Hageja Osaühing Õigusbüroo Alvar Kaljurand (registrikood 10090352), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja Linda Türk
Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-5353 ja Harju Maakohtu 28. märtsi 2012. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
1.Osaühing Õigusbüroo Alvar Kaljurand (hageja) esitas 9. veebruaril 2011 Harju Maakohtule hagi Linda Türgi (kostja) vastu 14 725 euro 62 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2006. aasta märtsis hageja poole õigusabi saamiseks V. Nikitina pärimisasjas. 31. märtsil 2006 andis kostja hagejale volikirja esindada teda läbirääkimistel, kohtus ja teistes asutustes ning sõlmida pärimisasja kohta kokkuleppeid. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja tasu suurus on 600 krooni tunnis. 5. aprillil 2006 avaldas kostja
hagejale, et ta ei suuda õigusabi eest raha maksta, ja palus võimaldada tasuda muul viisil.
18.septembril 2006 sõlmisid pooled õigusabilepingu, mille p 3.2 järgi, kui hagejal õnnestub saavutada pärimisvaidluses kokkulepe V. Kopeinikuga (teine pärija) ja pärandvara müüa, tasub kostja hagejale 50% kostja saadavast korteri müügihinnast. Hageja tegevuse tulemusena sõlmis kostja pärimisvaidluses teise pärijaga kohtuvälise kokkuleppe, millega võttis endale kohustuse pärandvara müüa ning maksta osa müügihinnast teisele pärijale. Kostja vormistati pärimisvaidluse esemeks olnud korteriomandi omanikuks 6. juunil 2007. Pärast seda avaldas kostja hagejale, et ta soovib jätta korteri endale. Korterile leiti ostja, kuid kostja jättis müügilepingu sõlmimiseks 8. veebruaril 2008 notari juurde ilmumata. 26. märtsil 2008 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi korteriomandit võõrandada. Tsiviilasjas nr 2-08-12675 on jõustunud kohtuotsustega mõistetud kostjalt teise pärija kasuks välja pool korteriomandi turuväärtusest ja leppetrahv kompromissilepingu rikkumise eest. Kuna kostja rikkus ka hagejaga sõlmitud õigusabilepingut, jäi hagejal saamata 1/4 korteriomandi väärtusest, s.o 13 897 eurot 76 senti. Lisaks kandis hageja kostja eest kulusid 827 eurot 86 senti. Hagejal tekkis kostja vastu nõudeõigus hiljemalt 2008. a veebruari lõpus, mil kostja teatas teisele pärijale, et ta loobub kohtuvälise kokkuleppe täitmisest.
2.Kostja palus kohtul kohaldada aegumist. Hagejal tekkis õigus nõuda õigusabilepingus kokkulepitud tasu pärast seda, kui kostja sai korteriomandi omanikuks. Hageja nõudis kostjalt korteri müümist ja tasu maksmist viimati
10.detsembril 2007, kui reserveeris müügitehingu sõlmimiseks notari juurde aja. Kostja keeldus korterit müümast ja hagejale õigusabilepingus kokkulepitud tasu maksmast, sest hageja sai kostjalt allkirja lepingule pettuse teel. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 2007. aastal, aegus see
1.jaanuaril 2011. Hagi esitati pärast aegumistähtaja möödumist.
3.Harju Maakohus tegi 9. augustil 2011 vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata ning jätkas tsiviilasja menetlust. Vaheotsuse kohaselt tekkis hageja nõudeõigus ajast, mil ta sai kätte kostja 26. märtsi 2008. a avalduse selle kohta, et kostja ei soovi korteriomandit võõrandada. Hageja nõude saab lugeda aegunuks alles
27.märtsist 2011. Hagi esitati 9. veebruaril 2011.
4.Harju Maakohus jättis 28. märtsi 2012. a otsusega hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Aegumistähtaeg algab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Hagist nähtuvalt soovis hageja, et kostja müüks korteri, kuid kostja keeldus sellest. Kostja väitel ei olnud tal tahet korteriomandit müüa ning ta soovis jätta korteriomandi enda omandisse. Seega tekkis hagejal õigusabilepingus kokkulepitud tasu nõudeõigus 6. juunil 2007, s.o järgmisel päeval pärast seda, kui kostja sai korteriomandi omanikuks.
5.Hageja esitas maakohtu 28. märtsi 2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asja maakohtule menetlemiseks või teha uue otsuse, millega
hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võinud maakohus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, sest aegumise kohta on tehtud jõustunud vaheotsus, millega jäeti aegumine kohaldamata.
6.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2012. a otsusega maakohtu 28. märtsi 2012. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes kohtuotsuse õiguslikku põhjendust. Apellatsioonimenetluse kulud jäid hageja kanda. Kuna hageja oli esitanud kahju hüvitamise nõude, ületas maakohus hagi piire, kui käsitles otsuses õigusabiteenuse tasu nõuet. Hageja taotles kahju hüvitamist, tuginedes õigusabilepingu p-le 2, mille kohaselt oli poolte tegevuse eesmärgiks jõuda kokkuleppele teise pärijaga, pärandvara müüa ja jagada müügihind vähemalt pooleks, selle võimatuse korral saavutada kohtus teise pärija hagi rahuldamata jätmine võimalikult suures ulatuses. Õigusabilepingu p 3.2 järgi, kui hagejal õnnestub saavutada kokkulepe teise pärijaga ja vara müüakse, siis tasub kostja hagejale poole kostja saadud müügihinnast, kusjuures tehingute kulud kannab hageja. Hageja arvates on tema kahjuks summa, mis tal jäi saamata korteri müügitehingu sõlmimata jätmise tõttu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et õigusabilepingu p 3.2 järgi on tal õigus saada tasu, kui pärandvara müüakse. Kuna pärandvara ei ole müüdud, ei ole saabunud õigusabilepingus kokkulepitud tingimus tasu saamise kohta. Hiljemalt 7. veebruaril 2008, kui hageja sai kostjalt kirja volituse tühistamise kohta, pidi olema hagejale selge, et korteriomandit ei müüda ja õigusabitasu ei maksta. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 alusel on omanikul õigus otsustada, kas ta omandi võõrandab. Seega ei ole hagejal õigus nõuda 1/4 korteriomandi väärtusest. Tõendatud ei ole, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, mis annaks aluse kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta on kandnud kulusid, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Kulude hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja lahendamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt tegi maakohus otsuse aegumise kohta, kuigi jõustunud vaheotsuses oli maakohus võtnud seisukoha, et hagi ei ole aegunud. Ringkonnakohus jättis selle tähelepanuta. Seega rikkusid alama astme kohtud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus ületas hagi piire, kui leidis, et hageja sai kostja rikkumisest teada juba 7. veebruaril 2008. Hageja sai kostja eeldatavast rikkumisest teada 11. veebruaril 2008, kostja rikkumisest sai hageja teada 28. märtsi 2008. a kirjast. Asjas kohaldub TsÜS § 146 lg 4, sest kostja rikkus oma kohustust tahtlikult. Vaatamata sellele, et kohtud lugesid hagi aegunuks, asusid nad valesti hindama hagi põhjendatust.
Ringkonnakohtu seisukoht, et lepingu järgi pidi hageja saama tasu siis, kui korter müüakse, ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 127 ning TsÜS § 102 lg-ga 2 ja § 104 lg-ga 1. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kulude hüvitamise nõue on hagejale loovutatud.
9.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Alternatiivselt palub kostja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja asi saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 kohaselt menetlemiseks samale maakohtule.
11.Kassatsioonkaebus on esitatud TsMS § 670 lg-s 1 sätestatud kassatsioonitähtaja jooksul. Toimikust nähtuvalt saatis ringkonnakohus hagejale 25. oktoobril 2012 teate, et kohtuotsus toimetatakse kätte TsMS § 327 lg 1 järgi, hoiustades selle ringkonnakohtu kantseleis (I kd, tl 191). Kassatsioonkaebuse kohaselt sai hageja otsuse kätte TsMS § 327 lg 3 alusel (II kd, tl 6). Seega algas kassatsioonitähtaeg 29. oktoobril 2012. Kassatsioonkaebus esitati 27. novembril 2012, s.o kassatsioonitähtaja viimasel päeval.
12.TsMS § 449 lg 3 võimaldab kohtul teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelnevast tuleneb mh see, et ka vaheotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus on jäetud rahuldamata (vt nt Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 15). Kohtuotsuse jõustumine sõltub selle pooltele kättetoimetamisest. Pool, kes maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esita, peab arvestama sellega, et kohtuotsus võib jõustuda apellatsioonitähtaja möödumisega (vt ka Riigikohtu 18. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-09, p 11). Vastuses hagiavaldusele palus kostja kooskõlas TsÜS §-ga 143 kohaldada aegumist ja teha selle kohta vaheotsuse (I kd, tl 46–49). Maakohus jättis 9. augusti 2011. a vaheotsusega aegumise kohaldamata ja jätkas menetlust. Asja materjalide kohaselt kinnitas kostja esindaja vaheotsuse kättesaamist
12.augustil 2011 ja hageja 13. augustil 2011 (I kd, tl-d 71–73). Kumbki pool ei esitanud vaheotsuse peale apellatsioonkaebust. Eeltoodust tulenevalt jõustus maakohtu 9. augusti 2011. a vaheotsus TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Kolleegium leiab, et kuna maakohus jättis jõustunud vaheotsusega aegumise kohaldamata, ei olnud maakohtul õigust jätta 28. märtsi 2012. a otsusega hagi rahuldamata aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttest tulenevalt ei saa kohus teha otsust poole aegumise taotluse
suhtes, mille kohta on juba jõustunud kohtulahend (vt nt TsMS § 428 lg 1 p 2, aga ka TsMS § 5 lg 1 ja TsÜS § 143). Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui asja edasisel menetlemisel ilmneb, et nõue on siiski aegunud, ei ole kohtul õigust jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu, kui aegumine jäeti jõustunud vaheotsusega kohaldamata.
13.Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et nõue on aegunud, ja leidis lisaks, et hageja nõue on põhjendamata. Ringkonnakohus eiras hageja apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus jättis valesti hagi rahuldamata aegumise tõttu, kuna aegumine oli varem jäetud vaheotsusega kohaldamata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistama maakohtu otsuse, olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest, ning saatma asja uueks arutamiseks maakohtule. Kuna maakohus jättis hagi ekslikult rahuldamata aegumise tõttu (vt otsuse p 12) ning ei kontrollinud hageja nõude põhjendatust, ei saanud ringkonnakohus nõude olemasolu hinnata.
14.Alama astme kohtute otsuste tühistamise aluseks on asjaolu, et maakohus jättis ekslikult hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu ning ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõiguse rikkumise tähelepanuta. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks vastata kassatsioonkaebuse väidetele hageja nõude põhjendatuse kohta ega kontrollida selles osas ringkonnakohtu otsuse õigsust. Arvestades asjaoluga, et maakohtu 9. augusti 2011. a vaheotsuse kohaselt ei ole hagi aegunud, peab maakohus asja uuel läbivaatamisel võtma hageja nõude kohta põhjendatud seisukoha.
15.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 palunud tagastada kautsjoni isikule, kes selle tema eest tasus.
16.Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.