Võlaõigus › Muud

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

2 (13)

nõue ka pärast käesoleva asja menetluse lõppu. Seetõttu ei näe hageja põhjust lahendada kohtuotsuses rohkem küsimusi kui kostja 29.06.2009. a ülesütlemisavalduse kehtivus. 26.06.2012. a esitas OÜ MaksiBussid kohtule hagiavalduse Palamuse valla vastu kahju summas 50 504,72 euro nõudes. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse tsiviilasjas nr 212-24878. Kohtuistungil teatas hageja, et hagi eesmärk on võrreldes hagi esitamise ajaga muutunud. Hagi esitamisel oli hagejal huvi jätkata „Sõitjate eriotstarbelise liiniveo avaliku teenindamise lepingu“ täitmist lepingus näidatud viisil. Nüüdseks on selline huvi ära langenud, kuna leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.12.2012. a ning alates sellest ajast on leping nagunii lõppenud. Hageja on esitanud teises tsiviilasjas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks, hagis on hageja märkinud kahjunõude alused alternatiivselt. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas tehtavast lahendist sõltub hageja kahjunõude alus. Kohtuistungil muutis hageja hagis esitatud positsiooni selle kohta, et kostjapoolse lepingu ülesütlemise puhul oli tegemist erakorralise ülesütlemisega. Hageja seletas, et kostja poolt lepingu ülesütlemise alus on segane. Korralise ülesütlemise korral, oleks kostja pidanud hüvitama hagejale kahju, mida kostja hageja nõudmisel aga ei teinud. Erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus, kuna kostja ei ole välja toonud hageja olulist lepingurikkumist ja sellist alust ei ole esinenud. Hageja möönis lõplikus seisukohas, et kostjapoolse lepingu ülesütlemise puhul on tegemist korralise ülesütlemisega, millest tulenevalt on kostjal kahju hüvitamise kohustus. Hageja leidis, et kostja on pannud hageja võimatu olukorra ette, ühelt poolt on kostja lepingu üles öelnud, teiselt poolt on lugenud lepingu lõpetatuks hageja poolt. Hagejal ei olnud muud võimalust, kui vaidlustada lepingu ülesütlemise kehtivus, et saada kohtu seisukoht, kuidas leping lõppes ning mis nõuded pooltel sellest tulenevalt on. Kostja on menetluses väitnud, et poolte vahel sõlmitud veoleping lõppes 02.09.2009. a, kuna hageja ei asunud lepingujärgseid vedusid teostama. Hageja ei ole kostja sellise seisukohaga nõus. Hagejale jääb arusaamatuks kostja seisukoht, mille kohaselt oleks hageja pidanud 01.09.2009. a asuma liinivedusid teostama. Kostja oli 29.06.2009. a kirjaga veolepingu üles öelnud. Hageja ei saanud pärast kostjapoolset lepingu ülesütlemist lepingut veelkord lõpetada konkludentsete tegudega. Hageja esitas taotluse jätta sõltumata asja lõpplahendist, kostja kanda menetluse venimisest tingitud täiendavad menetluskulud TsMS § 169 lg 1 alusel. Kostja on esitanud 20.01.2010. a õiguslikult põhjendamatu taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning 30.11.2011. a perspektiivitu vastuhagi õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes. Viidatud kostja avaldused on tinginud menetluse venimise rohkem kui kahe aasta vältel. Nimetatud taotlused on kohus jätnud rahuldamata ja vastuhagi menetlusse võtmata. Lisaks palus hageja jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud.

Kostja vastuväited ja taotlused

3 (13)

tuleneb õigussuhteid või mitte, s.t kas poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv või mitte. Kui vaatamata hageja tegelikule eesmärgile lahendatakse vaidlus üksnes osas, mis puudutab vaidlustatud tahteavalduse kehtivust, jääb lahendamata tegelik õigusvaidlus poolte vahel, milleks on vaidlus lepingu kehtivuse üle. Kostja leiab, et isegi tahteavalduse kehtetuse korral on veoleping lõppenud. Kostja tegi hagejale tahteavalduse veolepingu ülesütlemiseks alates 01.09.2009. a. samal ajal algas õpilaste ja lasteaia laste vedu, mida suveperioodil ei toimunud. Hageja ei asunud 01.09.2009. a ega ka mitte hiljem teostama veolepinguga ettenähtud vedusid. Seejuures ei ole Palamuse Vallavalitsus OÜ-le MaksiBussid teinud takistusi veolepinguga ettenähtud kohustuste täitmisel. Eeltoodust tulenevalt on OÜ MaksiBussid aktsepteerinud veolepingu ülesütlemist Palamuse Vallavalitsuse poolt ja lugenud ka ise veolepingu lõppenuks alates 01.09.2009. a.

