2.Keelata kostjal MTÜ-l XXX (registrikood XXX) kasutada hagejale ÅFAS (registrikood XXX) kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga äravahetamiseni sarnase tähise XXX kasutamine oma nimes, kohustada kostjat MTÜ XXX muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks tähist XXX ja kohustada kostjat esitama registripidajale ühe (1) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avalduse oma nime muutmiseks.
3.Kohustada kostjat MTÜ XXX (registrikood XXX) andma hagejale ÅFAS (registrikood XXX) üle domeeninimi „XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida, käesoleva kohtuotsusega asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“ üleandmiseks hagejale.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja MTÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt alustas hageja Eestis tegevust 1993.a. Hageja pakub energeetika- ja keskkonnaalaseid konsultatsioone ning energiaprojektide juhtimise ja omaniku inseneri teenuseid. Hageja registreeris end esmalt ärinimega AS E ja on hiljem tegutsenud AS E E ja ÅF-E AS nime all. Alates 08.09.2011.a on hageja ärinimeks ÅFAS.
2.Hageja on registreerinud tähist „E“ sisaldavad kaubamärgid. 05.05.1997.a registreeriti kaubamärk E, registreering nr XXX, õiguskaitsega alates 01.12.1995.a. 15.05.2008.a registreeriti kujutislik kaubamärk E, registreering nr XXX, õiguskaitsega alates 21.12.2006.a. Kaubamärgid on hageja aktiivses kasutuses. 1994.a registreeris hageja domeeni E.ee. Hageja on omandanud oma tegevusega hea maine ning E kaubamärk on saanud tuntuks tänu hageja pikaajalisele ja edukale äritegevusele.
3.Kostja registreeriti mittetulundusühinguna nimega XXX esimest korda 25.10.2010.a. Kostja registreeris endale domeeni XXX.ee 21.03.2011.a. Hageja on domeeni registreerimise vaidlustanud. Kostja põhikirja punkti 1.4. järgi on kostja eesmärgiks riiklikele energiasäästu programmidele kaasa aitamine, hoonete energiasäästu tagamine kaasaegsete ja innovaatiliste võimalustega koos sellekohase teabe juurutamisega. Kostja tegevusvaldkond langeb kokku hageja omaga.
4.Hageja leidis, et kostja nimi rikub hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Lisaks on tegemist kõlvatu konkurentsiga. Hageja viitas KaMS § 14 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning leidis, et kaubamärki E seostatakse just hagejaga. Kostja nimi XXX on hageja kaubamärkide ja varasema ärinimega äravahetamiseni sarnane ja eksitab avalikkust ning võimalikke kliente. Hageja ja kostja tegutsevad mõlemad energiaalaste konsultatsioonide, sh energia säästmise konsultatsioonide valdkonnas. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kolmandad isikud samastavad kostja teenust hagejaga.
Lk (13)
5.Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle detaile. Kaubamärkide sarnasuse hindamisel on oluline see, et enamat kaalu tuleb omistada ühistele elementidele. Sõnaliste kaubamärkide eristamisel on nende lõpuosa vähemtähtis kui algus. Visuaalselt köidab tarbija tähelepanu tähise esiosa ning segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada tähisest tekkivat üldmuljet, arvestades tähiste domineerivaid osi. Tähise E domineerivaks osaks on esiosa. Hageja leidis, et tähis XXX on äravahetamiseni sarnane hageja registreeritud kaubamärkidega E ning varasema ärinimega. Kostja on rikkunud hageja kaubamärkide ainuõigust ja ainuõigust ärinimele. Kostja eesmärgiks on viia kliendid eksimusse, kasutades ära hageja pikka kogemust, kvaliteetset teenust ja head mainet.
6.Hageja leidis, et kostja kasutab ebaausalt ära hageja omandatud mainet ja eristusvõimet ja eksitab seeläbi tarbijaid, mistõttu on tegemist kõlvatu konkurentsiga. Hageja viitas KonkS § 50 lg 1 p 1, lg 2 ja § 51 lg 1. Kostja tegutseb teadlikult hagejaga samas valdkonnas ja pakub samu teenuseid. Kostja nimi on eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu oleks kostja hagejaga seotud. Hageja palus kostja keelata hageja kaubamärkide sõnalise osaga E äravahetamiseni sarnase sõna XXX kasutamine oma nimes, kohustades kostjat muutma oma põhikirja nime osas selliselt, et see ei sisaldaks sõna XXX ning kohustades kostjat esitama nime muutmise avalduse registripidajale 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
7.Kohtule 10.12.2012.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et ta ei sea kahtluse alla kostja kui juriidilise isiku põhitegevuse sisu ega soovi vaielda selle vajalikkuse üle. Kostja tegevus ei pea aga toimuma selliste tähiste kasutamisega, mis on äravahetamiseni sarnased hagejale kuuluvate kaubamärkide ja tema ärinimedega. Kostja väited tema probleemideta registreerimisest on paljasõnalised ja asjasse puutumatud. Kostjal oli endal kohustus läbi viia otsingud ja tuvastada, kas või kelle õigusi võiks tema nimi rikkuda. Hagejale kuuluvad tema kaubamärkide osas ainuõigused. Need õigused kuuluvad hagejale sõltumata sellest, et kostja on registreeritud.
8.Hagejale jäi arusaamatuks, mis võeti nime valikul aluseks just sõnad „ESTIVOK“. Kostjal oli võimalus valida endale mistahes muu nimi, kuid kostja valis just sellise tähise, mis kattub hageja kaitstud tähisega. Sõnad E ja XXX on mõlemad abstraktsed ega oma iseseisvat tähendust. Hageja arvates on ebatõenäoline, et kostja ei saanud mõjutusi varasemalt 19 aastat hageja tähisena aktiivselt kasutusel olnud ja erialaringkondades hästi tuntud sõnast E.
9.Kuigi kostja tegevus ei ole äriline, viib ka mittetulundusühing läbi majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingutel ei ole keelatud pakkuda müügiks kaupu või teenuseid või teenida tulu. Ainuüksi tegutsemine mittetulundusühinguna ei taga, et kogu tegevus toimub mittetulunduslikul eesmärgil. Seda väidet kinnitab kostja 2011.a majandusaasta aruanne, mille kohaselt on kostja teeninud tulu teabepäevade osalustasudelt. Kuigi hageja ärinime on aja jooksul muudetud, kasutab hageja seni kodulehe aadressina domeeni E.ee. Seda põhjusel, et hagejat tuntakse klientide ja valdkonna asjatundjate seas jätkuvalt E nime all. Hageja on saanud oma klientidelt korduvalt kaebusi kostja poolt osutatavate teenuste osas (tegu on kaebustega, mis on suunatud tegelikult kostjale). Seega kahjustab kostja tegevus hageja mainet.
10.Hageja vaidlustas kostja domeeninime registreerimise, kuid tema kaebus jäi rahuldamata Eesti Interneti Sihtasutuse Domeenivaidluste Komisjoni 05.12.2012.a otsusega, kus komisjon tugines ainult oma reglemendile. Seetõttu hageja täpsustas oma nõuet. Hageja palus kohtul keelata tema õiguste rikkumine, keelates seejuures kostjal domeeninime kasutamise. Hageja soovis domeeninime üleandmist endale. Juhul, kui kostja domeeninime üleandmise kohustust
Lk (13)
ei täida, tuleb kohtuotsusega lugeda asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime XXX.ee hagejale üleandmise kohta.
11.21.01.2013.a selgitas hageja, et kaubamärk võib olla tarbijat eksitav nii identse kui ka sarnase tähise kasutamise puhul nii identsete kui ka sarnaste kaupade ja teenuste osas. Kostja kasutab tähist XXX teenuste puhul, mis on identsed või vähemalt samaliigilised teenustega, milliste suhtes hageja kaubamärk on kaitstud. Hageja kaubamärk registreeringuga XXX on kaitstud klassides 35, 41 ja 42. Kaubamärk registreeringuga XXX on kaitstud klassides 35, 37 ja 42.
12.Hageja tõi välja need energeetika ärivaldkonna teenused, mida kostja pakub ja mis on identsed nende teenustega, milliste osas on hageja kaubamärk kaitstud. Registreeringu nr XXX puhul on selleks klassis 35 äriinfo ja kutsealased ärinõuanded, klassis 41 koolitus ja õpetamisteenused ning klassis 42 tehnilised projektiuuringud. Registreeringu nr XXX puhul on need klassis 35 spetsialisti ärialased konsultatsioonid, klassis 37 ehitusteave ning klassis 42 erialased konsulteerimis- ja nõustamisteenused.
13.Tõenditena viitas hageja oma veebilehe väljavõtetele, kostja põhikirja punktile 1.4, kostja 2011.a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruandele (mille järgi oli kostja põhitegevuseks energia säästmise alase nõustamisteenuse osutamine ja teabeürituste korraldamine). Samuti viitas hageja väljavõttele Google`i veebiotsingust märksõnadega „energiasääst E“, mille kohaselt tegelevad hageja ja kostja mõlemad energiasäästualaste koolitute korraldamisega. Veebiotsingust nähtub vaidlusaluste tähiste segiajamine. Ühtlasi on hageja teinud mitmeid energia säästmise alaseid uuringuid, näiteks 2010.a „Uuring energiasäästupoliitika seiremehhanismi arendamiseks“, millele viidatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Seega on hageja üheks tegevusalaks ja kostja põhitegevuseks energeetikalaste nõustamisteenuste osutamine ja koolituste korraldamine. Tegemist on identsete teenustega KaMS § 14 lg 1 tähenduses.
14.Kui tegemist on identsete või samaliigiliste teenustega, tuleb KaMS § 14 lg 1 p 2 ainuõiguse rikkumise juhtumil hinnata kaubamärgi ja tähise segiajamise tõenäosust. Piisab üksnes äravahetamise tõenäosusest. Hageja ei pea tõendama, et kostja käitumine on jätnud mulje hageja ja kostja vahelisest ärisuhtest. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt ja hindamine peab põhinema märkidest tekkival tervikmuljel, arvestades eelkõige märkide eristavaid ja domineerivaid osi. Kaubamärk, mis algab sõnaosaga E on Eestis registreeritud vaid hagejale. Euroopa Ühenduses on sarnane kaubamärk registreeritud ühele Jaapani ettevõttele klassis 25. Seega ei ole sõna E laialdast kasutamist leidnud. Eesti tarbijatele ei ole teada, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete ja teenuste pakkujaid on Eestis mitmeid.
