Otsuse avalikult teatavaks- 3. aprill 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-6888
Tsiviilasi
OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Madis Hanni vastu 1477,83 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1752,55 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev, esindajad e-post [email protected]; kostja Madis Hanni (isikukood 39105202752; XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Madis Hanni vastu osaliselt.
2.Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 10 senti, millest 1017,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 73,29 eurot järelmaksuintress, 4,02 eurot krediidiintress, 31,95 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 306,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 31.01.2013 seisuga.
3.Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 1017,50 eurot alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 711,16 eurot.
4.Jätta menetluskulud 97% ulatuses Madis Hanni kanda ja 3% ulatuses OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda.
5.Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 40 senti.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Madis Hanni võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Madis Hanni (kostja) vastu 1477,83 euro (tagastamata krediidisumma 1017,50 eurot, järelmaksuintress 73,29 eurot, krediidiintress 4,02 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 306,34 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 07.07.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1105055/10ta rikkumisest.
2.Kohus kohustas kostjat 21.02.2013 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 26-27). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 28.02.2013 (tl 29). Kostja, kellele kohus määras kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 07.07.2011 järelmaksulepingust nr 1105055/10ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega, 17.08.2011, 13.09.2011 ja 19.10.2011 võlateatistest, 16.11.2011 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 21.12.2011 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 8-19).
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses (07.07.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 76,68 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1105055/10ta üldtingimuste p 7.5 (tl 11) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast 2(4)
(tl 18) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1105055/10ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 31,95 eurot (5 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.
7.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 1017,50 eurot, krediidiintress 4,02 eurot, järelmaksuintress 73,29 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 31,95 eurot, 31.01.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 306,34 eurot ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt 1017,50 eurot alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 711,16 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena riigilõivu 175 euro ning Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 euro väljamõistmist.
11.Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks 3(4)
suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 45 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 220 eurot (175 + 45).
12.Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 97% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 213,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.