4 (13)

Nimetatud tahteavalduse sisu koosmõjus TsÜS § 137 lg-ga 1 tähendab, et kostja tahteavalduse alusel oleks leping lõppenud 01.09.2009. a kell 24.00. Seega leiab kostja, et 01.09.2009. a oli hageja kohustatud veel liinivedusid teostama. Hageja ei asunud 01.09.2009. a ega hiljem teostama lepinguga kokkulepitud vedusid. Seega järeldab kostja, et hageja lepingu mittetäitmisele asumine võib olla käsitletav ka hageja enda tahteavaldusena, mis on suunatud veolepingu ülesütlemisele.

II KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab käesoleva otsusega kostja menetluslikud taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ja määratud tsiviilasja hinna muutmiseks ning täiendava riigilõivu nõudmiseks hagejalt. Kostja esitas kohtule taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja on esitanud hagiavalduse lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes Palamuse Vallavalitsuse vastu. Hageja on selgitanud, et tema eesmärgiks on hiljem kostjalt kahjuhüvitise nõudmine, käesolevast lahendist sõltub hageja kahjunõude alus. Kostja leiab, et Palamuse Vallavalitsus ei saa olla asjas kostjaks, kuna tegemist ei ole juriidilise isikuga. Palamuse Vallavalitsus on Palamuse valla, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik, organ. Palamuse Vallavalitsusel puudub võime kanda õigusi ja kohustusi ning seetõttu pole võimalik hagejal nõuda vallavalitsuselt kahju hüvitamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et Palamuse Vallavalitsus iseseisvalt ei saa olla kohtumenetluses pooleks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 205 lg 2 kohaselt on

5 (13)

kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi on isikud, kellel on õigusvõime, füüsilised isikud ja juriidilised isikud. TsMS § 24 järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 2 näeb ette, et avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuseks vald ja linn. KOKS § 4 p 1 alusel on vallavalitsus omavalitsuse organ. KOKS § 10 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslik juriidiline isik vald ning vallavalitsus valla esindaja. Seega ei ole vallavalitsusel juriidilise isiku õigusvõimet ning vallavalitsus ei saa olla kohtumenetluses pooleks. Hageja on esitanud hagiavalduse tuvastamaks veolepingu ülesütlemise tühisus. Nimetatud lepingu sõlmis hagejaga Palamuse Vallavalitsus valla esindajana. Lepingupooleks on Palamuse vald kui juriidiline isik. Seega käesolevas asjas saab olla kostjaks avalik-õiguslik juriidiline isik Palamuse vald, kelle vastu nõue on esitatud. Kohus leiab aga, et kuigi formaalselt on hagiavalduses märgitud kostjaks Palamuse Vallavalitsus, saab lugeda kostjaks Palamuse valla. Hageja on möönnud, et kostjaks on Palamuse vald mitte vallavalitsus nagu hagiavalduses on märgitud. Samas ei ole hageja taotlenud kostja asendamist. TsMS § 208 lg 1 kohaselt on kostja asendamine lubatud üksnes hageja taotlusel. Kohus leiab, et kostja asendamine käesolevas asjas ei oleks ka põhjendatud, eriti arvestades, et kostja vaidlustas kostja isiku menetluse lõppstaadiumis, kui asi oli läbinud eelnevalt kõik kolm kohtuastet ja saadetud uueks arutamiseks maakohtule ning pooled olid esitanud enda sisulised seisukohad. Kostja asendamise korral tuleks TsMS § 208 lg 3 alusel alustada asja läbivaatamist algusest peale. Selline olukord on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Menetluses on osalenud Palamuse Vallavalitsus. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Nimetatud sätte põhjal saab lugeda, et Palamuse Vallavalitsus on teostanud menetlusõigusi Palamuse valla nimel. TsÜS § 31 lg 5 alusel saab omistada juriidilisele isikule ka tema organi teadmise. Läbi seadusliku esindaja – vallavalitsuse – on Palamuse vald teadlik kohtumenetlusest ning saanud teostada menetlusõigusi, muu hulgas esitada enda seisukohad, vastuväited ja taotlused. Kostja esitas kohtule taotluse tsiviilasja hinna suurendamiseks ja hagejalt täiendava riigilõivu nõudmiseks. Kohus määras 19.04.2010. a määrusega tsiviilasja hinnaks 282 825 krooni. Kohus lähtus hagihinna määramisel TsMS § 125 alusel tuvastushagiga taotletava hüve väärtusest. Kohus leidis, et hageja nõue on suunatud sellele, et poolte vahel sõlmitud veoleping muutuks taas kehtivaks. Lepingu kehtimise korral saaks hageja sellelt eeldatavalt ka tulu. Hageja esitas kohtule arvutuskäigu eeldatava tulu kohta, mis hageja hinnangul võib olla 782 328 krooni. Samas on hageja esitanud kostjale 21.09.2009. a kahjunõude, kus on märkinud eeldatavaks majanduslikuks tuluks vähemalt 282 825 krooni. Kohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud arvutuskäigus on liiga palju oletuslikku, mistõttu ei ole sel alusel võimalik lepingu väärtust hinnata. Kohus lähtus põhimõttest, et pooltele ei tohiks kohtumenetluse läbiviimisega tekitada ebamõistlikku kahju ning määras hagihinnaks väiksema esitatud summadest ehk 282 825 krooni, arvestades ka seda, et kostja on kahel korral kinnitanud, et tema meelest on nimetatud summa õiglane hagi hind. Kroonides määratud tsiviilasja hind vastab 18 075,81 eurole. 27.06.2012. a esitas OÜ MaksiBussid hagiavalduse Palamuse valla vastu veolepingu lõpetamisest tuleneva kahju summas 50 504,72 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-12-24878). Kostja leiab, et ka käesolevas asjas määratud tsiviilasja hinda tuleb suurendada ning määrata tsiviilasja hinnaks 50 504,72 eurot, kuna on selgunud täpne hüve väärtus, mida hageja nõuab.

6 (13)

TsMS § 136 lg 4 näeb ette, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et tsiviilasja hinna suurendamine ei ole põhjendatud ning kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 123 näeb ette, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Kohus on käesolevas asjas lähtunud tsiviilasjas hinna määramisel hagi esitamise seisuga hageja poolt avaldatud eelduslikust hüve väärtusest, mida ta lootis hagiga saada. Asjaolu, et hageja on hiljem esitanud nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks suuremas nõudes, ei anna alust tuvastushagi hinda suurendada. Käesolevas asjas hagi rahuldamine ei taga, et teises tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis ka nõutud ulatuses välja mõistetakse. Tsiviilasja suurendamine ei annaks käesolevas asjas ka midagi juurde. Tsiviilasja hind omab tähtsust eeskätt hagilt makstava riigilõivu arvutamise osas. Vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hageja on tasunud hagilt hinnaga 282 825 krooni, riigilõivu kokku 30 000 krooni (I kd tl 15 ja tl 55), mis vastab 1917,35 eurole. Hagilt hinnaga 50 504,72 eurot, mis vastab 790 227 kroonile, tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 65 000 krooni. Seega tsiviilasja hinna suurendamisel tuleks hagejal tasuda hagilt täiendavat riigilõivu 35 000 krooni, mis vastab 2236,90 eurole. TsMS § 147 lg 3 sätestab, et kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude kostja poolt lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tegemist on tuvastushagiga, mille lahendamisel ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks varalist väärtust. Hagiga saavutatav eeldatav varaline hüve on vaid tsiviilasja hinna arvutamise aluseks. Seega ei mõjutaks hageja poolt täiendava riigilõivu tasumine või selle tasumata jätmine kohtulahendi ulatust. Kohus ei saa jätta hageja tuvastusnõuet osaliselt (ehk selles osas, millelt ei ole riigilõivu tasutud) läbi vaatamata. Ehkki tsiviilasja hind omab teatavat tähendust ka menetluskulude määramise aspektist, ei pea kohus põhjendatuks seda üle tähtsustada. Menetluskulude määramise aluseks on siiski TsMS § 175 lg.1 alused-põhjendatus ja vajalikkus. Tsiviilasja hinna määramine lähtuvalt eesmärgist saavutada suurem menetluskulude võimalus ei ole kooskõlas TsMS § 2 ülesandega. Asja sisulises osas leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja OÜ MaksiBussid ja kostja Palamuse vald vallavalitsuse kaudu sõlmisid 03.01.2008. a „Sõitjate eriotstarbelise liiniveo avaliku teenindamise lepingu“ (edaspidi nimetatud leping, I kd tl 7-11). Lepingu järgi kohustus OÜ MaksiBussid osutama Palamuse Vallavalitsusele kokkulepitud tasu eest ja mahus ühistransporditeenuseid perioodil 01.01.2008. a kuni 31.12.2012. a, mis oli kokku lepitud lepingu kehtivuse ajaks. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist reisijaveolepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 järgi. VÕS § 824 lg 1 näeb ette, et reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Pooled olid lepingus kokku leppinud, et leping kehtib kuni 31.12.2012. a. Palamuse Vallavalitsus teatas 29.06.2009. a kirjaga (I kd tl 13) OÜ-le MaksiBussid, et lõpetab lepingu ennetähtaegselt 01.septembril 2009. a.

