Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
15.03.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-56465
Tsiviilasi
KOÜ avaldus STAS pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja KOÜ, registrikood XXX, asukoht: XXX, esindaja: SH, e-post: XXX Võlgnik: ST AS, registrikood XXX, asukoht: XXX, esindaja TM, e-post: XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
06.03.2013.a.
Jätta KOÜ avaldus STAS pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Jätta STAS-le ajutine haldur nimetamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses KOÜ kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja võlausaldaja nõue Võlausaldaja avalduse kohaselt tuleneb tema nõue võlgniku vastu 15.09.2010.a. OÜ BR, võlgniku, AS S (pankrotis) ja TVS OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingust, mille p 6.1 alsuel kohustusid võlgnik, AS S (pankrotis) ja TVS OÜ tellijatena tasuma OÜ-le BR lepinguga ettenähtud teenuste osutamise eest tasu summas 170 000 eurot. 04.04.2011.a. loovutas OÜ BR oma lepingust tuleneva nõude võlausaldajale. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees põhinõude osas on 110 984,84 eurot ja eeltoodud lepingu p-st 8.2 tulenevalt viiviste osas 222 643,25 eurot. Samuti tuleneb võlausaldaja nõue võlausaldaja ja võlgniku vahel 06. 04.2011. a sõlmitud vara müügilepingutest. 06.12.2012.a. edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik ei ole reageerinud. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited Võlausaldaja nõude aluseks olev leping on võltsitud st see on sõlmitud tagantjärele
kuupäevaga peale seada, kui hr. VK kutsuti tagasi Võlgniku juhatuse liikme kohalt (vastav kanne tehti äriregistrisse 13. aprillil 2011. aastal). Samuti on võltsitud väidetavalt 06. aprillil 2011. aastal sõlmitud vara müügilepingud.
korral tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Võlausaldaja avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue 15. 09. 2010. a AS-i S , AS-i S Terminal, TVS OÜ ja OÜ BR vahel sõlmitud lepingu punktist 6.1, mille kohaselt pidid AS S , AS ST ja TVS OÜ tasuma käsundisaajale 170 000 eurot antud lepingu punkti 2.1. alusel osutatud teenuste eest. Antud lepingust tulenev nõue on OÜ BR poolt võlausaldajale loovutatud 04.04.2011.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uue võlausaldaja vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu. Võlgniku vastuväidete kohaselt on 15.09.2010.a. sõlmitud leping võltsitud, kuivõrd see on sõlmitud tagantjärele kuupäevaga peale seada, kui VK kutsuti tagasi võlgniku juhatuse liikme kohalt, mille kohta on tehtud vastav kanne äriregistrisse 13. 04.2011.a. Samuti on võlgniku vastuväidete kohaselt võltsitud väidetavalt 06. 04.2011. a sõlmitud vara müügilepingud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendid ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 235 alusel on väite põhistamine kohtule väite esitamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 277 lg 4 alusel kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata määrusega tõendite hulgast välja. Võlgnik on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks võlgniku aktsionäri TVS OÜ osaniku ja võlgniku nõukogu liikme AAR kirjaliku kinnituse, mille kohaselt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist võltsitud dokumendiga ja sellest tulenevat nõuet ei kajastu võlgniku raamatupidamises. Kohtule on esitatud vandeaudiitor Sergei T 24. jaanuari 2013. aasta ekspertarvamus, milles on analüüsitud OÜ BR, TVS OÜ ning KOÜ majandusaasta aruandeid. Vandeaudiitor Sergei T on arvamuses tuvastanud, et pankrotiavalduses esitatud väidetavate tehingute kohta ei ole nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetes mistahes informatsiooni. Samale seisukohale, et väidetavaid tehinguid ei ole kajastatud antud äriühingute majandusaasta aruannetes, on jõudnud 30.jaanuaril 2013.a. vandeaudiitor Mart N . Samuti ei ole kajastatud KOÜ 2011.a. majandusaasta aruandes 04.04.2011.a. nõude loovutamise lepingu alusel väidetavalt omandatud vara. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, mille kohaselt ei ole võlausaldaja tõendanud, et käsundisaaja oleks käsundi täitnud. Kohus leiab, et vaidlusalusest lepingu alusel ei ole selge, millest tulenevalt oleks võlgnik vajanud 170 000 euro eest teenust, mis lepingu p 2.1 kohaselt seisnes OÜ BR poolt nõustamises Tallinnas aadressil Nõlva tn 11g kinnistu üleandmises riigi omandist OÜ RI omandisse. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt oli OÜ RI vaidlusaluse kinnisasja omanik alates 25.11.2009.a. Seega puudus igasugune vajadus mingite täiendavate toimingute tegemiseks omandi üleandmiseks, kuivõrd omand oli juba eelnevalt antud äriühingule üle läinud. Kohus leiab, et võlausaldaja selgitused selle kohta, et teenust osutati seoses sellega, et antud kinnistu valdus ja kinnistuga seonduv dokumentatsioon ei olnud üle antud, ei ole kooskõlas antud lepingu punktiga 1.2, mille kohaselt oli lepingu eesmärk antud kinnistu mõttelise osa müügitehingu lõpuleviimine. Punkti 6.2 kohaselt pidid tellijad tasuma käsundisaajale lepinguga ettenähtud teenuste eest 5 tööpäeva jooksul kinnistu mõttelise osa müügitehingu lõpuleviimisest või 6 kuu jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest arvates, sõltuvalt sellest, kumb asjaoludest saabub varem. VÕS § 628 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
Sellist ülevaadet koos tõenditega ei ole kohtule esitatud ega saagi esitada. Võlgnik on pöördunud Riigiprokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamiseks seoses võlausaldaja väidetava nõude aluseks oleva dokumendi võltsimisega ning võltsitud dokumendi kasutamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.02.2013.a. kirjaga nr PRP-13/13/150 on tõendatud, et prokuröri hinnangul esinev kuriteoteates ja selle lisades piisavalt andmeid KarS § 344 ja § 345 kuritegude tunnuste esinemise kohta ning selle kontrollimiseks on alustatud kriminaalmenetlus nr 13730000073. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et võlgnik on oma väiteid võlausaldaja nõude aluseks oleva lepingu võltsituse osas piisavalt põhistanud, mistõttu kohus antud lepingut TsMS § 277 lg 4 alusel tõendina ei arvesta. Kohus leiab, et AS-i S 12.01.2011.a. nõue OÜ-le RI ei tõenda võlausaldaja nõude olemasolu, kuna vaidlusaluse lepingu kohaselt oli teenuse osutajaks käsundisaajana OÜ BR. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada võlausaldaja nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldajal nõude kehtivuse, olemasolu, sissenõutavuse ja muud küsimused. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude olemasolu ei tõenda nõude loovutamise leping, vaid nõude tõendamiseks peab võlausaldaja esitama nõude olemasolu tõendavad algdokumendid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt 3-2-1-50-05), et nõude olemasolu peab tõendama võlausaldaja. Nii on PankrS § 15 lg 2 p. 1 ja § 31 lg 1 lause 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Riigikohus on 6. märtsi 2002.a. otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Ühtlasi on kohus seisukohal, et ajutist haldurit ei saa nimetada üksnes asjaolu tõttu, et võlgnikul on maksuvõlg ning raamatupidamise korraldamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele Riigikohtu 22. märtsi 2005. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-05 leiab kohus, et kui võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja kohus asub seisukohale, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, siis ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kohtuotsusega võlgniku maksejõuetust välja kuulutada ka juhul, kui võlgnik on maksejõuetu. Seega puudub alus võlausaldaja ebaselge nõude alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks.
Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.