lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-30765/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-30765/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CONDOR INKASSO OÜ11081243(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

26. märts 2013.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-30765

Tsiviilasi

CONDOR INKASSO OÜ hagi AK vastu võlgnevuse 1998.63 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3288.79 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja CONDOR INKASSO OÜ (registrikood 11081243,

esindajad

asukoht Majaka 26, 11412 Tallinn; postiaadress Pallasti 28, postkast 1292, 11402 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Jüri K (MI OÜ XXX) Kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo L.Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, elektronpost [email protected])

Asja läbivaatamine

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista AK’lt CONDOR INKASSO OÜ kasuks põhivõlg 1178.23 eurot, seisuga 13.03.2013 viivis 605.30 eurot ning alates 14.03.2013 viivis 26% aastas põhinõudest (1178.23 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1178.23 eurot.
3.Kohtuotsus põhivõla 1178.23 euro väljamõistmise osas tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Hageja menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
2.Välja mõista AK’lt CONDOR INKASSO OÜ kasuks menetluskuludena 280 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.03.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.CONDOR INKASSO OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 08.08.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas hagi AK (kostja) vastu 29.11.2012 võlgnevuse 1998.63 euro ja lisanduva viivise nõudes. 14.03.2013 hageja täpsustas nõudeid, millest tulenevalt koosneb nõue: tagastamata põhiosa 1178.23 eurot ja viivis 609.16 eurot.
2.Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ja põhinõude osas rahuldamisele TsMS § 440 tulenevalt õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja tunnistab kohtule esitatud vastuses põhinõuet summas 1178.23 eurot (tl 94, 158).
4.Hageja nõue tuleneb 21.11.2011 sõlmitud kokkuleppest (tl 68-69). Hagejale on loovutatud nõue Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt, mis tulenes Danske Bank A/S Eesti filiaali ja kostja vahel 06.10.2004 sõlmitud limiidilepingust nr XXX (tl 75-78). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei tagastanud tema kasutusse antud limiiti tähtaegselt, so 12.02.2011. Hagejale loovutatud nõude alusel sõlmisid pooled 21.11.2011 kokkuleppe.

VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

5.Tulenevalt limiidilepingust on intressimääraks 19 % aastas, mis arvutatakse 360-päevasest aastast (lepingu põhitingimused, üldtingimuste p 4.2). Kuna kostja on tema kasutusse antud limiidi tagastamisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 (kohaldatavas redaktsioonis) järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
6.Hagejale loovutati nõue, mis koosnes: põhivõlg 1278.23 eurot ja perioodi 21.01.2011 kuni 11.05.2011 eest viivis 73.92 eurot. Kostja on tasunud põhivõlgnevusest 100 eurot. Perioodi 12.05.2011 kuni 21.11.2011 eest nõuab hageja kostjalt viivist 130.20 eurot. 21.11.2011 on pooled kokku leppinud, et intressimäär on 26 % aastas põhisummalt alates 22.11.2011 kuni põhivõla täieliku tagastamiseni. Perioodi 22.11.2011 kuni 13.03.2013 eest nõuab hageja kostjalt viivist määras 26 %, so 405.04 eurot. Hageja nõuab viivist kuni kohustuse täitmiseni TsMS § 367 tulenevalt. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisearvestus perioodi 22.11.2011 kuni 13.03.2013 eest õige. Kuna pooltevahelise kokkuleppe p 3 järgi on tegemist aastase määraga, siis päevamäär on 0.07% ja viivisenõude suuruseks 401.18 eurot.
7.Kostja vaidleb vastu viivisenõudele ja taotleb selle vähendamist nullini või alternatiivselt seaduses sätestatud määrani. Kostja taotleb viivise vähendamist tulenevalt raskest majanduslikust olukorrast kui ka ebamõistlikult suure viivisemäära tõttu. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja vaidleb vastu kostja viivise vähendamise taotlusele ning leiab, et viivisemäär 26 % aastas ei ole ebamõistlikult suur.
8.Kohtu hinnangul ei ole viivisemäärad 19% ja 26% vaadeldavad ebaproportsionaalselt suurena. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommete ega seadusega ning seetõttu tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 14). Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Seega ei too see kaasa kokku lepitud intressimäära tühisust. Arvestades aga kostja viivise vähendamise taotlust ja majanduslikku olukorda, siis tuleb TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue jätta osaliselt rahuldamata.
9.Üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 18). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud TsMS § 367 nõude puhul kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele kuni põhinõude suuruseni. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas esialgselt nõude summas 1998.63 eurot ning TsMS § 367 järgi lisanduva viivise nõude. Pärast nõude täpsustust on hageja nõue 1783.53 eurot ning TsMS § 367 järgi lisanduv viivise nõue.
11.Esialgselt esitatud nõudelt moodustab lisanduv viivisenõue 38% hagihinnast. Kuna kohus rahuldab selle osaliselt, siis hinnanguliselt võib hagi rahuldamata jätmise ulatuseks lugeda 20%. Hageja menetluskulud tuleb 80% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 190 lg 1 järgi menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Kostja on taotlenud TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole alust. Põhimõte on, et teise poole menetluskulud kannab kohtuasja kaotanud pool. Nõrgema poole kaitse on menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tagatud TsMS § 175 lg 1 sätestatuga, mille teise lause kohaselt kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11, p 12). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud järgmised menetluskulud: 250 eurot riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust loeb kohus lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks 100 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (200+80) 280 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja