Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

pankrotihaldur esitas 23.01.2013 kohtule aruande, milles palub lõpetada VA ́i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva aruande: Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on nõuete kaitsmise koosolek. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 09.10.2012 avaldatud teates lisanud nõuete kaitsmise koosoleku päevakorda muuhulgas võlgadest vabastamise menetluse ja usaldusisiku. Ükski võlausaldaja nõuetekaitsmise koosolekust osa ei võtnud. Eelnevalt sellest teada andes, ei osalenud ka võlgnik. 25.10.2012.a toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul otsustas seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat haldur ise ja märkis 25.10.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kolmandasse punkti, et pankrotimenetluse ajal PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastavalt PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlgnik on teinud ettepaneku, et soovib ise täita usaldusisiku kohustusi. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta usaldusisik määramata ja teha kohtule ettepanek kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sest usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi. Haldur on seisukohal, et võlgnik on ise võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Haldur on seisukohal, et puuduvad PankrS § 171 lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Arvestades, et menetluses puuduvad igasugused rahalised vahendid, on halduri hinnangul põhjendatud jätta võlgnikule usaldusisik määramata kuivõrd see tooks kaasa ilmselt põhjendamatuid kulutusi. Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline täitma iseseisvalt usaldusisiku kohustusi ja allub kohtu vastavale kontrollile. Seejuures tuleks kohtul määruses selgitada täiendavalt, et tulu suurenemisel (käesoleval hetkel saab võlgnik tulu suuruses, millele ei saa pöörata sissenõuet) ja muude oluliste asjaolude muutumisel tuleb võlgnikul kohut sellest teavitada. Seejärel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik. Võlgnikul on igakuine sissetulek summas 368,00 eurot (neto summas), mis koosneb töötasust (Tööleping PT OÜ’ga, võlgnik töötab autojuhina). Nimetatud osas ei ole võimalik võlgniku sissetulekule Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sissenõuet pöörata. Võlgnik on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, registriosa nr XXX (XXX, Tallinn, üldpinnaga 30,3 m2), ühisomanikuna 1⁄2 suuruse kaasomandi osa suhtes koos kasuisa AG’ga, kellele kuulub ülejäänud 1⁄2 suurune kaasomandiosa. Pankrotihalduri hinnangul on sellise vara realiseerimise väärtust keeruline hinnata. Võlgniku seletuse kohaselt on AG invaliid ja elab toetustest ning sellest tulenevalt ei ole võimeline ise võlgnikule kuuluvad ühisomandi osa selle jagamisel kompenseerima. Seetõttu leiab pankrotihaldur, et nimetatud vara on pankrotivara suurendamise aspektist lähtuvalt väärtusetu. Samuti muu vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida või mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 mõistes puuduvad. Jaotise alusel ei ole ühelegi

võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara (väljaarvatud punktis 6.1. nimetatu) ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Nordea Bank Finland Plc nõue summas 53 681,66 eurot. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 36,00 eurot (koos käibemaksuga) on kinnitatud 14.06.2012 kohtumäärusega ja need on välja maksmata. Halduri tehtud vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihaldur on leidnud, et võlgnikul on tekkinud raskused oma kohustuste täitmisel pärast töövõime langust, mille järel lõpetas võlgnik töötamise autojuhina 2010 aasta alguses. 15.05.2010 on võlgnik võtnud täiendava laenu, mis on halduri hinnangul sisuliselt terves ulatuses kulunud esimese, so 09.10.2006 võetud laenukohustuse, täitmisele. Mõlemat laenu ei olnud võlgnik hoolimata töökoha leidmisest võimeline teenindama. Kuivõrd võrreldes 2006-nda aastaga on tagatisvara väärtus olulises osas langenud, ei katnud laenu tagatiseks olev korteriomand võlgniku poolt võetud laenukohustusi, mille tagajärjel võlgnikul jäi ülesse ilma tagatiseta võlakohustus laenuandja ees, mida ta ei ole olnud võimeline täitma. Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes PankrS § 158 lg. 4 palub pankrotihaldur lõpetada VA’i (pankrotis) pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.02.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded VA ́i (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Kristo Teder VA ́i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 171 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik ja pankrotihaldur on kohtule esitanud taotluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus on ära kuulanud võlgniku ja halduri arvamuse. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks (tlk 2) ja haldur on esitanud kohtule arvamuse seoses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgniku VA ́i kohustustest vabastamise menetlus. Haldur on seisukohal, et võlgnik on ise võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus kohustab täitma VA ́i PankrS §-e 173 lg 2, lg 3 ja lg 4 nõudeid ning pidama sellekohast arvestust. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.