Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik S Osaühing esitas 7.06.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 102 997 krooni saamiseks. Kohus tegi 14.07.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.07.2010. Võlgnik Osaühing AE esitas 2.08.2010 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.09.2010 esitas S Osaühing (edaspidi: hageja) kohtule hagiavalduse Osaühing AE (edaspidi: kostja) vastu põhivõla summas 118 000 krooni ja viiviste summas 118 000 krooni väljamõistmiseks. Harju Maakohus 22.09.2010.a. määrusega võttis hagi menetlusse (kd I, lk 42). Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse (kd I, lk 24-27) kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2006.a. töövõtulepingu nr 5/06 (edaspidi: Leping), mille p 2 kohaselt kohustus kostja koostama Tallinnas XXX asuva kinnistu detailplaneeringu ning hoone eelprojekti ning tagama dokumentide kooskõlastamise vastavate instantsidega. Kostja kohustus alustama töödega peale lepingu sõlmimist 2 tööpäeva jooksul ning täitma tööd orienteeruvalt juuniks 2007. Enne töödega alustamist tasus hageja kostjale ettemaksu 118 000 krooni. Töövõtulepingu nr 5/06 täitmist kontrolliti paralleelselt poolte vahel sõlmitud 01.06.2007 töövõtulepingu nr 010607 ja 28.04.2008 töövõtulepingu nr 280408 täitmisega, millede tähtaegade osas probleeme ei olnud. Kostja põhjendas Lepingu täitmisega viivitamist erinevate põhjendustega. Hageja võimaldas kostjale korduvalt täiendavat tähtaega. 13.05.2010 saatis hageja kostjale ülesütlemisavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 118 000 krooni ja viivised 118 000 krooni. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejal olid rahalised raskused. Hageja ei ole majanduslikes raskustes olnud. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on vastavalt Lepingu p 2.2.3, 2.2.4, 2.2.7, 2.2.9 ja 2.2.10 ülesanded täitnud ja selle töö eest on vastavalt Lepingu p 3.2.1 saanud tasu 118 000 krooni. Eelprojekti koostamiseks sõlmis kostja lepingu OÜ-ga ZP. Kostja ei jätkanud Lepingu p 2.3.1 täitmist, sest hageja palus projekteerimise peatada, põhjendades firma ajutisi rahalisi raskusi. Arvestades kostja asjalikke suhteid hagejaga Lepingu täitmine peatati, kuid poolte vahel jätkus majanduslik tegevus. Kostja täitis 04.06.2007 ja 28.04.2008 sõlmitud lepinguid. Selle aja jooksul hageja ei taotlenud Lepingu täitmise jätkamist. Kostjal ei olnud raskusi Lepingu täitmisega ja OÜ ZP oli nõus koostööd jätkama. Hageja ei olnud nõus tasuma kostjale Lepinguga ettenähtud tööde eest. Ilma rahastamiseta ei saanud kostja töid jätkata. Kohtuistung

Pooled arutasid kompromissi. Kostja oli nõus maksma hagejale 1645 eurot, hageja soovis minimaalselt 4000 eurot, millega kostja ei nõustunud. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt ettemaks sellises ulatuses, millest oleks maha võetud mõistlik tasu, mida on ekspert öelnud. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 2 jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 12.09.2006 on pooled sõlminud töövõtulepingu nr 5/06, mille p 2 kohaselt lepingu objektiks oli Tallinnas, XXXkinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt (I kd, lk 28-31). Tööde teostamise tähtaeg orienteeruvalt: detailplaneeringu kooskõlastamine Kristiine LOV Halduskogus ja Tallinna LPA-s orienteeruvalt mai 2007.a., eelprojekti ehitusluba orienteeruvalt juuni 2007.a. (p 2.3, p 2.3.1). Lepingu alusel teostatavate tööde maksumus oli 250 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel oli sõlmitud veel kaks lepingut, 28.04.2008.a. ehituse töövõtuleping nr 280408 Tallinnas XXXkatusekatte paigaldus garaaži peal ja garaaži siseviimistluse tööd (kd I, lk 33-35) ja 01.06.2007.a. ehituse töövõtuleping nr 010607 Tallinnas XXXkatusekatte paigaldamiseks (kd I, lk 36-38). Vaidlust ei ole, et kostja täitis 01.06.2007.a. ja 28 04.2008.a. sõlmitud lepinguid. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et 13.05.2010.a. saatis hageja VÕS § 195 lg 1 ja 2 alusel kostjale töövõtulepingu nr 5/06 ülesütlemisavalduse (kd I, lk 39-41) põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud nii Lepingu tingimusi kui eiranud Lepinguga kokkulepitud tähtaegu. Tööde võimaliku alustamise ja/või teostamise kohta puuduvad aktid (Lepingu p 4.5). Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 19.05.2010.a. (kd I, lk 41). Kostja on arvamusel, et tegelikult oli tegemist Lepingust taganemisega VÕS § 188 mõttes. Hageja jättis oma kohustused täitmata, ei rahastanud projekti. Kohus märgib, et kuna töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul olla tegemist kestvuslepinguga § 195 lg 3 tähenduses. VÕS § 188 kehtib formaalselt kõigil juhtudel, kui seadus või kokkulepe võimaldab poolel lepingust taganeda. VÕS § 188 kohaldatakse ka ülesütlemise suhtes, kuna ülesütlemine toimub § 195 lg 1 kohaselt samuti tahteavaldusega teisele poolele ja ülesütlemisega ei kaasne tagasitäitmist. Seega saab § 188 sisuliselt rakendada kõigi lepingute ühepoolse lõpetamise puhul, kui seaduses erireeglit ei ole. Nii ei ole § 188 puhul suuremat tähendust, kas lepingu ühepoolse lõpetamise näol on tegemist taganemisega või ülesütlemisega. Kohus nõustub kostjaga, et tahe lepingust taganeda on tahteavalduse puhul määrav ja ei oma tähtsust kuidas oma avaldust nimetatakse, kas ülesütlemiseks, lõpetamiseks või katkestamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega teenuste osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Hageja nõuab 12.09.2006.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 5/06 (edaspidi: Leping) alusel kostjale ettemaksuna makstud 118 000 krooni tagastamist, kuna kostja rikkus oluliselt nii Lepingu tingimusi, eiras Lepinguga kokkulepitud tähtaega, tööde võimaliku alustamise või lõpetamise kohta puuduvad aktid. Kohus tuvastas, et raha tasumise kord oli kokku lepitud Lepingu punktides 3.2.1.- 3.2.3. Hageja kohustus tasuma kolmes etapis:

Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad. Tunnistaja LZ ütlustel (kd I, lk 132- 139) toimus tööde peatamine LG soovil 2007.a. lõpus paremate aegade saabumiseni. Tunnistaja ID ütlustel räägiti 2008.a. tööde peatamisest. LG ütles, et ei ole rahalisi vahendeid (kd I, lk 150-152). Tunnistaja NK ütlustel (kd I, lk 144-149) oli leping peatatud. Üks põhjustest, et firmal ei olnud raha ehitamiseks. 2008.a. arutati tunnistaja sünnipäeval kas hakata edasi ehitama või mitte. SK küsis LG mida edasi teeme, pakkus teist arhitekti. LG vastas et las Ž paraneb, ootame, seni peatame. Tunnistaja AJ sünnipäevade ajal toimunud tööalaseid vestlusi ei kuulnud, töösuhetest ei tea tema midagi (kd I, lk 153). Tunnistaja IM teadis arhitekti loomingulisest kriisist ja et tehakse projekt, plaanis oli ehitada hotell (kd I, lk 154-156). 12.05.2010 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja (kd I, lk 52), paludes teatada projekti koostamise jätkamise vajadusest või vastavalt varasemale suulisele kokkuleppele hagejaga nimetatud projekti koostamise katkestamisest. Kostja kirja kättesaamist ja edastamist firma direktorile on tõendatud tunnistaja NK ütlustega. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et hagejal ei olnud rahalisi raskusi. (kd I, lk 100-104). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tunnistajate LZ, I a D , NK ütlustega on tõendatud hageja poolt Lepingu peatamine. Oluline ei ole, kas peatamise põhjuseks olid hageja rahalised vahendid, paremate aegade saabumise ootamine vms, vaid peatada soovimise fakt ise. Tunnistaja NK ütlustega on tõendatud, et hageja ei soovinud O Ž asemele teist arhitekti. Hageja heidab kostjale ette, et tööde võimaliku alustamise ja/või teostamise kohta puuduvad aktid, viidates Lepingu punktile 4.5. Kohus tuvastas, et Lepingus ei olnud pooled kokku leppinud aktide koostamist ja esitamist tööde alustamise kohta. Lepingu punktis 4.5 on pooled kokku leppinud, et töö lõpetamisel esitab töövõtja (s.o