OÜ Vääriskivi hagi Gelmett Consult OÜ vastu 3329,02 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3196,80 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. detsembri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Gelmett Consult apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Gelmett Consult (registrikood: 11545116; asukoht: Kohtla-Järve Pioneeri 8), esindaja Maria Levitina Vastustaja (hageja): OÜ Vääriskivi (registrikood: 10549371; asukoht: Narva Kangelaste 4-77), esindaja Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 10. detsembri 2012. a otsus ja
saata
asi
maakohtule
eelmenetluse staadiumist.
uueks
läbivaatamiseks
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Vääriskivi esitas 21. septembril 2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gelmett Consult OÜ vastu 3 349,67 euro saamiseks. 8. detsembri 2011. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. juunil 2011. a ostu-müügilepingu nr 02/2-AJK ja 18. juunil 2011. a ostu-müügilepingu nr 03/3-AJK. Üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel andis hageja kostjale üle ja kostja võttis vastu õppevahendid (juhtmeköidised). Mõlemates aktides on märked, et kauba üleandmisel puuduvad pooltel vastastikused nõuded. Hageja leidis, et eelnimetatu tähendab, et hageja on lepingust ja seadusest tulenevad kohustused täitnud. Pärast esemete üleandmist väljastas hageja kostjale arve nr 02/06 summas 1 598,40 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 07/06 summas 1 598,40 eurot (koos käibemaksuga). Kostja jättis nimetatud arved tasumata. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 196,80 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt 132,11 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata. Kirjalikku ostu-müügilepingut pooled ei sõlminud. Kostja leidis, et kostja seadusliku esindaja allkirjad dokumentidel on võltsitud. Kostja tasus hageja esitatud arve summas 1278,72 eurot 11. juulil 2011. a, tasudes veel tarnimata materjalide eest ette.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 10. detsembri 2012. a otsusega OÜ Vääriskivi hagi ja mõistis OÜ-lt Gelmett Consult OÜ Vääriskivi kasuks välja 3329,02 eurot (koos viivisega). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. OÜ Vääriskivi nõue tuleneb 1. juuni 2011. a ja 18. juuni 2011. a sõlmitud ostumüügilepingutest nr 02/2-AJK ja nr 03/3-AJK (tl 25 ja 27). Üleandmise-vastuvõtmise aktide (tl 25 pöördel ja 26) alusel on esemed ostjale üle antud ja arved (tl tl 26 pöördel ja 27) kokku 30 õppevahendi (autode juhtmeköidiste) eest tasumiseks esitatud. Kostja on jätnud arved tasumata.
Hageja leidis, et kostja on materjalide eest tasumata jätmisega rikkunud ostumüügilepingutest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab võlausaldajale/hagejale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kostja väitel ei ole ta hagejaga kirjalikku ostu-müügilepingut sõlminud ning kostja seadusliku esindaja allkirjad lepingutel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel on võltsitud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et müügisuhted hageja ja kostja vahel olid ning teatud koguses õppematerjale (juhtmeköidiseid) saadi/võeti vastu. Kostja väitel on ta 45 komplekti köidiste eest tasunud vastavalt suulisele kokkuleppele ja hageja esitatud arvele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus lasub pooltel ning kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Hageja väidab, et kostja on ostu-müügilepingute alusel materjalid kätte saanud, arved on talle esitatud, kuid kostja on jätnud arved 07/06 ja 02/06 tasumata. Hageja tõendab omapoolseid väiteid 1. juunil 2011. a sõlmitud ostu-müügilepinguga nr 02/2-AJK (tl 25) ja nr 03/3-AJK (tl 27 pöördel), üleandmise-vastuvõtmise aktidega 1. juunist 2011. a ja 27. juunist 2011. a (tl 25 pöördel ja 26) ja arvetega nr 07/06 27. juunist 2011. a ja nr 02/06 7. juunist 2011. a. Kostja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud üksnes suuline leping 45 komplekti osas hinnaga 23,68 eurot ja kostja on nende eest tasunud (ette) 1 278,72 eurot. Kostja tõendab omapoolseid väiteid hageja 20. aprilli 2011. a e-posti teel esitatud pakkumusega ja sellele järgneva kirjavahetusega (tl 45 jj), hageja esitatud arvega nr 01/06 7. juunist 2011. a (tl 41) ja konto väljavõttega, mille kohaselt on kostja 11. juulil 2011. a arve nr 01/06 alusel tasunud hagejale 1 278,72 eurot (tl 42). Nii hageja kui kostja väidavad, et vastaspoole esitatud tõendid on võltsitud ning kohtul tuleks neid tõendina mitte arvestada. Kostja ei ole hageja esitatud tõendite võltsitust põhistanud. Väited vastaspoole esitatud tõendite võltsituse kohta on paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu ei saanud kohus lugeda väiteid usutavaks. Kui kostja tugines asjaolule, et lepingud ja aktid ning nendel esitatud kostja esindaja allkirjad on võltsitud, pidanuks kostja seda asjaolu ka TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust menetlusosalise taotlusel. Kohus märkis, et kostja esindaja esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt on kostja
11.juulil 2011. a tasunud OÜ-le Vääriskivi arve nr 01/06 alusel 1 278,72 eurot (tl 42) ja arve nr 01/06 (tl 41) ei tõenda hageja esitatud dokumentide võltsitust. Kostja esitatud dokumentidest ei tulene, milliste õppevahendite eest 1 278,72 eurot tasuti, samuti erineb ühiku hind ja kogus hageja esitatud arvetel märgitud õppevahendite kogusest ja hinnast. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja nõuab arvete nr 02/06 ja 07/06, mitte arve nr 01/06 tasumist. Kostja kinnitas oma kirjalikus vastuses, et õppematerjalid on tellijale/kostjale tarnitud kolmes osas (tl 37). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kui palju kokku materjale tarniti. Poolte esitatud tõenditest tulenevalt tarniti kostjale materjale 45 tk hinnaga 23,68 tk (vastavalt arvele 01/06 tl 41), 15 tk hinnaga 88,80 eurot tk (leping nr 02/2-AJK, arve 02/06) ja 15 tk hinnaga 88,80 eurot (leping nr 03/3-AJK, arve 07/06 tl 26). Kostja märkis, et tasus 1 278,72 eurot ette ning osa materjalidest oli sel hetkel veel tarnimata. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja ülekanne 1 278,72 euro tasumise kohta on tehtud 11. juulil 2011. a. Vastavalt hageja esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktidele anti lepingute nr 02/2-AJK ja nr 03/3-AJK alusel juhtmeköidised üle vastavalt 1. juunil 2011. a ja 27. juunil 2011. a, arvete nr 02/06 ja 07/06
tasumise tähtajad olid vastavalt 20. juuni 2011. a ja 10. juuli 2011. a. Seega ei saanud kostja tasuda materjalide eest ette. Hageja esitatud 1. juuni 2011. a üleandmise-vastuvõtmise aktil on märge, et kostja töötaja Andrei Shtukaturov on 12. juulil 2011. a komplekti materjale kätte saanud, millistest materjalidest ja kogusest on jutt, jääb kohtule selgusetuks. Hageja esindaja märgib, et hageja ei ole kunagi korraldanud kirjavahetust e-postilt [email protected] ning kostja esitatud dokumendid annavad alust eeldada, et tõendid ei ole usaldusväärsed ning on võltsitud. Hageja väited e-posti osas ei vasta tegelikkusele. Interneti avalikus andmebaasis on märgitud ettevõtja Vääriskivi OÜ (RK 10549371), e-posti aadress [email protected] (vt http://www.leia.ee). Ka hageja ei ole omapoolseid väiteid kostja esitatud tõendite võimaliku võltsituse kohta millegagi põhistanud, mistõttu puudub kohtul alus kahelda nende usaldusväärsuses. Olenemata sellest, et kohtul ei ole alust kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses ning puudub alus nende tähelepanuta jätmiseks, ei tõenda kostja vastuväitele lisatud dokumendid (arve ja kirjavahetus) hageja esitatud tõendite ebausaldusväärsust ja võltsitust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Gelmett Consult OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole haginõue täies ulatuses põhjendatud ega tõendatud; 2) jääb kostja oma seisukoha juurde, et ta ei ole hagejaga kirjalikku ostu-müügilepingut sõlminud ning kostja seadusliku esindaja allkirjad lepingutel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel on võltsitud; 3) ei määranud kohus ekspertiisi dokumentide ehtsuse väljaselgitamiseks. Kostja ei taotlenud ekspertiisi põhjendusel, et ta ei teadnud sellisest võimalusest. Kostja palub saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, et tõendada kas võrdlemise teel või ekspertiisi kaudu OÜ Vääriskivi poolt esitatud 1 juunil 2011. a ja 18. juunil 2011. a sõlmitud ostumüügilepingute nr 02/2-AJK ja nr 03/3-AJK allkirjade ehtsust ning nende kuuluvust juhatuse liikmele Maria Levitinale; 4) kuna kohus selgitas välja, et hageja väited e-posti osas ei vasta tegelikkusele, võib teha järelduse, et hageja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei ole usaldusväärsed, millega kohus aga otsuse tegemisel ei arvestanud.
