2-12-34403/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töise sissetuleku puudumine, ülemääraste laenukohustuste võtmine ja suutmatus võetud kohustusi täita. Pankrotihaldur ei ole esitanud taotlust kriminaalmenetluse algatamiseks. Menetlusabi taotlus Haldur on kohtule esitanud taotluse menetlusabi summas 1 009,60 eurot andmiseks. Arvestades, et kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud PankrS § 171 lõige 11 alusel ei laiene halduri tasu ja kulutusele PankrS § 24 lõikes 4 sätestatud piirang. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Mari Männiko on 07.02.2013 kohtule teatanud, et AF(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 08.03.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded AF (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul AF(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AF pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 28.11.2012 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotimenetluses on esitatud nõudeid kokku summas 72 897,06 eurot. 07.02.2013 on haldur kutsunud kokku nõuete kaitsmise koosoleku, kuid üski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul vara ei ole. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et AF (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt xxx. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Mari Männiko tuleb vabastada AF (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot, kokku 1 009,60 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks palub haldur hüvitada 52 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot, kokku 957,60 eurot ja kulutused 52 eurot, kõik kokku 1 009,60 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus AF(pankrotis) halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot, kokku 957,60 eurot ja kulutused 52 eurot (sh fotokoopiad 10 eurot, bürookulud 42 eurot), kõik kokku 1 009,60 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku AF(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja AF(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotluse alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, s.h 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi. Kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 1 mõistab kohus 397 eurot ületavas osas, s.o summas 481,59 eurot, menetlusabikulud võlgnikult välja riigituludesse. Kohus annab võlgnikule tähtaja tasuda menetlusabikulud riigile 12 kuu jooksul arvates kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtaeg tagab, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldatakse võlgniku poolt menetluse jooksul teenitud tulu arvelt maksimaalses ulatuses võlausaldajate nõudeid ning võlgnik ei pea lisaks sellele hüvitama riigile menetlusabikulusid. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud 481,59 eurot tuleb AF tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049777.

Kohustustest vabastamise menetlus AF on pankrotiavalduses taotlenud ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 30.08.2012 esitatud avalduses kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja palub usaldusisikut mitte määrata. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi pankrotimenetluse jätkamiseks ja ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Haldur on arvamusel, et AF kohustamine usaldusisiku kohustuste täitmiseks on võimalik. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik AF (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.