2-12-30390
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2013 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-30390
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Võlausaldaja Reigo Rotman avaldus OÜ Estemare pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja: Reigo Rotman, isikukood *, elukoht * epost: * Menetlusdokumentide vastuvõtja Kersti Kaasik, e-post: * Võlgnik: OÜ Estemare, registrikood 11115120, asukoht Ringimardi talu, Puise küla, Ridala vald, Lääne maakond, 90402 Seaduslik esindaja juhatuse liige Andres-Kenno Õunap Ajutine haldur vandeadvokaat Veli Kraavi (Kraavi&Partnerid Law Firm, registrikood 12019915, Tatari 25 10116 Tallinn, telefon *, e-post: *). Pankrotiavalduse menetluse raugemine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 06.08.2012 esitas võlausaldaja Reigo Rotman Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 10.08.2012 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust ning määras eelistungi ajaks 30. august 2012. 30.08.2012 toimus eelistung. 06.09.2012 määras kohus ajutise halduri. 06.11.2012 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil.
08.11.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksmise tähtaja. 22.11.2012 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule taotluse Estemare OÜ äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Ajutise halduri aruande põhiseisukohad
III VÕLGNIKU VARAD, KOHUSTUSED JA PANDIÕIGUSED. HALDURI
KAS
VARA
Võlgnikule kuulunud kinnisvara: - Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna registriossa nr * kantud * kinnistu, asukohaga * kinnistu, sihtotstarbega tootmismaa 100%, katastritunnusega *, pindala * m2. Kinnistu omanik on vahetunud 17.05.2012 kohtutäituri avalduse ja 24.04.2012 enampakkumise akti alusel (lisatud aruandele, lisa nr 14).
Konto nr 10220043505015
Swedbank AS
221029030458
Saldo Saldo seisuga 13.09.2012 on 0,00 EUR Konto on arestitud 06.09.2012.a. Sundtäitmised peatatud ajutise halduri teatise alusel 06.09.2012.a. Kohustused AS SEB Panga ees puuduvad. Kohustused AS SEB Liising ees puuduvad. Saldo seisuga 07.09.2012 on 20,16 EUR Kohustus panga ees tulenevalt laenulepingust 07-028614-JI on 43216,34 EUR
ole ole olnud. Samuti ei ole nimetatud äriühing märgitud sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks. Võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtuseks kokku on võlgniku esindaja hinnangul 1000 eurot. Ajutisel pankrotihalduril puudub täpne ülevaade võlgniku nimel olevate sõidukite tehnilise olukorra ja tegeliku turuväärtuse kohta, mistõttu võib sõidukite tegelik müügihind kujuneda võlgniku hinnangust madalamaks.
Võlgniku kohustused
674,22 2 596,24 4 975,31 2 076,90 364,93 11,47 8 166,04 195,19 127,82
Seisuga 10.09.2012.a. on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 15 698,93 eurot, seega maksuvõlg kokku moodustab 34 887,05 eurot.
Sissenõudja nimi
Nõude suurus
176/2010/2125
285,99
176/2010/1888
Lääne Elu OÜ
137,41
176/2009/4884
Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet Pärnu Linnavalitsus Reigo Rotman
127,82
176/2009/4883 176/2008/1489 133/2010/1140 133/2010/157 133/2009/590
132/2009/134 120/2011/530 120/2010/188
Tallinna linn Transpordiameti vahendusel Hansa Liising Eesti AS Pärnu Linnavalitsus Rahandusministeerium
9 716,81 14 170,87 30,68 1 048,15 30,68
3 908,60 20,00 319,56
Täitur Rocki Albert Rocki Albert Rocki Albert Rocki Albert Rocki Albert Tarvi Söömer Tarvi Söömer Tarvi Söömer Igor Prigoda Virge Välb Virge Välb
120/2010/187
Rahandusministeerium
319,56
Virge Välb
Halduri hinnang selle kohta kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud
Võlgniku vara koosneb kolmest remonti vajavast sõidukist ja juhatuse liikme käes hoiul olevatest väikevahenditest (käsitööriistad). Vara väärtuseks on võlgniku esindaja hinnangul 2020,16 eurot, mis olenevalt ostuhuvi, vara realiseerimise tulemusi ja selleks kuluvat aega arvesse võttes oluliselt madalamaks võib muutuda. Ajutine pankrotihaldur peab reaalseks vara realiseerimisväärtuseks 500-700 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnikule kuuluva vara realiseerimine ei ole võimalik või siis sellest saadud vahendid ei ole piisavad võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. IV
Arvestades, et võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente ega muid asjakohaseid materjale üle andnud, ei ole halduril võimalik anda hinnangut võlgniku poolt raamatupidamise ning aruandluse korraldamise kohta. Võlgnik on jätnud tähtaegselt registrile esitamata 2008, 2009, 2010 ja 2011 aastate majandusaasta aruanded. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt ei ole alates 2008 ettevõtte majandustegevust toimunud.
Teabenõude vastuse kohaselt on võlgniku raamatupidamisdokumentide säilitamise asukohaks ettevõtte raamatupidamist teostanud Vara ja Hooldus OÜ, registrikood 10057567. Võlgnikule esitati teabenõue tema varade ja kohustuste osas ülevaate saamiseks 14.09.2012.a. (lisatud aruandele, lisa nr 12). Vastus esitati ajutisele haldurile 30.10.2012.a. (lisatud aruandele, lisa nr 13). Võlgniku juhatuse liikmeks alates äriühingu omandamisest kuni käesoleva ajani on olnud Andres Õunap, kes on ka äriühingu ainuomanikuks. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku juhatuse liige olla rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ÄS § 180 lg 51 mõistes. Vastavalt ÄS § 180 lg 51, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Teadaolevaid asjaolusid arvestades on ajutise halduri hinnangul võlgnik muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2008-ndal aastal, mis ajast on võlgniku majandustegevus seiskunud ja millest tulenevalt on juhatuse liige hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Samas ei saa välistada, et esineb täiendavaid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik teisiti hinnata püsiva maksejõuetuse tekkimise aega.
V
JA
Võlgnik ei ole neli aastat tegutsenud, tegevus on lõpetatud ja töötajad koondatud. Ettevõtte tegevuse jätkamist läbi tervendamise ajutine haldur võimalikuks ei pea. Võlgnikul on ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kohustusi 97 041,17 euro ulatuses ja vara 2020,16 euro väärtuses. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks.
VI
Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Võlgniku juhatuse liige on teabenõude vastuses selgitanud, et Estemare OÜ ei ole viimased neli aastat tegutsenud ja see on seotud võimatu majandusolukorraga eesti ja maailma majanduses. Võlgniku esindaja ei ole andnud täpsemaid selgitusi ettevõtte maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik ei ole ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente üle andnud, mistõttu ei saa välistada, et pankrotimenetluse ajal selgub, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku tegevusele hinnangu andmiseks ja dokumentide kontrollimiseks oleks halduri hinnangul vajalik koostada dokumentaalrevisjon, mille läbiviimiseks pankrotimenetluses vajalikud vahendid puuduvad. Võlgniku esindaja täiendavast selgitusest selgus, et seoses OÜ Estemare dokumentide mitmekordse kolimisega Tallinnast Ridala valda ja sealt Pärnusse ja sealt edasi pika perioodi jooksul (neli aastat), mil ettevõte ei tegutsenud, ei ole kõigist dokumentidest ja nende asukohat võlgnikul täpset ülevaadet. Käesolevaks ajaks on võlgnik muutunud maksejõuetuks ega suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. VII
ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE
Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele, samas ei ole seda võimalik kindlalt väita ajutise pankrotimenetluse raames.
VIII
Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest, andmebaasidest ning pankrotiavaldusest ja teabenõude vastusest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi 97 041,17 euro ulatuses ja vara 2020,16 euro väärtuses. Eeltoodud põhjusel leiab ajutine haldur, et ei ole mõistlik pankroti väljakuulutamine ja menetluse läbiviimiseks vajalike rahaliste vahendite ja tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu tuleks menetlus lõpetada raugemisega. Vastavalt PankrS § 30 lg 2 tulenevalt on põhjendatud nõuda võlausaldajatelt või võlgnikult endalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000,00 euro tasumist. Juhul, kui võlausaldajad või võlgnik ise ei tasu kohtu deposiiti 2000,00 eurot, siis lõpetada OÜ Estemare, registrikood 11115120 pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.
Kohtu seisukoht
Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.11.2012 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 30 päeva aega 2000 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 08.11.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 10. detsember 2012. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ Estemare pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 97 041,17 euro eest, millele lisanduvad täitemenetluses olevad nõudejäägid ja täituritasud. Suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet 34 887,05 euroga. Võlgniku varaks on pangakontol olev 20,16 eurot ning võlgniku juhatuse liikme hinnangul võlgnikule kuuluvad sõidukid koguväärtusega 1000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et sõidukite tegelik müügihind võib olla madalam ca 500600 eurot. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi vähemalt summas 97 041,17 eurot ja vara 20,16 eurot, millele lisandub sõidukite väärtus, mille müügihind ei ole teada, kuid haldur ei hinda seda suuremaks kui 500-600 eurot. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Alates 2008. aastast ei ole võlgnikul majandustegevust toiminud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2008 aastal, kui seiskus võlgniku majandustegevus. Seega on juhatuse liige rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ÄS § 180 lg 5 1 mõistes. Kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud raamatupidamisdokumente, siis ei saa välistada, et püsiv maksejõuetus on tekkinud muul ajal. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud vastutus KarS §-s 385 1 . Ajutises pankrotimenetluses ei ole välja selgitatud, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile üle andnud raamatupidamise dokumente. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus
sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Eeltoodu alusel tuleb käesolev kohtumäärus saata Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt PankrS § 29 lg 4. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on õigustatud isikuks esitama PankrS § 29 lg 8 nimetatud taotlust. Seetõttu pikendab kohus Estemare OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuni kuue kuuni. Enne kuu möödumist võib OÜ Estemare äriregistrist kustutamise avaldust esitada üksnes Maksu- ja Tolliameti nõudmisel. Maksu- ja Tolliametil tuleb tasuda kohtu deposiiti 396,25 eurot likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimismenetluse kulude katteks. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata OÜ Estemare seaduslik esindaja Andres Õunap. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 13 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 85 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 1105 eurot. Ajutise halduri kulud kulutused büroo-, transpordi- ja sideteenustele summas 195 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks summas 260 eurot. Kokku palub ajutine haldur välja mõista 1560 eurot OÜ Advokaadibüroo Kraavi&Partenrid arveldusarvele nr 221050996778. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulud on mõistlikud ja vastavad halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.
Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Reigo Rotman on tasunud kohtu deposiiti 29.08.2012 528,01 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Ajutise halduri taotlusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidist maksta OÜ-le Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid kohtu deposiidist 500 eurot ning võlgniku arvelt 1060 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt makstav ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulude katteks makstav raha makstakse välja pärast OÜ Estemare likvideerimist. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.