Tulenevalt KTS § 29 lõikest 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri seaduse 2. alajaotis sätestab ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses. Jaotisest nähtuvalt võib kohtutäitur nõuda teatatud toimingutelt s.h hagi tagamise määruse täitmiselt (KTS § 38) põhitasu konkreetses summas. Kohus nõustub avaldajaga, et hagi tagamise määruse täitmiselt saab kohtutäitur nõuda eraldi tasu (s.h põhitasu) vaid juhul, kui tegemist on iseseisva täiteasjaga s.t võlausaldaja pöördubki kohtutäituri poole täitedokumendina ainult kohtuasjas tehtud hagi tagamise määruse täitmiseks. Juba kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas hagi tagamise määruse täitmiseks, s.o käesoleval juhul täiteasja peatamiseks, kohtutäituri seadus eraldi tasu ette ei näe. Täitemenetluse peatamine on sellisel juhul TMS § 46 lg 1 p 2 alusel kohtutäituri kohustus, mida eraldi ei tasustata. Õige on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur peab tasu saamise otsust põhjalikumalt põhjendama. See hoiaks ära ka asjatud kohtuvaidlused.