Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Asjaolud 1(3)

2-13-5896 H L esitas 05. veebruaril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva kohtutäituri Andrei Krek tegevuse peale. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ning sellele lisatud dokumentidega, leidis, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Kohus 11. veebruari 2013 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t seaduse nõuetele vastava avalduse või hagiavalduse koostamiseks, menetlusosaliste ja nõude täpsustamiseks, tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. H L sai kohtumääruse isiklikult kätte 19. veebruaril 2013. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ta kohtule vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus tuvastas, et hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, avalduses ei ole märgitud kõik menetlusosalised, nõue on ebaselge ning avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtule esitatud dokumendi pealkirjas on märgitud, et tegemist on hagiavaldusega Narva kohtutäitur Andrei Krek tegevuse peale. Hageja nõudeks on SEB Panga ning kohtutäitur Andrei Krek ühise tegevuse koosmõjul aset leidnud ülekannete tulemusena hageja pangakontolt 160,56 eurot suuruse sissetuleku tagasitäitmine. Kohus selgitas hagejale menetlusdokumentidele esitatavad vorminõudeid, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 363 ja 338, mille lõike üks p 1, 5 ja 6 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Hanneli Laht on hagiavalduses märkinud vaid enda andmed, muude menetlusosaliste andmeid ei ole hagiavalduses märgitud. TsMS § 198 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosalised on: hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Kohus selgitas, et avaldusest peab olema selge, kes on hagiavalduses hageja ja kostja. Hagita menetluses esitatud avaldusest peab olema selge, kes on avaldaja ning peavad olema märgitud kõik avaldajale teadaolevad puudutatud isikud. Kohus selgitas, et TsMS § 363 lg 1 p 1-3 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avaldus on esitatud kohtutäituri tegevuse kohta. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib saada tagasi raha, mis olid kohtutäituri arestimisakti alusel võlgniku kontolt kinni peetud suurused, mis ületab seaduses sätestatud piirmaara. Kohus selgitas, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 on sätestatud kohtu pädevus täitemenetluses ning et kohtutäiturilt raha tagasinõudmist TMS-s ei ole ette nähtud. 2(3)

2-13-5896 Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 kui arestitud on võlgniku arvamusel liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal vastavad andmed kohtutäiturile esitada. Avalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja vastava avalduse kohtutäiturile esitanud, kuid kohtutäitur ei ole võlgniku raha aresti alt vabastanud ning avaldusest võib järeldada, et arestiga laekunud summad on sissenõudjale üle kantud. Kohus selgitas avaldajale kohtutäituri tegevuse peale kaebamise korda. TMS § 217-219 sätetest tuleneb, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. See tähendab, et võlgnik võib kohtus vaidlustada kohtutäituri otsust (nt otsust, millega jätab kohtutäitur konto arestist vabastamata). H L ei ole kohtule esitanud kohtutäituri otsust, mille peale ta esitab kaebuse ega vormistanud kohtule esitatud dokumenti, kui kaebus kohtutäituri otsuse peale. Hagiavaldust kohtutäituri tegevuse peale ei ole võimalik esitada. Avaldajal tuli täpsustada, kas ta esitas kaebuse kohtutäiturile ning kas kohtutäitur tegi esitatud kaebuse suhtes otsuse. Eelnimetatud otsuse olemasolul tuli see avaldajal esitada kohtule ning esitada tuli ka seaduse nõuetele vastav kaebus kohtutäituri otsuse peale. Kohus samuti selgitas hagejale alusetu rikastumise nõude esitamise võimalusi ning et kui hageja soovib esitada alusetu rikastumise nõude sissenõudja vastu, tuleb tal vormistada hagiavaldus, milles märkida õiged menetlusosalised (hageja, kostja) ning tasuda riigilõiv. Kohus selgitas, et hagiavalduselt ja hagita menetluses avalduselt tuleb tasuda riigilõiv seaduses sätestatud suuruses. Kohus selgitas ka menetlusabi taotlemise võimalusi ja korda. H L ei ole kohtu nõuet täitnud. Ta ei esitanud kohtule uut avaldust hagita menetluseks ega hagiavaldust. Samuti ei ole ta esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta. TsMS § 371 lg 1 p 3, p 9 ja lg 2 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikkust korrast; hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub H L hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust (antud juhul kaebus) menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.