15.Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab päritolu ja täidab reklaamifunktsiooni. Kostja tegevus domeeni XXX.ee registreerimisel ja kasutamisel vastab KaMS § 14 lg 1 punktis 2 sätestatud tingimustele. Hageja ise on tähist E kasutanud kogu oma tegevusaja jooksul. See nähtub hageja äriregistri andmetest, kaubamärgi ja domeeni registreeringutest, hageja ametlikest äriblankettidest.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
Lk (13)
16.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja registreeriti 25.10.2010.a. Alates 21.03.2011.a võttis kostja kasutusele domeeninime XXX.ee. Kostja seaduslik esindaja tegutses varem korteriühistutega seotud valdkonnas. Tema energiasäästualase tegevusega oma korterelamus tehti talle ettepanek hakata Euroopa Komisjoni ametlikuks koostööpartneriks. Korteriühistute juhtimise pikaajalist kogemust ja edukat energiasäästualast tulemust arvestades paluti kostja seaduslikku esindajat korduvalt oma kogumusi ja nõuandeid jagada. Euroopa Liidu majas toimus Eesti Esinduse kaasabil 06.04.2011.a esimene kostja avalik energia säästmise alane teabeüritus EUSEW 2011 raames.
17.MTÜ XXX nimi ei ole moodustatud juhuslikult, vaid see tuleneb sõnade esitähtede kombinatsioonist: ESTIVOK. Sõna „energia“ tähendab energia kasutamist elamu säilitamiseks ja elamiseks. „Säästlik“ tähendab energia säästmist. „Tõhusalt“ tähendab olema samaaegselt mõtestatud, optimeeritult ratsionaalne ja efektiivne. „Innovaatiliste“ tähendab olema uuenduslik, edumeelne. „Võimaluste“ tähendab olema dogmavaba mitmekülgsete rakenduste kaudu. „Osundi“ tähendab viitama suuna, nõustama ja kogemusi jagama. „Koda“ tähendab gruppi aktiviste, üksust või koda, mis koondab teavet eri valdkondade toodete ja teenuste kohta ja esitab seda sihtgruppidele, eelkõige väike- ja korterelamutele.
18.Mittetulundusühingute nimeregistris ei olnud tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks. Nime XXX moodustamine ei ole seotud E nimega. Kostja ei teadnud midagi E nimega toimivast ettevõttest. Äriregistris ei olnud eelnevalt sellekohaseid viiteid. Kostjal oli kaalumisel ka nimevariant EXXXK (EETIVOK), kuid see oleks olnud veelgi pikem. Kostja logo-sümboolika kujundamisel oli aluseks sisu ja vormi ühtsus. Ebaselge on, kuidas tõlgendada ja mida tähendab sõna E.
19.Kostja eesmärgiks põhikirja järgi on riiklike energiasäästu programmidele kaasaaitamine, hoonete energiasäästu tagamine kaasaegsete ja innovaatiliste võimalustega koos sellekohase teabe juurutamisega. Põhitegevuseks on kogemustele tuginev energiasäästualane nõustamine ja teabeürituste korraldamine. Nõustamisel kaasatakse teadlasi ja spetsialiste. Kõik kostja üritused on mittekasumit taotlevad ja on toimunud hea tahte avaldusena külastajatele tasuta. Samuti pole tasu makstud lektoritele ja esinejatele. Kostja juhile pole töötasu makstud ja riiklikku toetust ei ole kostja saanud. Kostjal ei ole palgalisi ega lepingulisi töötajaid. Samasugust nõustamise ja konsultatsioonilist tegevust omavad paljud äri- ja mittetulundusühingud. Hageja tegevus on palju laiahaardelisem ja kasumit taotlev.
20.Kostja ei teadnud kuni hageja nõudekirja saamiseni 13.06.2012.a hageja olemasolust midagi. Harju Maakohtu registriosakonnas soovitati sellele mitte vastata, sest kostja on registreeritud seaduslikult. Ebaselge on, kuidas osutab kostja hagejale kõlvatut konkurentsi. Hageja ja kostja ei ole kunagi ega kuskil olnud seotud ühiste ettevõtmistega. Kostjale pole tulnud ühtegi negatiivset viidet ega kommentaari või meediakajastust, mis annaks põhjust pidada kostja tegevust hagejale kahjulikuks. Ühetäheliste erisustega domeeninimed on eristatavad ja kasutuses üle maailma. Hageja nõudekirjas on üldse esimest korda antud kostja tegevusele negatiivne hinnang. Kostja tegevus on riigile olnud vastuvõetav, vajalik ja positiivne.
21.Kostja ei ole osanud kuskil näha, viidata või märkida mingit seotust hagejaga. Kostja pole hageja mainet kahjustanud.