kostja) üleandmis-vastuvõtmise akti, mille tellija (s.o hageja) on kohustatud 5 päeva jooksul arvates esitamisest (saatmisest) alla kirjutama ja töövõtjale tagastama või samaks ajaks esitama põhjendatud otsuse töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu p 2.1. kohaselt Lepingu objektiks (s.o tööks) on Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine, ning hoone eelprojekt. Seega Lepingu järgi ei olnud kohustust esitada akte ja võtta töid vastu etapiviisiliselt. Üleandmis-vastuvõtmise akt tuli kostjal esitada tööde lõpetamisel. Selle aktini pooled ei jõudnud, sest hageja kasutas oma õiguskaitsevahendit ja ütles Lepingu üles. Veel leiab hageja, et kostja poolt kohtule esitatud Tallinn, Kristiine XXX kinnistu detailplaneeringu eskiis (töö nr DP – 027350) ei vasta nõuetele. Kostja on seisukohal, et tööde teostamine (projekteerimine) katkestati hageja soovil ja seetõttu jäi eelprojekti koostamine lõpule viimata. I etapp oli ettevalmistav töö. Hageja on esitanud spetsialisti arvamuse ning teostatud on ekspertiis, kuulatud üle tunnistajad. Spetsialisti või eksperdi arvamus on mitteõiguslikke eriteadmisi sisaldav. Tõendite hindamine kohtumenetluses kuulub aga õigusteadmiste valdkonda. Arvestades eeltoodut saab kohus tõendite usaldusväärsust hinnata õiguslikust või elulise usutavuse aspektist, mitte aga mitteõiguslikust, s.o eriteadmiste aspektist. Seega on tõendite hindamise kriteeriumiks tõendi sisuline täpsus, vastuolulisus või selle puudumine, samuti kooskõla teiste tõenditega. Hageja tellis kostja väidete ümberlükkamiseks E-B OÜ-lt arvamuse (kd I, lk 74-78) kostja koostatud eskiisi kohta, millest hageja arvamusel nähtub, et kohtule esitatud projektdokumentatsioon on puudulik ja ei vasta kehtivatele nõuetele. Kostja leiab, et arvamuse koostamise ülesanne oli formuleeritud valesti ning seoses sellega tulemused on eksitavad alljärgnevatel põhjustel:

ekspertiisile esitatud eskiisi projekteerimise staadiumis detailplaneeringu ning mahulise osa variantide eskiiside materjalid on köidetud kausta tellija soovil, kuid tegemist ei ole mitte valmis tööga, vaid koostamisel oleva projekti materjalidega; koostamisel oleva projekti lõpetamine oli peatatud kahepoolse suulise kokkuleppe alusel, kuid vastav akt jäi kahjuks vormistamata; vastavalt Lepingule on projekti koostamise alustamiseks hageja üle kandnud 40% projekti kogu maksumusest. Kostja arvates ekspertiisi koostamise ülesanne peaks olema esitatud projekti maksumuse mahu hinnang ja selle vastavus hageja poolt üle kantud projekti maksumuse summale; projekti koostaja seisukohalt on XXX kinnistu detailplaneeringu ja mahulise osa eelprojekti läbitöötatud intellektuaalne ja sisuline töömaht tasakaalus töö eest saadud ettemaksu suurusega; projekti lõpetamine on praktiliselt seotud tehnilise vormistamisega ja kooskõlastamisega, kuid hageja ei olnud sellest huvitatud; kaustas olevad materjalid ei ole haldusakt mille alusel saab ja tuleb ehitada, vaid tegemist on haldustoiminguga, mille käigus täidetakse haldusorgani kõik nõuded ja alles peale seda kinnitatakse detailplaneering. Tunnistaja L Z ütlustel esimese etapi tööd, geodeetilised tööd, olid tehtud, selle eest ka maksti. (kd I, lk 132-139). Tunnistaja O Ž ütlustel (kd I, lk 140-143) sai ta tellimuse OÜ AE poolt XXX detailplaneeringu ja hoone eskiisi koostamiseks. Lepingus oli tööde eest tasumine kolmes etapis: ettemaks, teine osa pärast heakskiitmist linnaosavalitsuse poolt menetluse käigus ja lõplik summa pärast detailplaneeringu kehtestamist. Ettemaksu saamisel alustas tunnistaja tööd. Esimene etapp puudutab rahalist osa, see pole valmiduse etapp. Teine etapp on projekti valmidus. Nn mapp on kogu materjal, mis on ette valmistatud projekti lõplikuks valmistamiseks ja menetluse algatamiseks. Tellija palus nii vormistada ja lisada joonised, mis pole lõplikud. See mahub ettemaksu raamidesse. Projektimaterjal, mis oli ette valmistatud lõpliku detailplaneeringu vormistamiseks. Projekt koosneb