Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

AS Swedbank esitas 02.07.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja S. M. vastu 941,33 euro ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg1 sätestatud määras nõudes. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude ja viivise menetluskuludelt väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid hageja ja kostja 29.02.208 laenulepingu nr. 08-030562–VL summas 25 000 krooni, laenu tagastamise lõpptähtajaga 12.03.2013.a, intressimääraga 21% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 31.01.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, 10.06.2011 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üle. Kostja koguvõlgnevus hageja ees moodustab 941,33 eurot, millest tagastamata laenusumma on 640,15 eurot, intress 131,84 eurot ja viivised 169,34 eurot.

ASJA KÄIK

Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagiavalduse kohaselt ning Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks xxx. Kostjale saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud märgetega; „isa keeldus vastu võtmast“, „kaks kättetoimetamisse katset ebaõnnestunud“. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri vastuse kohaselt on kostja elukoht politseile teadmata. Seoses sellega, et kostja S. M. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.jaanuaril 2013.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale S. M. ́le kätte Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2; § 76; § 82 lg 1; 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6; § 108 lg1 ning § 113 lg1. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingus sätestatud summades ja tähtaegadeks. Kostja poolt hagile tähtaegselt vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele avalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku 941,33 eurot, millest tagastamata laenusumma on 640,15 eurot, intress 131,84 eurot ja viivised 169,34 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 02.07.2012 (hagiavalduse esitamise päevast) kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 941,33 eurot ning viivis alates 02.07.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 47,93 eurot, kokku summas 172,93 eurot. Pärnu Maakohtu 28. mai 2012 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 31.05.2012. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 02.07.2012.a (kuna 30. juuni 2012 oli laupäev, siis on hagi esitatud õigeaegselt). Vastavalt TsMS § 144 p 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 02. juulil 2012, s.o üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 172,93 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.