7 (13)

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt lepingu ennetähtaegne lõpetamine on kehtiv. Hageja leiab, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise tahteavaldus on tühine. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et lepingu lõpetamine on kehtiv. Alternatiivselt on kostja väitel isegi lepingu temapoolse ennetähtaegse lõpetamise kehtetuse puhul leping igal juhul ennetähtaegselt lõppenud alates 02.09.2009. a, kuna hageja ei asunud lepingut täitma. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muul alusel. Ühepoolselt on võimalik lepingut lõpetada korraliselt, st sisuliselt põhjuseta või erakorraliselt õiguskaitsevahendina olulise rikkumise puhul. Tulenevalt VÕS § 8 lg-s 2 ettenähtud lepingu täitmise kohustuslikkuse põhimõttest, ei ole üldjuhul lubatud tähtajalise lepingu puhul lepingut enne tähtaja möödumist ühepoolselt korraliselt lõpetada. Erandina on seaduses eri lepingute puhul ette nähtud võimalus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks, mis võib olla seotud näiteks hüvitise maksmisega. Sarnaselt on selline erisäte ette nähtud VÕS § 845 lg-s 1 reisijaveolepingu kohta. VÕS § 845 lg 1 näeb ette, et teisel lepingupoolel on õigus leping igal ajal üles öelda, kuid ta peab hüvitama vedajale sellest tekkiva kahju. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 9.5. on kokku lepitud, et lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele kirjalikult vähemalt 2 kalendrikuud ette, samuti hüvitama teisele poolele ennetähtaegse lõpetamisega tekitatud kahju. Seega sätestab pooltevahelise lepingu p.9.5 täpses vastavuses seaduses sätestatuga lepingu korralise ülesütlemise võimaluse ja korra. Lisaks korralisele lepingu lõpetamisele, on poolele õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada teise poole olulise lepingurikkumise korral. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse rikkumise korral õiguskaitsevahendina lepingust taganeda või lepingu üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on ülesütlemise regulatsiooni kohaldamise eeldus, et tegemist on kestvuslepinguga. VÕS § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, mis on sõlmitud tähtajatult. Poolte vahel sõlmitud reisijateveoleping oli sõlmitud tähtajaliselt, seega ei ole tegemist kestvuslepinguga. Seega ei saa lepingu erakorralisele ülesütlemisele kohaldada ülesütlemise kohta käivaid sätteid, kohaldamisele kuuluvad taganemise kohta ettenähtud sätted. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemiseks on seaduses ettenähtud formaalsed nõuded, mida tuleb täita. VÕS § 116 lg 4 kohaselt tuleb enne lepingust taganemist, anda teisele poolele täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Ilma täiendavat tähtaega andmata on lepingust taganemine lubatud, kui rikuti sama paragrahvi lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust (rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu) või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 järgi on taganemine lubatud üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool sai teada lepingurikkumisest või täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse kohustuslikku vorminõuet, samuti ei ole ette nähtud konkreetseid sisunõudeid. Oluline on, et tahteavaldus oleks selge ja väljendaks tahet leping lõpetada. Palamuse Vallavalitsus on saatnud hagejale 29.06.2009. a kirja nr 8-2/696 (I kd tl 13), milles teatab, et lõpetab poolte vahel 03.01.2008. a sõlmitud sõitjate eriotstarbelise liiniveo avaliku teenindamise lepingu alates 01.09.2009. a lepingu punkti 9.5 alusel. Lepingu punkt 9.5 sisaldab kokkulepet lepingu korralise ühepoolse lõpetamise õiguse kohta koos teisele poole kahju hüvitamise kohustusega. Seega kostja lepingu lõpetamise teate sisust tuleb järeldada, et kostja soov oli leping lõpetada ennetähtaegselt korraliselt. Selline õigus on ette nähtud

