Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-32773
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Jaanus Päll vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
291.59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ, rk 10866553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Uljana Feldman, OÜ Julianuse Õigusbüroo, [email protected] ; Kostja Jaanus Päll, elukoht xxxx
Menetlus
kirjalik
Julianus Inkasso OÜ hagi Jaanus Päll vastu rahuldada. Välja mõista Jaanus Pällilt Julianus Inkasso OÜ kasuks 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 59 senti. Menetluskulud jätta Jaanus Pälli kanda. Välja mõista Jaanus Pällilt Julianus Inkasso OÜ kasuks riigilõivu katteks 75 eurot ja õigusabi tasu katteks 159.78 eurot, kokku 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot 78 senti. Välja mõista Jaanus Pällilt OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis 176.84 euro suuruselt menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis 08.10.2005 kostjaga liitumislepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma teenuse osutaja poolt osutatud teenuste eest. 30.09.2010 oli kostja teenuse osutajale võlgu 145.82 eurot. Nimetatud summa ja kõrvalnõuete nõudeõigus loovutati hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kostja ei tasunud võlga ka hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 145.82 eurot põhivõla katteks, põhivõla suuruseni vähendatud viivise 145.77 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja tunnistab põhivõlga ning on selle nõus tasuma maksegraafiku alusel. Ülejäänud summat kostja ei tunnista. Kohus saatis kostja vastuse hagejale, kes teatas kohtule, et on nõus sõlmima kokkuleppe ainult järgmistel tingimustel: kostja tasub põhivõla, viivised hageja poolt nõutud ulatuses ning menetluskulud, kokku 488.87 eurot (sh pool riigilõivust), 18 kuu jooksul. Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks otsuse töötuna arvele võtmise kohta ja pangatehingute väljavõtte, mille kohaselt oli tema pangakonto jääk märtsis 2013 77 senti. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kompromissi ei ole võimalik sõlmida, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid igakuuliste maksete tegemiseks. Samas on hageja nõue seaduslik ja põhjendatud ning kohtul ei ole alust jätta hagi rahuldamata ainuüksi sellel asjaolul, et kostjal puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid võla tasumiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sõlmis Elisa Eesti AS-ga 8.10.2005 liitumislepingu nr 1517587 (tl 16) ning kostja on jätnud tasumata temale 2009. aastal mobiilsideteenuse osutamise eest esitatud arved summas 145.82 eurot. Lepingu kohaselt on maksete tähtajaks laekumata jäämise korral õigus nõuda viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud OÜ-le Julianus Inkasso 30.09.2010, mille kohta on saadetud teade kostjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügikohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile... VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus rahuldab hageja nõuded põhivõla ja viivise väljamõistmiseks kostjalt, sest hageja nõuded põhinevad seadusel. Kostja on võla sisuliselt õigeks võtnud. Viivis on kokku lepitud müügilepingus. Hageja on arvutanud viivist 283.69 eurot ning on siis nõuet vähendanud põhivõla suuruseni. Lepinguga võetud kohustused tuleb täita. Täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabi tasu 159.78 eurot. Kohus rahuldab hagi. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud, millelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist TsMS §-s 177 lg 2 sätestatud suuruses.. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.