Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

OÜ ILMATECH (likvideerimisel) esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus tuvastas, et võlgniku pankrotiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud avaldust 1(3)

2-13-4201 menetlusse võtta. Kohus andis avaldajale tähtaja pankrotiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase võlanimekirja esitamiseks ning täiendava riigilõivu 0,42 eurot tasumiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Avaldaja sai kohtumääruse 04. veebruaril 2013. Kohtu määratud tähtajal ei ole avaldaja puudusi kõrvaldanud. Nõuetekohast võlanimekirja ega andmeid riigilõivu tasumise kohta ei ole ta kohtule esitanud. Kohus kontrollis Riigikassast riigilõivu tasumist. Täiendava riigilõivu summas 0,42 eurot ei ole avaldaja tasunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldaja palub kuulutada välja enda pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt ei võimalda avaldaja majanduslik olukord täita tema rahalised kohustused kreeditoride ees. Äriühingul puudub vara, pangaarve on arestitud kohtutäiturite poolt ning äriühingu tegevus on lõpetatud. Pankrotiavaldusele on lisatud võlgniku majandusaasta aruanne 2009 ja allkirjastamata dokument nimetusega „lisa avaldusele“, milles on märgitud võlgniku vara, kohustused, võõrandatud vara ja kingitud vara. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt peab hagiavalduses märkima hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus tuvastas, et pankrotiavaldus on esitatud puudustega: avalduselt on tasumatud riigilõivu seadusest ettenähtud vähem riigilõivu, pankrotiavaldusele ei ole lisatud kohustuslikku lisadokumenti, s.t nõuetekohast võlanimekirja. Kohus 28. jaanuari 2013 määrusega andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses selgitas kohus avaldajale, et PankrS § 13 lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole avaldaja nõuetekohast võlanimekirja kohtule esitanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 8 alusel pidi avaldaja tasuma pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot (avalduse esitamisel paberkandjal). Avaldaja oli tasunud riigilõivu summas 9,58 eurot. Täiendava riigilõivu summas 0,42 eurot ei ole avaldaja tasunud.

2(3)

2-13-4201 PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Pankrotiavalduse esitaja ei ole täitnud PankrS § 13 lg 2. Pankrotiavaldusele ei ole lisatud kohustuslik dokument, s.o võlanimekiri. Samuti ei ole avaldaja ei ole seaduses sätestatud riigilõivu tasunud. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.