22.11.02.2013. seisukohtades leidis kostja, et energiasäästualane nõustamine ja konsultatsioon on tegevusvaldkonnad, mis on üldriikliku tähtsusega ja sellele ei ole võimalik
Lk (13)
seada piiranguid. Kostja ei puutu kokku hageja eriotstarbeliste meetmetega. Hageja kaubamärgi ja kostja tähise sarnasus on vaid kaudne ja tähised ei ole äravahetamiseni sarnased. Erinev on tähiste värv, kirjapilt ja tähed, samuti raamistus. XXX nimi sarnaneb täiesti juhuslikult E nimele. Kostja ei teadnud midagi E nimega toimivast ettevõttest. Domeeninime XXX.ee kasutusele võtmine tulenes loogiliselt XXX nime registreerimisest. E kaubamärgiga kaitstud identseid või samaliigilise energia säästualaseid nõustamise ja konsultatsiooniteenuseid kasutavad ja käsitlevad Eestis ja maailmas kümnend ning sajad ettevõtted. Ainuüksi Euroopa Komisjoni üleskutsel toimus 2012.a EUSEW raames 43 riigis 720 energiasäästualast üritust.
23.Kostja tunnistas hageja tegevust, kuid pidas ebaselgeks, millisele sihtgrupile on see tegevus laienenud, kui kostja ei ole üle kümne aastase praktilise tegevuse raames Eestis kordabi kohanud hageja nimelist ettevõtet ega olnud selle olemasolust teadlik. Energiasäästualane nõustamine ja konsultatsioon on võrreldav üldharidusliku tegevusega energeetika vallas. Kostja on tegutsenud kodaniku algatuse korras, mille klassis 41 nimetatud koolituse, õpetamisteenuse ja tehnilise projektiuuringuga. Kõik üritused on toimunud tasuta. Kostja ei tegele energiasäästualaste koolituste korraldamisega, sest selleks puudub litsents. Samaliigilisi energiasäästualaseid nõustamisteenuseid osutavad kümned ja sajad organisatsioonid Eestis ja maailmas. Tähiste E ja XXX segiajamise tõenäosus on subjektiivne ja väidetud vaid hageja vaatevinklist.
24.Kostja leidis, et laiem elanikkond kostja küsitluste kohaselt ei oma teadmisi hageja tähisest E. Mõistlik ja tähelepanelik tarbija ei aja segi kaubamärki ja kostja sümboolikat. Kuna kostja tähise registreerimine toimus ametlikult ilma tõrgeteta, ei olnud kostjal põhjust kahelda domeeninime õiguspärasuses. Kostja ei näe oma tegevuses kõlvatut konkurentsi.
25.06.03.2013.a leidis kostja, et hageja advokaadile esitatud volikiri lõppes 31.12.2012.a. Kostja eeldab, et hageja esindaja tegevus on jätkuvalt õiguspärane ka 2013.a. Hageja ei ole osalenud ühelgi energiasäästualasel üritusel, mida on korraldanud kostja või kus kostja on osalenud. Koheselt on toimumas Kodumess 2013, kus hageja ei ole esindatud. Hageja on viidanud kostja 2011.a aruandele, kus on toodud ära teabeüritusi toetavate ametkondade ja ettevõtete osalustasud. On tänuväärne, et kostja tegevust toetatakse, sest ürituste korraldamiseks on vajalik finantsiline ja muu toetus, millega kaetakse ruumide rendikulud, büroo- ja arvutikulud ja kohvipausid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja rahulolematus kostja tegevusega. Kostja ei ole nõus kompromissidega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja esmaseks ärinimeks äriregistris registreerimisel oli AS E; 2) hageja tegutses kuni 08.09.2011.a ärinimede AS E, AS E E ja ÅF-E AS all; 3) 05.05.1997.a registreeriti klassides 35, 41 ja 42 hagejale kuuluv kaubamärk E + kuju, registreeringu number XXX;
Lk (13)
4) 15.05.2008.a registreeriti klassides 35, 37 ja 42 hagejale kuuluv kaubamärk E + kuju, registreeringu number XXX; 5) 1994.a registreeris hageja domeeni E.ee, mida hageja kasutab kuni käesoleva ajani; 6) hageja tegeleb muuhulgas energiaalaste konsultatsioonidega, sealhulgas energia säästmise alaste konsultatsioonidega; 7) kostja registreeriti mittetulundusühinguna nimega XXX 25.10.2010.a; 8) kostja registreeris 21.03.2011.a domeeni XXX.ee; 9) hageja vaidlustas kostja domeeni registreerimise, kuid Domeenivaidluste Komisjon jättis hageja vaidlustusavalduse rahuldamata; 10) kostja tegevuseks on muuhulgas nõustamine ja infopäevade korraldamine energia säästmise valdkonnas.
28.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja poolt hagejale kuuluvate kaubamärkidega sarnase tähise kasutamine juriidilise isiku nimes ning domeeninimes rikub hageja kaubamärgiomaniku õigusi ning hageja õigusi tema ärinimele. Hageja on väitnud, et kostja tegevus kujutab endast temale kõlvatut konkurentsi.
29.Hageja leidis, et kostja nimi XXX on tema kaubamärkide ja varasema ärinimega äravahetamiseni sarnane ja eksitab avalikkust ning võimalikke kliente. Hageja ja kostja tegutsevad mõlemad energiaalaste konsultatsioonide, sh energia säästmise konsultatsioonide valdkonnas. Tähis XXX on äravahetamiseni sarnane tähisega E. Kostjal oli võimalus valida endale mistahes muu nimi, kuid kostja valis just sellise tähise, mis kattub hageja kaitstud tähisega. Sõnad E ja XXX on mõlemad abstraktsed ega oma iseseisvat tähendust.
