Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud, menetluse käik OÜ Grandlon ja kostja sõlmisid 16.05.2008 järelmaksugraafik, mille alusel kostja kohustus tasuma ostetud kaupade eest 428,97 eurot ja intressi vastavalt järelmaksugraafikule. OÜ Grandlon edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Ice Credit Solutions, kellel on sõlmitud OÜ-ga Grandlon faktooringuleping. Hageja, kontrollides kostja krediidivõimet, andis OÜ-le Grandlon nõusoleku tasuda kostja tellimuse eest ning võimaldada kostjal tasuda tellitud kaupade eest hagejale maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning võlausaldaja ütles 01.07.2009 sõlmitud lepingu üles. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus 702,50 eurot, sh põhinõue 351,25 eurot, intressid 36,56 eurot ja viivis 314,69 eurot. 29.11.2012 esitas hageja OÜ Ice Credit Solutions kohtule hagi kostja Üllar Neuhof’i vastu kauba ostmiseks antud krediidi võlgnevuse nõudes. 30.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 19.01.2013. a on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (29.11.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 29.11.2012. a kohtusse saabunud täiendatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 702,50 eurot, millest põhinõue on 351,25 eurot, intressid 36,56 eurot ja viivis 314,69 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 256 p 2 alusel kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandusvõi kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Üllar Neuhof’ilt hageja OÜ Ice Credit Solutions kasuks välja mõista võlgnevus summas 702,50 eurot, millest põhivõlgnevus on 351,25 eurot, intressid 36,56 ning viivised 314,69 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 13/ on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 125 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 195 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja ei esitanud hagiavaldust elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 125 eurot.

TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja ei esitanud hagiavaldust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasus riigilõivu 125 eurot, seega tuleb riigilõivu täismäära ja madalama riigilõivumäära vahe (125 – 100 = 25 eurot) TsMS § 162 lg 5 kohaselt jätta hageja kanda. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianuse Õigusbüroo OÜ ning hageja esindamise eest on Julianuse Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 195 eurot /tlk 14/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 195 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (200 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.