mitmest etapist – eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. See materjal on eskiisistaadiumis ettevalmistav materjal. Töö oli vormistamata tehniliselt, kausta vahel. Tunnistaja sõnul ületas ta saadud ettemaksu teostatud tööga 1,5 – 2 korda. Esimene etapp on ettemaks, pole projekteerimise etapp. Teine etapp on halduskogu kooskõlastus. Joonised olid lihvimata, seletuskiri ei olnud täielik, see oli formaalne, kostja palvel tehtud. Sisuline töö oli tehtud. Kui kooskõlastust ei oleks saanud oleks tunnistaja teinud kiiresti ringi. Tuleb täiendada ja parandada, kuni halduskogu on rahul. Tunnistaja IS hinnangul eskiisimaterjalid on puudulikud, kooskõlastust nendele linnaosavalitsusest ja Tallinna LPA-st ei oleks saanud. Tunnistaja sõnul kui võetakse ettemaks tähendab, et tehakse teatud tööd mahus, mis katab ettemaksu summa. Ettemaksu summa ongi selleks, et läbi viia eskiisi maht ja tellida algmaterjalid. Antud juhul see töö, mis võiks olla selle summa eest tehtud, on tegemata (kd I, lk 199-202). Kohus määras asjas ekspertiisi (kd II, lk 29). Ekspert koostas Tallinnas XXX elamu eelprojekti nõuetele vastavuse eksperthinnangu. Eksperdi hinnangul detailplaneeringu eskiisi kaustas on 2 varianti olemasoleva XXX elamu ümberehitamiseks. Ümberehitamine ärihooneks 26.03.2005, ümberehitamine korterelamu-büroohooneks. Mõlemal eskiisilahendusel on antud asendiplaan, korruste plaanid ja vaated. Ekspert leidis, et kostja poolt kohtule esitatud detailplaneeringu eskiis ei vasta standardiga EVS 811:2006 kinnitatud „Hoone ehitusprojekt“ nõuetele, eelprojekti kooskõlastused kehtivad kuni kehtiva detailplaneeringu muutmiseni või uute projekteerimistingimuste esitamiseni. Ekspert hindas detailplaneeringu skeemi köitele lisatud eelprojekti osa mõistlikuks maksumuseks 2400 euro + käibemaks (kd II, lk 37-46). Kostja eksperthinnanguga ei nõustu, leides, et eksperthinnang oleks pidanud lähtuma 12.09.2006 töövõtulepingust nr 5/06 AEOÜ ja SOÜ vahel. Töövõtulepingu p 2.1 järgi oli Lepingu objektiks Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt. Eksperthinnangu p 2.3 on märgitud: ...eelprojekti eraldi köitena ei ole kohtule ega eksperdile esitatud“, kuid hinnangut eelprojektile leiti võimalik anda.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et Lepingu objektiks (tööks) oli Tallinnas, XXX kinnistu detailplaneeringu koostamine ning hoone eelprojekt, tööde eest tasumine oli kokku lepitud kolmes etapis ning Lepingu täitmise alustamiseks teostati ettemaks. Kohus tuvastas, et tööde teostamine (eelprojekti koostamine) katkestati hageja soovil ja sellest tulenevalt jäi eelprojekti koostamine lõpule viimata. Kohus nõustub kostjaga, et alles peale seda kui on teostatud kõigi etappide tööd, saab rääkida eelprojektist ja anda hinnangut tehtud tööle. Kostja ei ole II etapi (p 3.2.2) ja III etapi (p 3.2.3) töid teostanud, kostja ei ole nõudnud tasumist II ja III etapi tööde eest ja selle eest ei ole tasu makstud. Seega ei ole eelprojekti koostatud ning eksperthinnang asjale mida ei ole olemas ei ole asjakohane. Tunnistajana ülekuulatud IS, kes teostas sisuliselt E-B OÜ arvamuse, ütlused ei tõenda kooskõlastuse mittesaamist linnaosavalitsusest ja Tallinna LPA-st. Tunnistaja O Ž ütlustel kui kooskõlastust ei oleks saanud, oleks ta tööd parandanud ja täiendanud, kuni halduskogu oleks rahul olnud. Kohus leiab, et saadud ettemaksust (118 000 kroonist) on kostja tõendanud kulutusi kokku summas 90 860 krooni (5807,01 eurot), seega kuulub hagi rahuldamisele summas 1734,56 eurot. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS §-st 173 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissina maksta hagejale 1645 eurot, millega hageja ei nõustunud, soovides minimaalselt 4000 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 1734,56 euro. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kohtumenetluses pakkus kostja, leiab kohus, et menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.