30.Hageja rõhutas, et kuigi kostja tegevus ei ole äriline, viib ka mittetulundusühing läbi majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingutel ei ole keelatud pakkuda müügiks kaupu või teenuseid või teenida tulu. Tulu teenimist tõendab kostja majandusaasta aruanne. Hageja tõi välja need energeetika ärivaldkonna teenused, mida kostja pakub ja mis on identsed nende teenustega, milliste osas on hageja kaubamärk kaitstud. Kui tegemist on identsete või samaliigiliste teenustega, tuleb hinnata vaid kaubamärgi ja tähise segiajamise tõenäosust.
31.Kostja vaidles nõudele vastu. MTÜ XXX nimi ei ole moodustatud juhuslikult, vaid see tuleneb sõnade esitähtede kombinatsioonist: ESTIVOK. Mittetulundusühingute nimeregistris ei olnud tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks. Nime XXX moodustamine ei ole seotud E nimega. Kostja ei teadnud midagi E nimega toimivast ettevõttest. Ebaselge on, kuidas tõlgendada ja mida tähendab sõna E. Hageja kaubamärgi ja kostja tähise sarnasus on vaid kaudne ja tähised ei ole äravahetamiseni sarnased. Tähiste E ja XXX segiajamise tõenäosus on subjektiivne ja väidetud vaid hageja vaatevinklist. Erinev on tähiste värv, kirjapilt ja tähed, samuti raamistus.
32.Kostja leidis, et kõik tema tegevused on kasumit mittetaotlevad. Samuti pole tasu makstud lektoritele ja esinejatele. Kostja juhile pole töötasu makstud ja riiklikku toetust ei ole kostja saanud. Kostjal ei ole palgalisi ega lepingulisi töötajaid. Samasugust nõustamise ja konsultatsioonilist tegevust omavad paljud äri- ja mittetulundusühingud. Kostja tegevus on riigile olnud vastuvõetav, vajalik ja positiivne.
33.KaMS § 3 järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse
Lk (13)
saanud kaubamärgiga identseid tähised kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Vastavalt KaMS § 14 lg 1 punktile 2 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel oma äritegevuses kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
34.Vastavalt KaMS § 14 lõikele 2 on eelviidatud juhtumitel muuhulgas keelatud tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine (KaMS § 14 lg 2 p 3), samuti tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile (KaMS § 14 lg 2 p 5). KaMS § 14 lg 3 järgi loetakse kaubamärgi kasutamist Internetis kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muuhulgas kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis (KaMS § 14 lg 3 p 1), kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid (KaMS § 14 lg 3 p 2), samuti teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist (KaMS § 14 lg 3 p 4).
35.KaMS § 57 näeb ette, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.
36.Kohus leiab, et kostja kasutatud tähis XXX on äravahetamiseni sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga E ning hageja ja kostja kasutavad neid tähiseid samaliigiliste teenuste osutamiseks. Kostja on kasutanud tähist XXX oma teenuste pakkumisel ja osutamisel, oma reklaammaterjalidel ning Internetis. Kostja on kasutanud oma tähist XXX Internetis viisil, et sellel on olnud Eestis äriline tagajärg. Kostja kasutab tähist XXX oma nimes ja põhikirjas.
37.Riigikohus on leidnud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on asjaolul, kuidas asjaomane kauba või teenuse keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle detaile (RK TKo 3-2-1-77-10, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et tähiste segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused (samas, p 13). Juhul, kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja tajutavat sõnalist osa, annab just tähise sõnaline osa kaubamärgile identiteedi (EüKo T312/03, p 37).
38.Riigikohus on ka asunud seisukohale, et KaMS § 14 lg 1 p 2 nimetatud juhul piisab tähiste äravahetamise tõenäosusest ehk äravahetamine ei pea olema reaalselt toimunud. Hageja ei pea tõendama, et kostja käitumine on jätnud mulje hageja ja kostja vahelistest ärisuhetest, vaid ta peab tõendama, et kostja käitumine võib sellise mulje jätta (RK TKo 3-2-1-4-06, p 32). Kaupade ja teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki nende kaupade või
Lk (13)
teenustega seotud aspekte, sealhulgas nende olemust, lõpptarbijaid, kasutusviise ja seda, kas kaubad ja teenused üksteist asendavad või täiendavat (RK TKo 3-2-1-77-10, p 12).
39.Kuigi mõlemal hagejale kuuluval kaubamärgil on lisaks sõnalisele osale ka kujunduslik osa (toimiku lk 145, 146), on kohtu hinnangul mõlema kaubamärgi selgelt domineeriv osa sõna E. Nimetatud sõna on abstraktne ning tähendust mitteomav ning just mõlema tähise sõnaline osa on nende kõige eristuvam ja domineerivam osa.
40.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasutab oma nimena sõnalist tähist XXX. Viidatud tähise kuus esimest tähte langevad nende järjestuses kokku hagejale kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga. Ainus erinevus on kostja poolt tähise lõppu lisatud K-täht.
41.Kostja esitatud logo kujundusest (toimiku lk 40) ja ürituste kavadest (toimiku lk 41-43) nähtub, et kostja kasutab tähist XXX koos kujutisega, kuid kujutisel on sõnaline osa selgelt domineeriv ja tähist tajutavaks muutev. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle detaile. Keskmise tarbija jaoks on tähised, milliste domineerivaks ja tajutavaks muutvateks osadeks on tähendust mitteomavad sõnad E ja XXX, äravahetamiseni sarnased, sest keskmine tarbija oma tavalise tähelepanelikkuse juures ei erista kahte niivõrd sarnast tähist ainult ühe erineva tähe abil. Ainus eristav täht K on lisatud kostja tähise lõppu. Kuna tegemist on kaashäälikuga ning tähise ülejäänud kuus tähte on järjestuses identsed hageja kaubamärkide sõnalise osaga, ei muuda lisatud täht vaidlusaluse tähise foneetilist kuju märkimisväärsel viisil.
42.Kohus nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt oli kostjal võimalik tegevust alustades kontrollida avalikult kättesaadavast Patendiameti registrist, kas tema soovitud nimi võib rikkuda kellegi kaubamärgiõigusi ning kostjal oli võimalik valida oma mittetulundusühingu nimeks mistahes muu nimi, mis ei oleks olnud hageja kaubamärkide sõnalise osaga äravahetamiseni sarnane. Asjasse puutumatud on kostja väited, milliste kohaselt on talle teadmata, mida tähendab hageja kaubamärgi sõnaline osa E. Kaitstud kaubamärgi sõnalisel osal ei peagi olema tähendust.
43.Samuti on kohtu hinnangul asjasse puutumatu kostja selgitus, mille kohaselt moodustub tähis XXX järgmiste sõnade esitähtedest: ESTIVOK. Samas valdkonnas tegutseva isiku kaitstud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise kasutamist kolmanda isiku poolt ei õigusta tema väited selle kohta, et ta on leidnud oma tähisele tähenduse. Keskmine tarbija pelgalt tähise XXX alusel sellele sõnale mistahes tähendust omistada ei saa. Kaubamärgiga kaitstud tähis ei peagi tähendust omama ning vastupidiselt ei too tähenduse omistamine automaatselt kaasa õigust vastavat tähist kasutada vaatamata kaubamärgiomaniku õigustele. Kohus leiab, et sisuliselt ei ole kostja väited tähise XXX tähenduse kohta usutavad, sest keeleliselt omab sõnaühend ESTIVOK halvasti mõistetavat ja loogiliselt mitteseostatavat tähendust.
44.Kohus nõustub hageja väidetega, et hageja ja kostja tegutsevad mõlemad energiaalaste konsultatsioonide, sh energia säästmise konsultatsioonide valdkonnas. Kostja põhikirja (toimiku lk 17-19) punktidest 1.4 ja 1.5 tuleneb, et kostja eesmärgiks on muuhulgas koostöö arendamine energia säästmisel elamumajanduses ja ühiskondlikes asutustes, kaasaegsete ja innovaatiliste energiasäästumeetmete ja tehnoloogiliste võimaluste teavitamine ja juurutamine, samuti infopäevade, nõustamisteenuste ja koolituste korraldamine, kaasaegsete ja innovaatiliste algatuste korraldamine, trükiste väljaandmine, reklaam ja meediakajastus. Kostja 2011.a majandusaasta aruandest (toimiku lk 59-69) nähtub, et kostja loeb oma
Lk (13)
põhitegevuseks energiasäästualase nõustamisteenuse osutamist ja teabeürituste korraldamist. Kostja sissetulekuks on teabepäevadel osalenud ettevõtete osavõtumaksud.
45.Hageja kodulehe väljavõttest (toimiku lk 94-95) nähtub, et hageja tegeleb muuhulgas energeetika ja soojusmajandusega ning hageja nõustab oma kliente, andes neile asjatundlikku, erapooletut ja innovaatilist nõu energeetika ja soojusmajanduse valdkonnas. Samuti juhib hageja energeetika valdkonnas projekte. Hageja kaubamärk nr XXX (toimiku lk 145) on muuhulgas registreeritud klassis 35 äriinfo ja kutsealaste ärinõuannete jaoks ning klassis 41 koolituse ja õpetamisteenuste jaoks. Hageja kaubamärk nr XXX (toimiku lk 146) on muuhulgas registreeritud klassis 42 erialaste konsulteerimis- ja nõustamisteenuste jaoks.
46.Seega tegelevad hageja ja kostja sõltumata kostja põhikirjas kasutatud konkreetsetest väljenditest mõlemad energeetika ja energia säästmise valdkonnas konsulteerimise, nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on igal juhul samaliigiliste teenuste osutamisega. Samaliigiliste teenuste osutamisel on kohtu hinnangul asjasse puutumatu asjaolu, et kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga, kes enda väidete kohaselt palgalisi töötajaid ei oma ning kasumit ei taotle. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema korraldatud koolitusüritustel osalemise eest tasuvad ettevõtted ja asutused osalustasu. Samaliigiliste teenuste osutamisel äravahetamiseni sarnase tähise kasutamise tõttu võib tarbijatel tekkida assotsiatsioon, et hageja ja kostja vahel on ärilised seosed KaMS § 14 lg 1 p 2 mõistes. Varasemast kohtupraktikast lähtudes ei ole oluline, et selliste assotsiatsioonide tekkimine oleks juba faktiliselt aset leidnud, vaid piisab sellest, kui assotsiatsioonide tekkimine ja tarbijate poolt tähiste äravahetamine on tõenäoline. Antud asjas peab kohus selliste assotsiatsioonide tekkimist ja tähiste äravahetamist täielikult tõenäoliseks.
47.Lisaks nähtub hageja esitatud otsingusüsteemis google.ee tehtud otsingust (toimiku lk 9697), et sõnadele „energiasääst E“ vastete leidmisel ilmuvad viited kostja kodulehele. Seega on kahe tähise faktiline äravahetamine käesolevas asjas tõendamist leidnud.
48.Vastupidiselt ei ole kostja tõendanud ühegi tõendiga oma väiteid selle kohta, et E kaubamärgiga kaitstud identseid või samaliigilise energia säästualaseid nõustamise ja konsultatsiooniteenuseid kasutavad ja käsitlevad Eestis ning maailmas kümned ning sajad ettevõtted. Sellise väite kohta ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit. Hageja esitatud Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasis tehtud otsingust (toimiku lk 98-99) nähtub, et E tähis on registreeritud vaid ühe kaubamärgi koosseisus klassis 25. Lisaks selgitab kohus, et registreeritud kaubamärgiomaniku nõudele vastu vaidlemisel ei piisa argumendist, mille kohaselt kasutavad hageja kaubamärgiga sarnaseid tähiseid veel mitmed teised ettevõtted. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline tuvastada, kas kostja kasutatud tähis on kaitstud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane ning kas hageja ja kostja tegelevad identsete või samaliigiliste teenuste osutamisega. Kui need kaks asjaolu on leidnud tuvastamist, on kostjal õigus kasutada tähist XXX vaid hageja nõusolekul, kuid sellise nõusoleku olemasolu ei ole kostja väitnud.
49.Vaidluse lahendamisel on asjasse puutumatu kostja väide, mille kohaselt ei olnud mittetulundusühingute nimeregistris tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks. MTÜS § 4 ei näe erinevalt ÄS § 12 lõikest 3 (mille kohaselt ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta) registripidajale kohustust kontrollida, kas mittetulundusühingu nimi võib rikkuda mõne kaubamärgiomaniku õigusi. Kuivõrd registripidajale seadus sellise kontrolli kohustust ette ei näe, tuleb asutataval juriidilisel isikul
Lk (13) 10
endal nime valikul kindlaks teha, kas nimi võib tulevikus rikkuda mõne kaubamärgiomaniku õigusi. Samuti on asjasse puutumatud kostja väited selle kohta, et tema tegevus on riiklikul tasandil olnud aktsepteeritav ja vajalik. Hageja ei ole kritiseerinud kostja tegevust ning kostja tegevuse vajalikkuse üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Kostjal on võimalik oma tegevust jätkata mõne teise nime all, mis ei riku hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi.
50.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue kostja vastu KaMS § 14 lg 1 p 2 ning KaMS § 57 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Hageja palus kostjal keelata tähise XXX kasutamine oma nimes ning kohustada kostjat muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks tähist XXX. Samuti palus hageja kohustada kostjat esitama registripidajale ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avalduse oma nime muutmiseks. Kohus leiab, et kostja poolt nime XXX kasutamine on õigusvastane.
51.Riigikohus on leidnud, et kaubamärgiomanik saab KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitada oma õiguste rikkumise lõpetamise nõude ning keelata tema õigusi rikkuva juriidilise isiku nime kasutamine (RK TKo 3-2-1-4-06, p 37). Kui kohus on tuvastanud nime kasutamise õigusvastasuse, saab kohus kostjal keelata nime kasutamise. Kuna juriidilise isiku nimi on põhikirjas, ei saa nime muuta ilma põhikirja muutmata. Kohus saab kostjat kohustada põhikirja muutma ja esitama avalduse registripidajale (samas, p 39). Seega saab kohus kohustada kostjat teatud tähtaja jooksul oma nime muutma ja sellise kohustuse seadmisel tuleb kohtul piiritleda, milliseid tähiseid ei tohi kostja oma nimes kasutada (samas, p 41).
52.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal keelata kasutada hagejale kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga äravahetamiseni sarnase tähise XXX kasutamine oma nimes. Kostjat tuleb kohustada muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks tähist XXX. Kostjat tuleb kohustada esitama registripidajale ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avalduse oma nime muutmiseks.
53.Täiendavalt esitas hageja kohtule nõude kohustada kostjat andma hagejale üle domeeninimi „XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida, kohtuotsusega asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“ üleandmiseks hagejale. Hageja selgitas, et ta küll vaidlustas domeeninime registreerimise, kuid tema kaebus jäi rahuldamata. Kostja vaidles hageja sellele nõudele vastu ning leidis, et ühetäheliste erisustega domeeninimed on eristatavad ja kasutuses üle maailma.
54.Riigikohus on leidnud, et domeeninime registreerimine toimub ajalises järgnevuses ja registreerimisel ei kontrollita võimalikke kaubamärkidest tulenevaid õigusi. Domeeni registreerimine toimub õiguslikult neutraalselt (RK TKo 3-2-1-4-06, p 48). Samuti on Riigikohus leidnud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga (samas, p 49). Registreeritud kaubamärgi omanikul on õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg 1 järgi (samas, p 50). Domeeninimest loobumise tahteavalduse saab asendada kohtuotsusega (samas, p 52).
55.Kuivõrd kohus on käesoleva vaidluse lahendamisel leidnud, et tähise XXX kasutamine kostja poolt rikub hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi ja on õigusvastane, tuleb rahuldada hageja nõue kostja vastu seoses domeeninimega. Kostjal puudub õigus jätkata hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva domeeninime kasutamist vaatamata sellele, et ühetähelise erinevuse tõttu oli domeeni „XXX.ee“ registreerimine võimalik. Domeeninime jätkuva kasutamisega rikub kostja hageja õigusi KaMS § 14 lg 3 p 1, 2 ja 4 mõistes. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjat tuleb kohustada andma hagejale üle domeeninimi
Lk (13) 11
„XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida, käesoleva kohtuotsusega asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“ üleandmiseks hagejale.
56.Täiendavalt peab kohus vajalikuks vastata nendele hageja väidetele, mis puudutavad tema ärinime õigustamatut kasutamist kostja poolt ning kõlvatu konkurentsi osutamist. Hageja leidis, et lisaks kaubamärgiomaniku õigustele rikub kostja tema õigusi ärinimele, sest hageja ärinimi sisaldas kuni 08.09.2011.a tähist E. Kostja leidis hageja nõudele vastu vaieldes, et tema nimi registreeriti tõrgeteta. Samuti leidis hageja, et kostja eksitab tema ärinime ja kaubamärkide kasutamisega tarbijaid ning osutab kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 1, lg 2 ja § 51 lg 1 mõistes. Kostja tegevus kahjustab hageja mainet. Kostja pidas hageja väiteid kõlvatu konkurentsi osutamise kohta ebaselgeteks ja leidis, et ta ei ole hagejaga kunagi olnud ühiste ettevõtmiste läbi seotud.
57.TsÜS § 30 kohaselt peab juriidilisel isikul olema nimi, mis eristab teda teistest isikutest. Seejuures tuleneb äriseadustikust, et äriühingute puhul räägitakse ärinimest, teiste juriidiliste isikute puhul nimest. Nime eristatavuse nõue on siiski keskne nõue kõigi juriidiliste isikute nimede osas. Ärinime osas on seadus kehtestanud lisanõuded, eeskätt selles osas, et ärinimi ei või rikkuda kellegi kaubamärgiõigusi. MTÜS § 4 analoogilist nõuet ei sisalda. MTÜS § 4 lg 1 järgi peab mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Samas näeb MTÜS § 4 lg 2 ette, et mittetulundusühingu nimi ei või olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
58.Kohus leiab, et kostja nimi oli eksitav, kuivõrd see võis tekitada tänu hageja kaubamärgiomaniku õigustele ja tegutsemisele samaliigiliste teenuste valdkonnas eksitava arusaama nagu oleksid hageja ja kostja omavahel seotud. Selles mõttes rikkus kostja nimi hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Kohus teisalt leiab, et hageja õigust tema ärinimele kostja rikkunud ei ole. Vastavalt ÄS §-le 7 ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise ajaks ei sisaldanud hageja ärinimi enam tähist E. Õigus ärinimele ei ole abstraktne ega tähtajatu õigus, vaid see õigus on seotud äriregistri kandega. Kui äriühing enam vastava ärinime all äriregistri kande kohaselt ei tegutse, ei ole tähis enam tema ärinimi ning selle õigustamatule kasutamisele kolmandate isikute poolt äriühing enam viidata ei saa.
59.KonkS § 50 lg 1 kohaselt loetakse kõlvatuks konkurentsis ebaausat äritegevust, heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, sealhulgas eksitava teabe avaldamist (KonkS § 50 lg 1 p 1). Kõlvatu konkurents on keelatud (KonkS § 50 lg 2). Eksitavaks teabeks loetakse KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
60.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja poolt hageja kaubamärkide kasutamine võis tarbijates tekitada eksliku assotsiatsiooni hageja ja kostja vahelistest seostest, kuna kasutatud tähised olid omavahel äravahetamiseni sarnased ning kostja tegutses hagejaga võrreldes samaliigilisel alal. Seetõttu leiab kohus, et kostja on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi vaatamata sellele, et kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga. KonkS § 2 järgi loetakse konkurentsiseaduse mõistes ettevõtjaks äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut või juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut. Seega juhul, kui mittetulundusühing tegutseb
Lk (13) 12
nõustamisteenuste ja koolituste korraldamise valdkonnas, on ta sõltumata oma juriidilisest vormist ettevõtjaks, kellele laienevad konkurentsiseadusest tulenevad piirangud.
61.Täiendavalt juhtis kostja menetluse käigus tähelepanu sellele, et hageja advokaadile esitatud volikiri lõppes 31.12.2012.a. Kostja esitas kohtule antud volikirja (toimiku lk 131), kuid ei selgitanud, millal või millistel asjaoludel on hageja vastava volikirja kostjale esitanud. Kohtumenetluses hageja ise antud volikirja esitanud ei ole. TsMS § 226 lg 1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Hagejat esindab kohtus advokaat. Kohtul puudub alus kahelda hageja esindajal volituste olemasolu käesolevas menetluses.
62.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Lk (13) 13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.