8 (13)

reisijateveolepingu puhuks VÕS § 845 lg-s 1. Sel alusel võib lepingu pool lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada sisuliselt põhjuseta, kuid peab hüvitama teisele poolele kahju. Poolte vahel on olnud menetluses vaidlus selle üle, kas kostja on lepingu ühepoolselt lõpetanud korraliselt või erakorraliselt hageja rikkumise tõttu. Hagiavalduses leidis hageja, et kostja on lepingu lõpetanud erakorraliselt, kuid jätnud täitmata erakorralise lõpetamise formaalsed nõuded. Hageja leidis, et kostja viitas küll 29.06.2009. a lepingu lõpetamise tahteavalduses lepingu punktile 9.5 ehk lepingu korralise ülesütlemise sättele, kuid samas viitas hiljem hagejapoolsetele rikkumistele. Hageja esitas kohtule tõendina Palamuse Vallavalitsuse 05.08.2009. a kirja nr 8-2/696 (II kd tl 189-190), milles Palamuse Vallavalitsus vastavalt hageja järelepärimisele põhjendab lepingu lõpetamist. Nimetatud kirjas põhjendab Palamuse Vallavalitsus lepingu lõpetamist seoses hagejaga rikkumistega. Kirjas teatab Palamuse Vallavalitsus, et hageja poolt 03.01.2008. a sõlmitud veolepingu täitmine ei rahuldanud kostjat kui tellijat. Kostja teatel ei informeerinud hageja teda transpordivahendi rikke korral vedude ärajäämisest ega taganud transpordivahendi asendamist, millega rikkus lepingu punkte 4.1.8 ja 4.1.10. Õpilaste veo ärajäämise tagajärjel oli häiritud õppetöö ning kool avaldas vedaja suhtes rahuolematust. Lisaks ei täitnud hageja lepingu punkti 4.1.15 ning ei esitanud kostjale nõuetekohaselt reiside kogust, tihti esines juurdekirjutisi. Kostja avaldas kirjas, et lepingu lõpetamise põhiargumendiks ongi eelpool toodud häired liiniveo teenuse osutamisel. Kohtuistungil muutis hageja enda seisukohta ja leidis, et kostja poolt lepingu ühepoolse lõpetamise puhul oli tegemist lepingu korralise ülesütlemisega lepingu punkti 9.5 alusel. Hageja teatel ajas hagejat segadusse kostja poolt hageja rikkumistele viitamine ning seetõttu polnud selge, millisel alusel kostja lepingu lõpetas. Kostja möönis oma vastuväidetes, et veolepingu lõpetamise ajendiks oli rahulolematus hageja osutatava teenus kvaliteediga, kuid kostja ei kasutanud veolepingu lõpetamist õiguskaitsevahendina rikkumise tõttu. Kostja ütles lepingu üles korraliselt vastavalt lepingu punktile 9.5. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt korraliselt. Lepingu punktis 9.5 olid pooled kokku leppinud võimaluse lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 2 kalendrikuud ette, samuti hüvitama teisele poolele ennetähtaegse lõpetamisega tekitatud kahju. Ka VÕS § 845 lg-s 1 on reisijaveolepingu puhul tellijale ette nähtud õigus ühepoolselt leping igal ajal korraliselt üles öelda, kohustusega hüvitada vedajale sellest tekkiva kahju. Hinnates poole (kostja ) tahteavaldust ülesütlemisavalduse sisu järgi, tulebki lähtuda 29.06.2009.a. kirja tekstist. Selles tekstis pole ainsatki vihjet, et leping lõpetatakse õiguskaitsevahendina oluliste lepingurikkumiste tõttu, puuduvad ka viited sellistele lepingurikkumistele. Kohtuasjas ei ole esitatud viiteid sellistele lepingurikkumistele, millele tuginedes kostja lepingu üles ütles. Seetõttu ei saa selliseid lepingurikkumisi ka kohus käsitleda. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise tahteavaldus oli tehtud kostja poolt nõuetekohaselt ning lepingu ülesütlemine ei ole vorminõuete rikkumise tõttu tühine nagu hageja seda hagis väidab. TsÜS § 83 näeb ette, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seaduses ei ole VÕS § 845 lg 1 alusel reisijaveo korraliseks ülesütlemiseks ette nähtud kohustuslikku vorminõuet ega konkreetseid sisunõudeid. Pooled on lepingu punktis 9.5 kokku leppinud, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele teatada kirjalikult ette vähemalt 2 kalendrikuud. Nimetatud nõuded on kostja poolt täidetud. Kostja on esitanud hagejale lepingu korralisest ülesütlemisest

