lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-41005/35

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-41005/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2424
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-41005

Tsiviilasi

OÜ Roburink hagi KÜ Linda 1 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1595 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. aprilli 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Roburink apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. märts 2013.a

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OÜ Roburink (RK: lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova

10611746);

Vastustaja (kostja): KÜ Linda 1 (RK: 80180424), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2012.a otsus muutmata ja OÜ Roburink apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud OÜ Roburink kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

kantud

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.OÜ Roburink (hageja) esitas kohtusse hagi KÜ Linda 1 (kostja) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas Linda 1 asuva mitteeluruumi omanik ja KÜ Linda 1 liige. KÜ Linda 1 juhatus rikkus 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel KÜS § 15 lg-t 2. Hagejale ei antud enne koosolekut võimalust tutvuda 2011.a majandusaasta kava projektiga, 2010.a bilansiga ja 2010.a majandusaasta aruandega. Hageja ei saanud näha trepikodadesse pandud infot, kuna tal on eraldi sissepääs Linda 1 hoonesse ning hageja ei kasuta trepikodasid. Kostja üldkoosoleku toimumisest hagejalt eraldi ei informeerinud. Sellega rikkus kostja TsÜS § 32 tulenevat heas usus käitumise kohustust. Hageja sai üldkoosoleku toimumisest juhuslikult teada päev varem ja osales koosolekul, kus talle sõna ei antud. Samuti on rikutud KÜS § 15 lg 2 tulenevat hageja õigust informatsioonile, kuna kostja ei andnud hagejale 2 nädalat enne koosoleku toimumist võimalust majandustegevuse aastakava aruteluga tutvumiseks. 2. juuni 2011 üldkoosoleku otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
2.KÜ Linda 1 kostjana hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata, kuna puudub alus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei rikkunud korteriühistu KÜS § 15 lg 2, MTÜS § 20 lg 5 ja 36 lg 2 sätestatud nõudeid. 2. juuni 2011 üldkoosolekust võttis osa 37 liiget, sh hageja, mis viitab sellele, et KÜ liikmed olid teadlikud üldkoosoleku kokkukutsumisest ning üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast. Kostja kinnitab, et korteriühistu Linda 1 juhatuse liige Jelena Bondarenko esitas 16. mail 2011 vastavalt seadusele ja põhikirjale üldkoosoleku kokkukutsumise teate, majandustegevuse aastakava projekti koos 2010.a aruande ja bilansiga ning audiitori aruandega igale korteriühistu liikmele kuuluvasse postkasti. Ka hagejale edastati dokumendid
16.mail 2011 tema postkasti. KÜ Linda 1 põhikirja punkt 6.4 kohaselt riputatakse teated üldkoosoleku kutsumise kohta elamu trepikodade infotahvlile. Kostja edastab hageja postkasti igakuiselt kommunaalteenuste arveid. Hageja ei ole pöördunud kostja poole saamaks infot teistsugusel viisil kui trepikoja infotahvlile ülespanduna ja dokumente teistsugusel viisil kui postkasti panduna.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 2. aprilli 2012 otsusega OÜ Roburink hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas korteriühistu juhatus on täitnud KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 loetletud korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustust. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. Kohus ei tuvastanud, et 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KÜS § 15 lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s 2 sätestatud nõudeid. TSMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Tunnistaja N.V. kinnitas kohtuistungil, et info üldkoosoleku toimumise kohta pannakse üles elamu trepikodadesse ning tema pani isiklikult juhatuse liikme palvel hageja OÜ Roburink postkasti kaks nädalat enne üldkoosolekut üldkoosoleku kokkukutsumise teate, majandustegevuse aastakava projekti koos aruandega. Tema neid dokumente ei lugenud, kuid talle esitatud dokumentidega ta tutvus ja kinnitas, et tegemist oli üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud materjalidega. Lisaks kinnitas tunnistaja, et ta abistab juhatust pannes äriühingute postkasti igakuuliselt kommunaalteenuste arveid. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hagejale esitati kostja poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud dokumendid õigeaegselt. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et ta ei saa näha trepikodadesse pandud infot. Hageja väide, et tal on eraldi sissepääs Linda 1 hoonesse ning ta ei kasuta trepikoda ja ei saa seetõttu tutvuda ülespandud infoga, on paljasõnaline ja tõendamata. Korteriühistu põhikirja p-i 6.4 kohaselt riputatakse teated üldkoosoleku kutsumise kohta elamu trepikodade infotahvlile. Tunnistaja sõnul on hageja postkast neljandas trepikojas, sinna pannakse igakuiselt kommunaalteenuste arveid, mistõttu ei ole usutav, et hageja trepikotta ülespandud infotahvlilt infot ei lugenud ja enda postkastist materjale õigeaegselt kätte ei saanud. Hageja lepinguline esindaja on kinnitanud, et ta viibis isiklikult 2. juuni 2011 üldkoosolekul kuid liikmete vastuseisu tõttu ta lahkus üldkoosolekult. Nimelt ei aktsepteerinud teised korteriühistu liikmed tema arvamust üldkoosoleku pädevuse puudumise osas. Seega kohus ei tuvastanud, et üldkoosolekul arutatavad küsimused olid hagejale teadmata ja üldkoosoleku materjalid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Roburink esitas Viru Maakohtu 2. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus ebaõigesti, et 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokku kutsumisel ei rikkunud vastustaja üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning täitis KÜS § 15 lg 2 nõuded. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud tunnistaja N. V. ütlusi ja tegi ebaõige järelduse sellest, et kui apellandi

postkast on neljandas trepikojas, siis sai apellant infotahvlile pandud informatsiooni lugeda. Apellandi postkast asub hoopis hoone fassaadil, apellandi ruumidesse sissepääsu kõrval. Mainitud asjaolu täpsustamiseks oleks vajalik tunnistaja uuesti üle kuulata; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kui apellant ilmus 2. juuni 2011 üldkoosolekule ja esitas seal oma eriarvamuse, siis ta oli teadlik üldkoosolekul arutavatest küsimustest. Apellant ilmus üldkoosolekule, kuna ta sai üldkoosoleku päevast ja päevakorrast teada juhuslikult 1. juunil 2011 ühe teise koosoleku osaleja jutust; 3) käitus vastustaja pahatahtlikult. Vastustaja oli teadlik, et apellant ei või trepikotta pandud infot näha, kuid ei teavitanud apellanti 1 üldkoosoleku kutsumisest eraldi kutsega või sellest, et trepikotta on koosoleku kutse pandud. Vastustaja rikkus sellega TsÜS §-st 32 tulenevat heas usus käitumise kohustust; 4) võinuks juhatus apellandile vahetult 2. juuni 2011 üldkoosolekul väljastada nõutavad dokumendid ühistu tegevuse koha ning kutsuda uus koosolek kokku 15 päeva pärast; 5) sai apellant enne 13. detsembri 2011 üldkoosolekut dokumendid alles 5. detsembril 2011. Kuna apellandi arvamusel sisaldas juhatuse aruanne ebausutavaid andmeid ning koostatud kava ei vastanud KÜS § 15 nõuetele, tegi apellant juhatusele 11. detsembril 2011 kirjaliku järelepärimise. Üldkoosolekul ei lubatud apellandil esineda ja järelepärimisele ei vastatud. Vastustaja rikkus sellega TsÜS § 32; 6) kitsendab vastustaja pidevalt apellandi õigust informatsioonile juhatuse tegevuse kohta. See ei võimalda apellandil veenduda aruandes näidatud andmete õigsuses juhatuse tegevuse kohta. Esitatud kava aga ei anna selget arusaamist majandustegevuse kuludest ja tuludest ning ühistu liikmete maksekohustusest; 7) apellant palus korraldada asjas kohtuistung ja istungil vande all ära kuulata tunnistajana OÜ Roburink juhatuse liige Tatjana Solomina. Tunnistaja ei saanud maakohtu istungil osaleda, kuna tema ema vajas pärast insulti abi arstiga suhtlemisel.

5.KÜ Linda 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väited postkasti asukohast ja teadete lugemise võimatusest paljasõnalised ja põhjendamatud. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas apellandi postkast asub neljandas trepikojas või maja välisseinal, kuna vastustaja kinnituse ja tunnistaja N. V. ütluste kohaselt esitati apellandile vastustaja poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud dokumendid õigeaegselt apellandile kuuluvasse postkasti; 2) ei ole apellant suutnud tõendada oma väiteid, et ta ei saanud enne koosolekut materjalidega tutvuda. Maakohus on tuvastanud ja tunnistaja tõendanud, et apellandile esitati vastustaja poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud dokumendid õigeaegselt; 3) on arusaamatu apellandi väide, et vastustaja oli teadlik sellest, et apellandil puudub võimalust tutvuda infoga trepikojas. Apellant teadis, et vastavalt KÜ Linda 1 põhikirja punktile 6.4 riputatakse teated üldkoosoleku kutsumise kohta elamu trepikodade infotahvlile, kuid ei ole kunagi pöördunud vastustaja poole probleemiga, et ta ei saa näha trepikodadesse pandud infot; 4) on asjakohatud apellandi väited 13. detsembril 2011 toimunud korteriühistu Linda 1 üldkoosoleku kohta. Viru Maakohtu menetluses on apellandi hagi vastustaja vastu

korteriühistu Linda 1 13. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks (tsiviilasi nr 212-10344). Vastavalt TsMS § 9 lõikele 3 ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb apellandi väited 13. detsembri 2012 üldkoosoleku kohta tuleb jätta tähelepanuta; 6) tuleks apellandi taotlus tunnistaja N. Solomina ülekuulamiseks jätta rahuldamata. Kohus andis menetlusosalistele piisavalt aega oma väidete, põhjenduste ja tõendite esitamiseks. Apellandil oli võimalus taotleda tunnistajate ülekuulamisest esimese astme kohtus, kuid apellant seda ei teinud. Samuti ei ole apellant põhjendanud nimetatud taotluse esitamata jätmise põhjust esimese astme kohtus. Väide, et tunnistaja ema oli haige, on tõendamata. OÜ Roburink juhatuse liige T. Solomina tunnistajana ülekuulamine vande all ei ole vajalik ja mõistlik, kuna ei taga tsiviilasja kiiret ja õiget lahendust. Apellandi seisukohast ja taotlusest jääb vastustajale arusaamatuks, millised asjaolud, mis põhjendavad apellandi nõudeid ja vastuväiteid, soovib apellant tõendada tunnistajate ütlustega. Lisaks selle on ebaselge, kas tunnistajatele on üldse teada mingid asjas tähtsust omavad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule tõendite ebaõige hindamise, s.o tunnistaja ütluste ebaõige tõlgendamise, osas. Maakohtu 12.03.2012.a istungi protokollist (t lk 70-71) nähtuvalt on tunnistaja N.V. andnud ütlusi selle kohta, et KÜ Linda 1 kojamehena töötades viis ta dokumente korteriühistu liikmete postkastidesse. Tunnistaja ütluste kohaselt palus Jelena Bondarenko (KÜ Linda 1 juhatuse liige) viia tal Roburinki postkasti dokumente 2 nädalat enne koosolekut. Tunnistaja kinnitas, et dokumentide hulgas olid kutse, plaan ja aruanne, mille tunnistaja pani hageja postkasti. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas maakohus tunnistajale küsimuse ka hageja postkasti asukoha kohta. Tunnistaja vastas, et tema ise elab 3. [trepikojas], aga Roburink asub 4.
8.Hagi on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tunnistaja ütluste näol esitas kostja tõendi, millest nähtub, et kostja (korteriühistu) edastas üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajaliku kutse jm dokumendid nõuetekohaselt, paigutades need liikmete postkastidesse. Tunnistaja kinnitas sõnaselgelt, et ta pani kutse ja dokumendid ka hageja, s.o OÜ Roburink, postkasti. Hageja (apellant) ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema postkasti kutset ega dokumente tegelikkuses ei laekunud. Samuti ei ole hageja lükanud ümber kostja esitatud tõendi (tunnistaja ütluste) usaldusväärsust. Soovides tugineda tunnistaja ütluste ebaõigsusele pidanuks hageja esitama sellekohased väited viivitamatult juba asja menetlemisel maakohtus.

Kolleegium leiab, et maakohus asus asjas esitatud tõendeid analüüsides põhjendatult seisukohale, et korteriühistu 02.06.2011.a üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti selleks ettenähtud korda ja puudus alus tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus.

9.Hageja (apellant) ei esitanud esimese astme kohtu menetluses väidet, et tema postkast ei asu maja trepikojas koos teiste postkastidega. Samuti ei esitanud hageja maakohtu istungil vastuväiteid tunnistaja ütlustele oma postkasti paiknemise kohta. Asjaolule, et tema postkast paikneb teistest postkastidest eraldi maja välisseinal, tugines hageja (apellant) esmakordselt ringkonnakohtu menetluses. Apellant ei põhistanud, miks ta nimetatud asjaolu juba esimese astme kohtu menetluses esile ei toonud. Samas ei vaidlustanud vastustaja ringkonnakohtu istungil, et OÜ Roburink postkast paikneb väljaspool trepikoda, s.o hoone välisseinal. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu arvestades ei ole alust tuvastada maakohtu poolset menetlusnormi rikkumist või materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist, mis oleks võinud kaasa tuua asjas ebaõige lahendi tegemise. Kolleegium jääb eelpool väljendatud seisukohale, et kostja KÜ Linda 1 on täitnud käesolevas asjas temal lasuvat tõendamiskoormist, s.o esitanud piisavad tõendid selle kohta, et üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti kehtestatud nõudeid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et koosoleku kutsed ja muud dokumendid edastati ühistu põhikirjas ettenähtud viisi(de)l kõigile ühistu liikmetele. Seega on õige vastustaja seisukoht, et OÜ Roburink postkasti täpne asukoht ei oma asja lahendamisel tähtsust ja see ei anna alust tuvastada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist.
10.Kuna korteriühistu 02.06.2011.a üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole kinnitust leidnud, siis puudub kolleegiumi arvates vajadus hinnata apellandi ülejäänud väiteid selle kohta, kuidas sai ta enda väitel teavet koosoleku toimumisest ja päevakorrast ning kuidas toimub apellandi ja korteriühistu vaheline suhtlemine. Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et korteriühistu (kostja) käitub pahatahtlikult, kui ei edasta apellandile eraldi teateid koosolekute toimumise kohta. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et KÜ Linda 1 põhikirja p 6.4 kohaselt tuleb teated üldkoosoleku kokkukutsumise kohta riputada elamu trepikodade infotahvlitele. Seega põhikirjast ei tulene korteriühistu kohustust edastada teateid igale korteriühistu liikmele eraldi. Kostja on siiski kinnitanud, et lisaks infotahvlitele väljapanemisele edastatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teated ka ühistu liikmete postkastidesse. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ka 02.06.2011.a üldkoosoleku kutse edastati hageja postkasti. Kolleegium märgib, et TsÜS §-des 32 ja 138 sätestatud heas usus tegutsemise kohustus on vastastikune, s.o mitte üksnes korteriühistul ei ole kohustust käituda oma liikmete suhtes heauskselt, vaid ka liikmel on kohustus tegutseda heas usus suhetes korteriühistuga. Seega juhul, kui hageja leidis, et ühistu põhikirjas ettenähtud üldkoosolekute kokkukutsumise kord ei taga talle võimalust infot õigeaegselt saada, siis tulnuks tal taotleda korteriühistult kutsete jm dokumentide temale edastamist muul viisil. Samas, arvestades kostja poolt esiletoodut, mille kohaselt kutsed edastati ja edastatakse liikmetele ühtlasi postkastidesse, on ringkonnakohtu arvates ühistu liikmel piisavalt võimalusi saada teavet korteriühistu üldkoosolekute toimumise kohta.
11.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited seoses korteriühistu 13.12.2011.a üldkoosolekuga, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse lahendamisega.
12.MTÜS § 28 lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu liikmetel õigus saada ühingu juhatuselt vajalikku teavet mittetulundusühingu, sh korteriühistu (KÜS § 1 lg 2), juhtimise kohta. KÜS §

15 sätestab ka täpsemad korteriühistu juhatuse kohustused ühistu majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande koostamisel ning liikmetele tutvumiseks esitamisel. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud nõuet kostja kohustamiseks dokumentide ja/või informatsiooni esitamiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust võtta seisukohta selles, kas kostja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hagejale kui korteriühistu liikmele teabe andmisel.

13.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium