Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(XXX).

XXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing MP esitas 17.12.2012 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 08.01.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas Osaühingu MP ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper esitas 30.01.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 06.02.2013 aruande täpsustuse. Aruande ja selle täpsustuse kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul on vara arvestuslikult 220,18 euro ulatuses. Kohustusi on võlgnikul 42 885,96 euro ulatuses. Ajutisel pankrotihalduril oleva informatsiooni ja dokumentide ning võlgniku enda selgituste põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks ei pea ajutine haldur rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võib esineda teoreetiline võimalus nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kuid on arvamusel, et nõude rahuldamine on vähetõenäoline, mistõttu tooks hagi esitamine kaasa vaid täiendavate kulutuste tekkimise. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab ajutine haldur, et Osaühingu MP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti väljakuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasule ja kulutustele. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, Osaühingu MP pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 42 885,96 euro ulatuses ja vara 220,18 euro väärtuses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilise võimaluse nõude esitamiseks võlgniku juhatuse liikme vastu, kuid peab seda väheperspektiivseks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 08.02.2013 määrusega Osaühingu MP pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole Osaühingu MP pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 500 eurot hiljemalt 22.02.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Osaühingul MP ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu MP pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PAnkrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 125 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot, kokku 1 496,25 eurot. Ajutise halduri kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab Osaühingu MP pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu MP pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 728 eurot (1 125 eurot – 397 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 240,24 eurot, kokku 968,24 eurot ja hüvitise vajalike kulutuste katteks summas 154 eurot, välja võlgnikult, Osaühingult MP.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.