9 (13)

alates 01.09.2009. a kirjalikult 29.06.2009. a kirjaga. Hageja kinnitab teate kättesaamist. Seega on lepingu korraline ülesütlemine kostja poolt olnud nõuetekohane ning ülesütlemine on kehtiv ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel saab lugeda, et poolte vahel 03.01.2008. a sõlmitud tähtajaline „Sõitjate eriotstarbelise liiniveo avaliku teenindamise leping“ lõppes 01.09.2009. a kostjapoolse korralise ülesütlemisega. Alates sellest ajast ei olnud pooltel õigust nõuda teiselt poolelt lepinguliste kohustuste täitmist. VÕS § 845 lg 1 alusel lepingu ühepoolse lõpetamise tagajärjeks on tellija kohustus hüvitada vedajale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud kahju. Kostja on väitnud alternatiivselt, juhuks, kui kohus tuvastab, et kostjapoolne lepingu lõpetamine on tühine, et saab lugeda, et hageja on ise teinud oma tegevusetusega tahteavalduse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kostja selgitas, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule teostas hageja õpilaste ja lasteaia laste vedu, mida suveperioodil ei toimunud. Uus õpilaste vedu algas 01.09.2009. a. Kostja määras lepingu lõppemise päevaks 01.09.2009. a. Kostja selgituste kohaselt nimetatud tahteavalduse sisu koosmõjus TsÜS § 137 lg-ga 1 tähendab, et kostja tahteavalduse alusel oleks leping lõppenud 01.09.2009. a kell

10 (13)

vedusid teostama ei vajata, et on sõlmitud uus leping vedajaga. Kohtuistungil väitis ka kostja esindaja, et juba enne kostjale lepingu lõpetamise teatise saatmist otsustati Palamuse Vallavalitsuse 25.06.2009. a otsusega sõlmida laste liinivedude teostamiseks leping uue vedajaga. Kostja esindaja teatel hakkas alates 01.09.2009. a teostama vedusid teine äriühing. Seega oli kostja ise teinud konkludentseid tegusid, millest saab välja lugeda tema tõelise tahte - tellinud pooltevahelise veolepingu objektiks olnud veo teiselt teenuseosutajalt, kes 01.09.2009 seda teenust juba ka osutas. Seetõttu puudub alus väita, et ka hagejal olnuks võimalik 01.09.2009 sama teenust osutada. Lepingu täitmine hageja poolt oli seotud ka oluliste materiaalsete ressursside panustamisega. Lepingu punkti 4.1.7. kohaselt oli hagejal kohustus omada heas seisukorras ja piisava suurusega transpordivahendit ja lisaks teenindavale transpordivahendile ka reservis ühte transpordivahendit. Lisaks lepingu punkti 4.1.16. kohaselt oli hagejal kohustus omada ühistranspordi tegevusluba. Ebamõistlik oleks eeldada, et hageja pidi pärast lepingu lõpetamise teatise saamist ja pärast suveperioodi tagama üheks päevaks, s.o 01. septembriks 2009. a transpordivahendite ja tegevusloa olemasolu. Seega ei saanud kostja hea usu põhimõttest lähtudes eeldada, et hageja asub 01.09.2012. a lepingut täitma ning hageja poolt 01.09.2009. a lepingu mittetäitma asumist ei saa käsitleda hagejapoolse lepingu lõpetamise tahteavaldusena. Fakt, et kostja seda tegelikult ei eeldanudki, kajastub kostja enda tegevuses (uue vedajaga lepingu sõlmimine). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega üldjuhul tuleks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid ei ole antud juhul kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus kostja vastuhagiga seotud menetluskulude ja asja venimisest tingitud menetluskulude kostja kanda jätmine. Palamuse Vallavalitsus esitas 02.12.2011. a kohtule vastuhagi OÜ MaksiBussid vastu õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes. Tartu Maakohtu 03.01.2012. a määrusega jäeti Palamuse Vallavalitsuse vastuhagi menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 07.11.2012. a. TsMS § 168 lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta kostja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja, kes oli vastuhagis hagejaks, kanda. TsMS § 169 lg 3 näeb ette, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise enda kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja esitas 23.12.2009. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse lepingu ennetähtaegse lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes. Kostja esitas 20.01.2010. a taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11 (13)

Tartu Maakohus otsustas 30.12.1010. a määrusega jätta OÜ MaksiBussid hagi Palamuse Vallavalitsuse vastu jätta läbi vaatamata. OÜ MaksiBussid esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus otsustas 11.04.2011. a määrusega määruskaebuse rahuldada, tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Palamuse Vallavalitsus esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse riigikohtule. Riigikohus otsustas 20.06.2011. a määrusega jätta määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2011. a määrus, millega tühistati maakohtu määrus, millega jäeti kostja taotlusel hagi läbi vaatamata ja otsustati saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tartu Ringkonnakohtu määruse alusel saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 27.12.2012. a esitas kostja kohtule avalduse, milles vaidles vastu kostja isikule, väites, et kohus on hagi valesti menetlusse võtnud. Samas avalduses taotles kostja tsiviilasja hinna suurendamist ja hagejalt täiendava riigilõivu nõudmist. Kohus lahendas kostja taotlused käesoleva lõpplahendiga ja leidis, et taotlused ei ole põhjendatud. Eeltoodust nähtub, et kostja on esitanud menetluse käigus erinevaid taotlusi, mis on olnud põhjendamatud, toonud kaasa suuremahulise menetluse ja jäetud lõpptulemusena rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 392 lg 1-st 1 on kohus pidanud välja selgitama hageja seisukohad kostja taotluste osas ning hageja on olnud kohustatud kostja taotlustele vastama. Suurem osa menetluse mahust ongi kulunud kostja põhjendamatute taotluste menetlemisele ja poolte seisukohtade väljaselgitamisele taotluste osas. Hagi ese ei ole eriliselt keerukas ning asjaolude ja seisukohtade väljaselgitamine haginõude osas ei ole iseenesest olnud ajamahukas. Kohus on hagi menetlusse võtnud 30. detsembril 2009. a. menetlus on veninud üle kolme aasta kostja taotluste tõttu. Kostja taotlused on osutunud põhjendamatuks ja jäetud rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 199 lg-st 1 on menetlusosalisel küll õigus esitada vastuväiteid ja taotlusi. Samas TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab, et kostja on menetlusõigusi kasutanud osaliselt pahauskselt, venitades sellega menetluse käiku. Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades peab menetlusosaline esitama kohtumenetluses taotlused õigeaegselt. Menetlusosalised peavad TsMS § 329 lg 1 järgi esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kostja on vaidlustanud hageja isiku ja taotlenud hagi läbivaatamata jätmist pärast seda, kui asi on läbinud varem kolm kohtuastet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esineb alus TsMS § 169 lg 3 alusel jätta kostja poolt esitatud ja rahuldamata jäänud taotlustega seotud menetluskulud kostja kanda. Kohus hindab, et 80 % asja menetluse mahust on kulunud kostja taotluste lahendamisele ning vaid 20 % hagi sisulisele lahendamisele. Seega jätab kohus 80 % menetluskuludest kostja kanda ja 20 % menetluskuludest hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

12 (13)

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.