5.OÜ Vääriskivi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud TsMS § 436 lg 1 kohaselt; 2) ei ole kostja hageja esitatud tõendite võltsitust põhistanud. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks. Apellandi väide, et tema ei teadnud ekspertiisi taotlemise võimalusest, ei saa olla aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 10. detsembri 2012 otsuse TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi maakohule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
7.Kostja on tsiviilasja menetluses algusest peale väitnud, et pooled ei ole kirjalikku ostumüügilepingut sõlminud ning hageja poolt kohtule esitatud kirjalikel lepingutel olevad kostja esindaja nimelt antud allkirjad on võltsitud. Maakohus on hagi rahuldamisel mh tuginenud ka nimetatud vaidlusalustele lepingutele, leides, et kostja ei ole väidet lepingute võltsituse osas kooskõlas TsMS § 277 lg-ga 1 põhistanud ega tõendanud.
8.Maakohus on lahendanud tsiviilasja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Ringkonnakohus märgib, et ka kirjalikus menetluses peab kohus järgima TsMS § 392 lg 1 p-ide 2 ja 4 sätteid ning selgitama eelmenetluses välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et kui kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, siis peab kohus täitma selgituskohustust samas ulatuses, kui siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks kohtumenetluses välja selgitamata üksnes selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Maakohtu seisukoht, et TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust menetlusosalise taotlusel, on iseenesest õige. Käesoleval juhul kostja maakohtu menetluses ekspertiisi taotlust ei esitanud. Maakohus oleks pidanud selgitamiskohustuse raames sellisele võimalusele oma väidete tõendamiseks osundama. Samuti oleks maakohus pidanud pooltele selgitama TsMS § 230 lg 1 sätestatud kohustust oma väiteid tõendada. Maakohus ei ole koostanud kirjalikku määrust asja menetlemiseks kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 1 sätestatud ja üldise selgitamiskohustuse täitmiseks on maakohtu menetluses saadetud ainult
31.oktoobril 2012 üks e –kiri kohtuistungi sekretäri poolt (lk 64). Kirjas on teatatud üksnes avalduste esitamise ja otsuse teatavaks tegemise kuupäev. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud e-kirjast ei piisanud käesolevas asjas kohtu selgitamiskohustuse täitmiseks. TsMS § 435 lg 1 järgi teeb kohus otsuse üksnes siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei ole asja otsustamisel nimetatud sätet järginud ja tegi asja lõpplahendi ennatlikult, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et maakohus on otsuse avalikult teatavakstegemise aja teavitamisel rikkunud TsMS § 403 lg 1 lauses 3 sätestatut, mille kohaselt tuleb määrusesse märkida ka asja lahendav kohtunik. Menetlusosalisel on õigus enne otsuse avalikult teatavaks tegemist teada asja arutava kohtu koosseisu. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded täielikult täitmata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse
staadiumist. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus mh võtma seisukoha selle taotluse osas.
10.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.