Võlaõigus › Töövõtulepingud

üleandmisevastuvõtmise akti. Aktsepteeritavaks summaks oli aktis märgitud 212 903,86 krooni. Pooled allkirjastasid akti mõlemapoolselt ilma märkusi tegemata. Kostja tunnistas tööde vastuvõtmise ja akti aktsepteerimisega teostatud tööde kohasust ning ei vaidlustanud akti lepingus kokkulepitud korra kohaselt. Seda summat, mida raamatupidaja korrigeeris, ei ole kostja vaidlustanud. Kostja esitas pretensiooni 25.02.2009.a, seega ligi kolm kuud pärast tööde vastuvõtmist, mitte aga viie päeva jooksul pärast akti kostjale üleandmist, seega ei saa ta tugineda puudustele. Kostja tegutses majanduskutstegevuses peatöövõtjana hagejaga sõlmitud lepingu suhtes. Lisaks ei ole nõudnud kostja lepingu p 5 järgi eksperdi kooskõlastamist puuduste fikseerimiseks, seega ei ole XXX arvamus asjas kohane tõend. Hageja tasunõue on töö vastuvõtmisega muutunud sissenõutavaks. Raamatupidaja e-kiri ja arve korrigeerime ei olnud suunatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise tühistamisele ega pööra ümber ehitise üleandmist kostjale ja vastuvõtmist kostja poolt. Vastuväited vastuhagile Hageja ei ole rikkunud lepingut. Kostja edastas hagejale projekteerimise lähteandmed e-mailiga 22.09.2008.a. Kostja selgitas selles e-mailis, et hoonel tegelikult projekti ei olegi ja et XXXl seda ei nõuta. Hagejale edastati seega üksnes eskiis. Hageja ei ole elementide transpordi käigus lepingut rikkunud. Ehitise hilisem valmimine võrreldes lepingus fikseeritud tähtajaga, ei ole tingitud hagejast. Poolte kirjavahetuse (hageja 29.08.2009. a lisa 2), nähtub, et kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu ei saanud hageja lõpetada omapoolseid töid nii, nagu algselt planeeriti, seega pikenesid lepingu p. 7.4 kohaselt hageja tööde tähtajad. Ehitise valmimise tähtaja nihkumine oli tingitud kostja kohustuste rikkumisest ja hageja ei vastuta selle eest. Seega ei saa kostja nõuda trahvi hagejalt. Hageja ei olnud ehitise peatöövõtjaks ning ei vastuta seetõttu ehitise kui terviku nõuetekohase üleandmise eest maja lõpptellijale. Juhul kui maja ei antud kostja poolt lõpptellijale üle nõuetekohaselt või tähtaegselt, siis selle eest ei saa vastutada hageja. Nimetatud vastutust kannab kostja, kes oli ehitise peatöövõtjaks. Hageja ei vastuta kostja poolt hoone lõpptellijale vabatahtlikult ja põhjendamatult suures mahus tasutud kulutuste eest, sest täidetud ei ole hageja lepingulise kahju hüvitamise koosseisu olulised eeldused. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, puudub hageja lepingu rikkumise ja kostja poolt vabatahtlikult võetud kulutuste vahel kausaalne seos, mis välistab hageja vastutuse VÕS § 127 lg 4 alusel. Kostja oli ehitise peatöövõtja ning pidi peatöövõtulepingu kohaselt ehitama tellijale tervikliku valmishoone. Seega kostja oli lõpptellija ees vastutav kogu ehitise nõuetekohasuse eest. Kostja pole ehitise puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud ja kirjeldanud puudusi, mistõttu on ta kaotanud nõudeõiguse. Lisaks on kostja asunud puudusi nimetama alles kohtumenetluses, seega olulise hilinemisega. Hageja on eelnevast lähtuvalt teostanud kõik ehitustööd nõuetekohaselt ning ei ole rikkunud kostjaga sõlmitud töövõtulepingut. Kostja on tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastanud ning kõik tööd vastu võtnud. Kostja on allkirjastanud ka kaetud tööde akti, millega on tõendatud tööde nõuetekohane teostamine ja kõigi vajalike dokumentide üleandmine kostjale. Pooled on töövõtulepingu p.-ga 8.5 kokku leppinud, et kostja on kohustatud enne töö üleandmise-vastuvõtu

akti allkirjastamist tööd üle vaatama ning pärast töö üleandmist ilmnenud puuduste osas eeldatakse, et need ei ole tingitud töövõtjast. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

II KOSTJA VASTUHAGI JA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning menetluskulud hageja kanda. Terviktekst (V kd 122 jj). Vastuhagi 01.12.2008 sai kostja hagejalt tööde vastuvõtuakti summas 212903,86 kr. Tellija ei ole töid XXX vastu võtmas käinud ja allkirjastas akti tegelikke asjaolusid tutvumata ilmastike asjaolude tõttu. 03.12.2008 sai kostja hageja raamatupidajalt e-kirja, mille järgi oli akt ebaõige ja sellega sisuliselt tühistas eelneva akti ja edastas uue akti (lisatud oli välisvoodrilaua värv) summas 217895,56 kr, sellel polnud hageja allkirja ja seda ei kinnitanud kostja, kuna töös olid puudused ja elamu ei vastanud lepingule, ehitusnõuetele. Seni ei ole töid vastu võtnud. XXX esitas kostjale 08.12.20.09 pretensiooni tööde kohta, kuna selles olid puudused. Ehitamise tehnilised dokumendid ei ole koostatud ja komplekteeritud hea ehitustava kohaselt hageja on rikkunud oma kohustust anda kostjale üle kogu nõutav projektdokumentatsioon koos korrektsete joonistega. Ehitusprojekti ning sellega seonduva dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole ka ehitustehniliste puuduste kõrvaldamine võimalik enne, kui kogu nõutud dokumentatsioon on koostatud. Hoonel on ka mitmed ehitustehnilised puudused, mille eest vastutab hageja. Puudustega töö tegemise tõttu on kostjal tekkinud märkimisväärne varaline kahju, mille on hageja kohustatud talle hüvitama. Vastavalt OÜ XXX ja XXX vahel 18. augusti 2009. a sõlmitud kokkuleppele on kostja tasunud XXX tekitatud kahju hüvitisena 960 000 krooni ehk 61 355,18 eurot ning tasumata on veel 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Kuna tegemist on kostja otsese varalise kahjuga, mis on tekkinud hagejapoolse tegevuse tulemusena, siis peab hageja kahju kostjale hüvitama. Kostjale on tekkinud kahju XXX makstud leppetrahvi näol summas 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja on tasunud XXX kokkuleppel XXX äriühingule XXX arve summas 14 092,51 eurot. Nimetatud äriühing paigaldas hoonele ajutise katuse hoone ilmastikukindluse tagamiseks seni, kuni töövõtja ehitise puudused kõrvaldab. Tegemist on kahjuga, mille tasumist on kostja õigustatud nõudma hagejalt. Tellijal on lepingu p-i 9.3 kohaselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tarnegraafikust mittekinnipidamisel 0,05% hiljem paigaldatud elemendi maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% hiljem tarnitud elemendi koguhinnast. Lepingu p-i 4.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtajaks 31. oktoober 2008. a. Töövõtja ei ole tänaseni tarninud kostjale tellijale nõuetekohaseid elemente, mistõttu on hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi summas 7706,15 eurot, mis vastab 10%-le Lepingu maksumusest. Hageja vastutus tuleneb ka garantiikohustusest. Seega on OÜ XXX kahju nõue 102 301,86 eurot. Nimetatud summa koosneb XXXOÜ poolt esitatud hinnapakkumises märgitud parendustööde maksumusest summas 80 503,20 eurot, XXX

poolt paigaldatud katuse maksumusest summas 14 092,51 eurot ning lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 7706,15 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 102 301,86 eurot ja menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja vastuväiteid hageja nõudele Hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt arve nr 177 tasumist, kuna tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakt on poolte poolt allkirjastamata ning tööd ei ole teostatud nõuetekohase kvaliteediga. Kostja on esitanud hagejale pretensiooni puuduste kohta ja nõudnud nende kõrvaldamist, mida pole hageja teinud. Hageja nõue arve tasumiseks ei ole sissenõutavaks muutnud, hageja tühistas ise oma vastuvõtuakti. Seni kuni tööd on üle andmata, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Kostja arvates on hageja rikkunud lepingut oluliselt, asi on kõlbmatu kasutamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja ees enda kohustusi rikkunud ning on keeldunud ehitustööde eest tasumast õiguslikul alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja õigustatud nõudma hagejalt ka arve tasumisega viivitamiselt viivitusintressi. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et kuna tal on õigus keelduda arve tasumisest VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 111 lg 1 alusel, ei ole ta selle tasumisega viivituses. Hageja viivisenõue on ka seetõttu põhjendamatu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Kuna hagi, vastuhagi on tihedalt seotud, ei hinda kohus nendega seotud asjaolusid, tõendeid põhjendustes eraldi. Hageja poolt kohtule esitatud lepingust nähtuvalt sõlmisid pooled 22.08.2008.a. ehituse töövõtulepingu nr 819 (edaspidi leping), mille juurde kuulub lisa 1 ja lisa 2 (1. kd lk 7-12). Vaidlus puudus selles, et kostja tegutseb majanduskutsetegevuses ja tellis hagejalt töö alltöövõtu korras. Lepingu p 11.5 on pooled kokku leppinud, et kohaldavad lepingule Eesti seadusi. Seega on pooled sõlminud tööettevõtulepingu VÕS § 635 järgi, mille kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö ja tellija peab selle eest maksma töövõtjale tasu. Vaidlus on selles, kas hageja andis tööd üle, kas ta tegi seda tähtaegselt ja kas tööl on puudused ja kas kostjal on tekkinud kahju. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele ning lg 3 alusel on kohustus täidetud, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohus, viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmise korral nõuda selle kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6 alusel täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 111 lg 1 alusel võivad pooled vastastikuste lepingute puhul keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Tööde vastuvõtmine

VÕS § 636 lg 1 alusel peab töövõtja töö valmis tegema ja asja tellijale üle andma ning § 638 järgi peab tellija töö vastu võtma. Kõigepealt vaatleb kohus, kas välisukse paigaldamine oli hageja kohustuseks, kuna kohtu arvates omab märgitu teatud mõju tööde vastuvõtule aktile ja hageja raamatupidaja ettepanekule vastuvõtu akti käibemaksu osas muuta. Esitatud lepingust nähtuvalt oli hageja põhikohustuseks projekteerida, valmistada ja paigaldada ehitusobjektiks oleva eramu (aadressiga XXX) kandvate konstruktsioonide elemendid. Tööde täpsem detailsus on fikseeritud vastavalt lepingu p. 3.2 lepingu lisaks nr 1 olevas hinnapakkumises (lk 11, 1 kd). Pooled muutsid 07.10.2008 lepingut lisaga 2 (I kd lk 1) ja muudatuse järgi ei kuulunud hageja lepinguliste tööde hulka enam välisukse tarne. Viidatud kokkuleppega 2 on hageja tõendanud, et vaidlusaluse elamu välisukse tarne ei olnud enam tema lepingujärgseks kohustuseks ning kostja väide, et välisuks on paigaldamata ja et töö ei vasta seetõttu lepingule ja on puudusega, on ebaõige. Oma pretensioonis 25.02.2009 (I kd lk 166) p 8 on kostja heitnud ette ukse puudumist, kuid selline etteheide on lubamatu, kuna ust lepingu muudatuste järgi hageja ei pidanud paigaldama. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et hageja on rikkunud lepingut VÕS § 100 ja § 641 lg 1 (töö peab vastama lepingu tingustele) järgi. Kohus vaatleb, kas tööd on vastu võetud Kohtule esitatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktist (I kd lk 14) nähtuvalt on pooled, sh kostja juhatuse liige allkirjastanud 01.12.2008 tööde vastuvõtu akti, mille järgi kuulub tasumisele summa 212903,86 kr. Akti kohaselt on kõik toodetud ja paigaldatud. Aktil ei ole ühtegi märget puuduste kohta. Kostja poolt kohtule esitatud hageja raamatupidaja e-kirjast (I kd lk 155) 03.12.2008 nähtuvalt on tööde vastuvõtu aktis ekslikult tehtud käibemaksu arvestuses viga, sest raamatupidaja on ukse maksumuse maha arvestanud koos käibemaksuga. Selle e- kirja juurde on raamatupidaja saatnud nn uue akti, kus tööde summaks on 217 895,55 krooni ning mitte ühtegi muud märget sellel pole. Seega erineb akt, mille pooled allkirjastad 01.12.2008, vaid arvestuslikult üksnes käibemaksu võrra 4991,69 krooni sellest summast, mille pidi kostja hagejale tasuma 01.12.2008 aktis märgitud summast. Kostja esitatud hageja raamatupidaja ekirjast ei nähtu, et hageja teeks tahteavalduse, millega ta tühistab tehtud tööde ulatuses 01.12.2008 poolte poolt allkirjastatud akti. Seega oli 03.12.2008 raamatupidaja e-kirja sisu seotud vaid maksustamise küsimusega ning aktis esineva aritmeetilise veaga, mitte aga lepinguliste tööde vastuvõtmise/vastuvõtmata jätmisega või tööde kvaliteedi või mahtumuse küsimusega. Eeltoodu tõttu ei ole õige kostja väide, et hageja on teinud tahteavalduse 01.12.2008 akti tagasivõtmiseks/tühistamiseks ning kostja ei ole tõendanud viidatud akti tühistamist. Kuna 1) hagejal ei olnud lepingulist kohustust ehitada objekt koos välisuksega /seda tarnida (vt otsus ülalpool), 2) arvestades seda, et raamatupidaja oli töö tasumise arves ukse hinna mahaarvestuses teinud aritmeetilise vea käibemaksu võrra ja millel ei ole mingit seost akti tühistamisega, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud 01.12.2008 poolte poolt allkirjastatud aktiga, et töö oli kostja poolt pretensioonideta täies mahus ja kokkulepitud ulatuses vastu võetud 01.12.2008 VÕS § 638 lg 1 alusel. Eeltoodu tõttu on ebaõige kostja väide, et tööd on seni vastu võtmata ning kostja viide 25.02.2009 pretensiooni p 1.4.17 (lk 168, I kd), et tööd on vastu võtmata, akt allkirjastamata.

Töö puudused VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majanduskutsetegevuses, peab ta töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja tegutseb majanduskutsetegevuses, on ehitise peatöövõtja. Seega olid tal sellised kutseoskused, teadmised, mida arvestades pidi ta olema võimeline koheselt kontrollima valminud tööd, avastama selle puudused ja oskama neid kirjeldada piisavalt täpselt ja võimalikult vara teatama hagejale puudustest VÕS § 643, § 644 lg 2, § 644 lg 3 järgi. Kui tarbijatöövõtu puhul tuleb puudustest teatada 2 kuu jooksul, siis igal juhul ei saa olla puudustest teatamise aeg majanduskutsetegevuses tegutsevale tellijale pikem kui 2 kuud. Pooltevahelise lepingu p 5.1, 8.5 I lause sätestab kostjale kui tellijale kohustuse 5 päeva jooksul töö üle vaadata enne akti allakirjutamist ning tegeliku olukorra mittevastavusel aktile, oli kostjal lepingu järgi õigus keelduda akti alla kirjutamisest. Viidatud lepingu p 5.2. järgi oli kostja kohustatud motiveeritud pretensiooni esitama ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu p 5.3 järgi oli kostjal kohustus vea, puuduse üle toimuva vaidluse korral tellida ekspertiis ja kooskõlastada eksperdi isik hagejaga. Seega olid pooled kokku leppinud lepingus 5päevase tähtaja töö ülevaatamiseks, puuduste avastamiseks ja nende kirjeldamiseks ning pretensioonide esitamiseks. Lepingu p 8.5 on sätestatud, et kui pärast töö ülevaatamist avastatakse puudus, siis loetakse, et see pole tingitud töövõtjast, va varjatud puudused, mida mõistliku hoolsusega tellija ei saanud üleandmisel märgata. Kuigi lepingus on sätestatud töö ülevaatamiseks ja puuduste avastamiseks 5 päeva, ei saa kohus jätta tähelepanuta, et hoolimata sellest 5 päevast, tuleb vaadelda, kas kostja kui majanduskutsetegevuses tegutsev peatöövõtja suutis 2 kuu jooksul (so tarbijale kui nö kõige nõrgemale tellijale seaduses antud tähtaeg) puudustest hagejat teavitada.

Järgnevalt vaatleb kohus, kostja on teavitanud tähtaegselt puudustest ja piisavalt täpselt kirjeldanud töö puudusi hagejale. Dokumendid VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele ja sellele peavad vastama ka lepingu dokumendid. Pooled ei vaielnud selle üle, et ehitise konstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise aluseks olid kostja enda edastatud eskiisjoonised.

Hageja poolt kohtule esitatud 19.09.2008 e- kirjast kostjale nähtub, et kostja pidi esitama hagejale ehitusprojekti 12.11.2008. Kostja 22.11.2008 e- kirjast hagejale nähtub, et kostja ise on koostanud ja hagejale saatnud projekteerimise lähteülesandena ehitise eskiisid. Seega on tõendatud ja õige hageja väide, et hageja poolt kostjale 18.11.2008 saadetud konstruktsioonide tööjooniste koostamise aluseks oli kostja enda edastatud ehitise eskiis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist oli VÕS § 641 lg 3 järgi kostja juhisega, millistele tingimustele peavad vastama hageja poolt projekteeritavad ja ehitatavad konstruktsioonid (projekteerimiselähteülesanne) ning sellest tulenevalt ei vastuta hageja nendest tulenevate töö puuduste eest. Mis puudutab kostja väidet, et hageja pidi juhtima kostja tähelepanu sellele, et kui kostja eskiisi järgi ei ole võimalik projekteerida ja ehitada, siis ei ole vaidluses tõusetunud kordagi seda küsimust, et nende eskiiside alusel poleks hageja saanud projekteerida ja ehitada, samuti pole hageja kostjale ette heitnud, et kostja juhised on ebaselged, puudulikud. Vastupidiselt on hageja saanud nende järgi projekteerida ja ehitada. Iseasi on küsimus, kas kostja peatöövõtjana ja tellijana teadis millist objekti soovib saada nö lõpptellija. Selle eest ei saa vastutada hageja, kuna pooltevahelisest lepingust ei nähtu hageja kohustusi VÕS § 76 lg 1 järgi lõpptellija ees. Oma pretensioonis 25.02.2009 (lk 166, I kd) on kostja viidanud sellele, et esitamata on fotod, tähtaegselt jooniseid, ISO sertifikaat, esitamata on pangagarantiid, kindlustuslepingud ning hageja esitatud kvaliteedinõuded on valed, et joonistel on puudused, (p 1-5, 1.4.1-1.4.18). Kohtule hageja poolt esitatud kaetud tööde aktist (1 kd lk 13, ka lk 204) 01.12.2008 nähtuvalt andis hageja tööjoonised ja muud ehitise dokumendid üle kostjale paberkandjal objekti üleandmisel. 01.12.2008. akti p 7 järgi on akti lisaks dokumentidena kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja korruste plaanid, katusefermide joonised ja tugevusarvutused. Nende dokumentide vastuvõtmist kinnitab aktil kostja esindaja allkiri. Esitatud lepingust ega lepingu lisadest ei nähtu, et ülaantavate dokumentide hulka peaksid kuuluma ka fotod, kindlustuslepingud, pangagarantiid. Seega ei ole õige kostja väide, et üle on andmata ehitise fotod, kindlustuslepingud, pangagarantiid. Ka ei nähtu lepingust ja selle lisadest, et pooled oleksid kokku leppinud mingis konkreetses tähtajas tootega seotud jooniste üle andmiseks. Hageja poolt kohtule esitatud e- mailist 22.09.2008 nähtuvalt edastas kostja hagejale projekteerimise lähteandmed viidatud e- mailiga 22.09.2008 ning hageja projekteerija XXX saatis kostjale 18.11.2008 lepingus kokkulepitud konstruktsioonide tööjoonised (I kd lk 194200). Kuna lepingus ei ole kokku lepitud üleandmise tähtajas, siis leiab kohus, et hageja ei ole viivitanud ehitise jooniste edastamisega ja seega edastas hageja joonised kostjale siis, kui ta oli kostjalt saanud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed. Nii ei saa kostja ette heita hagejale jooniste esitamise tähtaja rikkumist ja lepingu rikkumist VÕS § 100 järgi. Seda, et pärast 01.12.2008 oleks kostja märkinud, et dokumentatsioonis on puudused või need on üle andmata, et ei ole ISO sertifikaat, et joonistel on puudused, esitamata on pangagarantiid, kindlustuslepingud, esitatud kvaliteedinõuded on valed, ei nähtu ka kostja esitatud pooltevahelisest e- kirjavahetusest (1 kd lk 157-165, ka 206-210). Viidatud kirjavahetus (XXX08.12.2008, 09.12.2008. a e-kirjad; XXX15.12.2008. a ja 19.12.2008 e-kirjad) nähtuvalt on kostja palunud selgitust liimpuittalade paigalduse, fermide osas, kuid ei puuduta dokumentide enda puudusi. Vastupidiselt kinnitavad need just hageja väidet, et kostja dokumendid olid 01.12.2008 kaetud tööde aktiga vastu võtnud, sest kostja on oma 08.12.2008 e-kirjas viidanud

vaid sellele, et teatud vormis (dwg. tüüpi fail) dokumente ei saa ta avada, kuna tal ei ole vastavat programmi. See nähtub ka XXX e-kirjast 09.12.2008 (lk 206, I kd), kus on viidatud maja üleandmisel üleantud dokumentide kaustale ning selle e-kirjaga on lisatud veelkord dokumendid. Seega on kostja saanud dokumendid ka elektrooniliselt. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda lepingu rikkumisele ja töö mittevastavusele VÕS § 641 lg 1 järgi põhjusel, et fotod on talle üle andmata või dokumendid on puudustega ja üle andmata. Arvestades seda, et projekteerimise ja valmistamise aluseks olid kostja enda edastatud eskiisjoonised (vaidlus puudus), olid kostjal seega teadmised, millised peaksid vastama ka hoone kohta koostatavad dokumendid. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud kostja enda e- kirja hagejale 22.09.2008 (I kd lk 203), mille kohaselt ei ole kostjal projekti, kuna seda ei nõuta. Seda, et dokumentide puudused või nende puudumine oleks nn töö varjatud puudus, mida ei saa koheselt ja mõtliku aja jooksul avastada, ei ole keegi väitnud. Oma pretensiooni muude dokumentide puudumisest ja dokumentide enda puudustest ( ISO sertifikaat, joonistel on puudused, esitamata pangagarantiid, kindlustuslepingud, kvaliteedinõuded), esitas kostja alles 25.02.2009 (lk 166, I kd ), seega lepingus märgitud tähtaega rikkudes ning ka pärast 2 -kuulist tähtaega pärast töö vastuvõttu. Seda, et kostja oleks pärast tööde vastuvõtmist 01.12.2008 oma e-kirjades ajavahemikul 08.12.2008-19.12.2009 nõudnud eksperdi nimetamist lepingu p 5.3 järgi hageja dokumentide puuduste kindlakstegemiseks, samuti ei nähtu. Nii ei ole kostja ise täitnud lepinguga endale võetud kohustust nõude dokumentide puuduste kohta ekspertiisi eelnevalt eksperdi isikut hagejaga kooskõlastades ning õige on hageja seisukoht, et kostja pole dokumentidega seotud puudusi esitanud tähtaegselt. Kuna 1) kostja on kaetud tööde aktiga 01.12.2008 vastu võtnud dokumendid, 2) lepingus ei olnud kokkulepitud fotode üleandmist, 3) kostja ei ole oma e- kirjavahetuses 08.12.200819.12.2008 viidanud dokumentide puudustele või sellele, et hageja poolt üleantud dokumentide hulgas ei ole kokkulepitud dokumente, 4) ei ole nõudnud eksperti dokumentide puuduste kohta ja 5) arvestades kostja professionaalsust peatöövõtjana leiab kohus, et alles 25.02.2009 esitatud pretensioon dokumentide puudustest on tehtud kostja poolt lepingus kokkulepitud 5 - päevast pretensioonide esitamise ning VÕS § 644 lg 1 I lauses sätestatud mõistlikku 2- kuulist tähtaega rikkudes ehk mitte mõistliku aja jooksul. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei saa tugineda VÕS § 644 lg 3 alusel enam dokumentide puudumisele ja nende puudustele, kuna ei ole mõistliku tähtaja jooksul nendest teatanud. Peale selle ei ole tal ka õigust nõuda VÕS § 76 lg 1 järgi fotode, pangagarantii ja kindlustuslepingute esitamist, kuna sellist kokkulepet lepingust ei tulene. Asjaolu, et objekt asus XXXl, ei ole mõistlikult vabandatav dokumentide puuduste või puudumise pretensiooni esitamiseks lepingus kokkulepitud tähtajal ning hiljemalt 2 kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda ka alles kohtumenetluses ekspert XXXekspertiisiaktile dokumentide puudustest /puudumisest ning kohus ei anna seetõttu ka hinnangut selles osas arvamusele. Nii on alusetud kostja väited töö dokumentide puudustest ja mittevastavusest lepingule ja VÕS § 641 lg 1 II lausele.

Muud puudused

Pretensioonide esitamine VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimistele ja lg 2 p 1-4 järgi ei vasta töö tingimustele siis, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi, kokkulepitud omanduste puudumisel ei vasta teatud otstarbeks, töö kasutamist takistavad õigusaktid, kolmandal isikul on töö suhtes nõue, mida saab esitada. VÕS § 645 lg 1 järgi pidi kostja teatama puudustest mõistlik aja, so vähemalt 2- kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Esitatud pretensioonist 25.02.2009 nr 1/120 (I kd lk 166) nähtuvalt on kostja heitnud ette töö enda järgmisi puudusi (p 1.4.1-1.4.13): •

• • •

• • • • • •

ferme on lõigatud, seeläbi rikutud, mistõttu on detailid projekteeritud ebaõigesti, ferme on lubamatult toestatud, kandevõime ei ole tagatud, alumised vööd on toetatud vaheseinte kohal, katuse fermide liimpuittalad on valesti süvistatud, on kokkulepitust 20 cm madalamad, II korruse lage ei ole projekteeritud ega ehitatud, seinad telgedel 1,2,3,4 on laealadega ühendamata Paigaldatud on AS XXX aknad AS XXX ja Uks akende asemel, paigaldatud on need erinevasse sügavustesse, rõduukse asemel on paigaldatud pikaks venitatud uks, puudub lävepakk, üks seinapaneel on paigaldatud peegelpildis seinte valmistamise ja paigaldamise täpsus on 5 mm asemel 50 mm, II korruse vaheseinad on oluliselt õhemad ja paigaldatud 4-5 cm vahedega seinte välisvooderdus on kinnitatud tavaliste naeltega ja ilme, et on kannatada saanud kinnituskruvid on paigaldatud valesti, peaksid olema 20 cm vahedega ja 60 cm ridade vahedega seinakonstruktsioonid on märgunud, kipsplaadid on märgunud ja need tuleb vahetada.

Pretensioon sisaldas ka kostja etteheiteid lepingu muudele rikkumistele nagu : • • • • •

ehitajad viisid kaasa kattematerjali ja kinnitusvahendid, mille eest on kostja tasunud, ehitajad lõhkusid näidise, mida soovis kostja tutvustada XXX , ehitusplats on koristamata lepingu p 9.2 järgi, tööde vastuvõtmisakt on alla kirjutamata, paigaldusmeeskonna kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, projektijuht ei käinud kohapeal seinaelementide transpordist tulenevalt tarne tähtaeg viibis, tööd algasid hiljem ja sai valmis hiljem kui oli kokku lepitud.

Ülalpool tuvastas kohus, et pooltevahelise lepingu p 5 sätestas 5- päevase tähtaja puuduste kirjeldamiseks ning vaidluse korral eksperdi kooskõlastamiseks puuduste olemuse ja põhjuste väljaselgitamiseks. Ülalpool viitas kohus, et puudustest teatamiseks pidi kostja järgima ka seadusest tulenevat 2-kuulist tähtaega. Kostja leidis, et hageja ei kõrvaldanud puudusi ja seetõttu tellis kostja XXX arvamuse töö puuduste kohta. Hageja poolt on kohtule esitatud poolte e- kirjavahetus (I kd lk 158-165) detsembrist 2008.

Nendes kirjades on kostja viidanud järgmistele probleemidele, mis seostuvad vaidlusaluse objektiga. 05.12.2008 e-kirjas on kostja märkinud, et maja on vaja üle värvida, kuna on kirju, osa hoonest on kilega katmata, ühte fermi on lõigatud, liimpuittalad on madalamad. Viidatud kirjas ei nõua kostja mitte puuduste kõrvaldamist, vaid palub töö eest tasumise tähtaega pikendada. Nendele fermide ja liimpuittaladega, värviga ja kilega seotud probleemidele on hageja vastanud oma e- kirjaga 09.12.2008. Nimelt vastas hageja, et töö on värvitud vastavalt lepingule, et aluskile ei peagi katma kogu hoonet, sest see ei ole katusekatte materjal, et katusekate tuleb ruttu kostjal paigaldada, et liimpuittalad on paigaldatud vastavalt dokumentatsioonile. Lisaks märkis hageja, et fermi on lõigatud seetõttu, et viia too õigesse paika ning et lõige ei avalda fermikonstruktsioonile mõju. Oma vastuses on märkinud hageja, et elemendid on valmistatud ja paigaldus on tehtud lepingus kokkulepitud Ryl 2000 II kl järgi ning vastavalt kostja joonistele (hageja e-kiri 08.12.08, lk 205, 09.12.08, 19.12.09, lk 206, 209). Oma viimases e- kirjas 06.01.2009 on hageja palunud kostjalt selgitusi ja on lootnud, et kostja sai hageja 19.12.2008 saadetud vastused kätte (lk 209, I kd). Sellest tulenevalt oli hagejal õigus eeldada, et kõikidele küsimustele on kostja saanud rahuldava vastuse ja et mingeid puudusi töös ei ole ning et see vastab lepingus kokkulepitule ega takista nn töö kasutamist. Eeltoodud kirjavahetusest ei nähtu, nagu poleks kostja hageja selgitustega nõustunud ja lepingu p 5 järgi palunud hagejal nimetada ehitise puuduste kindlakstegemiseks ekspert. Seda, et hageja oleks keeldunud eksperti nimetamast, ei ole hageja omaks võtnud ning kostja ei ole seda ka tõendanud. Ka ei nähtu ülalviidatud kirjavahetusest, et kostja oleks palunud hagejal puudused ise kõrvalda. Eeltoodu alusel on kostja väited tõendamata sellest, et hageja keeldus puudusi kõrvaldamist ja mistõttu pidi kostja tellima sõltumatu ekspertiisi. Kostja esitas kohtule XXX arvamuse (I kd lk 177, II kd lk 30jj), mille kohaselt on XXX teinud kindlaks objekti puudused. Kohus ei saa XXX arvamustega arvestada ja nõustub hagejaga, kuna tegemist ei ole lepingu p 5.3 järgi nimetatud ja kooskõlastatud eksperdiga objekti puuduste ja nende põhjuste kindlakstegemiseks (TsMS § 230 lg 1 II lause järgi kokkulepitud tõend). 25.02.2009 pretensioonis tõi kostja esile lisaks värvile, aluskilele, fermidele ja liimpuittaladele täiendavaid puudusi (II korruse lage ei ole projekteeritud ega ehitatud, seinad telgedel 1,2,3,4 on laetaladega ühendamata, paigaldatud on teise äriühingu aknad, nende paigaldatus ei ole korrektne, rõduukse asemel on paigaldatud pikaks venitatud uks, puudub lävepakk, üks seinapaneel on paigaldatud peegelpildis, seinte valmistamise ja paigaldamise täpsus on 5 mm asemel 50 mm, II korruse vaheseinad on oluliselt õhemad ja paigaldatud 4-5 cm vahedega, seinte välisvooderdus on kinnitatud tavaliste naeltega ja ilme on kannatada saanud, kinnituskruvide on paigaldatud valesti, peaksid olema 20 cm vahedega ja 60 cm ridade vahelagede seinakonstruktsioonid on märgunud, kipsplaadid on märgunud ja need tuleb vahetada, edaspidi täiendavad puudused). Küll aga ei nähtunud nende nn täiendavate puuduste olemasolu pooltevahelisest e- kirjavahetusest 2008.a detsembris pärast tööde vastuvõttu 01.12.2008. Kostja ei ole väitnud, et 25.02.2009 pretensioonis nimetatud täiendavad puudused, oleksid sellised, mida ta poleks saanud avastada tööde tavalise ülevaatuse käigus vähemalt 2 kuu jooksul alates 01.12.2008. Arvestades kostja professionaalsust ning seda, et kui kostja leidis 2008.a detsembris, et fermidel on ebaõige läbilõige, liimpuittalad ei ole õigesti paigaldatud, siis puudub

kohtul alus kahelda selles, et kostja poleks osanud avastada seda, et mõni paneel on peegelpildis, et aknad on paigaldatud ebakorrektselt, et kuskil esineb nn mõõtmistulemuste vastu eksimine, et välisvooderdus on paigaldatud ebaõigete naeltega ja vahedega, et II korruse lagi puudub, et rõduukse asemel on pikaks venitatud uks ning millise firma aknad on paigaldatud. Kohtule esitatud lepingus ei ole pooled kokku leppinud, millise konkreetse firma aknad tuleb objektile paigaldada (lepingu lisa 1 p 9, 1 kd lk 11), samuti ei nähtu lepingust, et II korruse lae ehitamine oleks olnud hageja kohustuseks. Lepingu lisas nr 1 p 6 on pooled kokku leppinud, et hageja tarnib kostjale vahelae ehk I ja II korruse vahelise lae kandevelemendid. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peaks tarnima katuslae mittekandvaid elemente. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja on rikkunud lepingut sellega, et paigaldas XXX aknad AS XXX ja Uks akende asemel ja ei ehitanud katuselage. Seega ei ole tegemist puudusega VÕS § 641 lg 1, 2 p 1 tähenduses. Arvestades seda, et kostja on nende täiendavate puuduste kohta esitanud pretensiooni alles 25.02.2009, siis on need tehtud pärast mõistlikku tähtaega ja lepingus p 5 sätestatud tähtaega rikkudes ning kostja ei saa tugineda VÕS § 641 lg 1, 2 p 1 (töö ei vasta lepingu tingimustele) vastavalt VÕS § 644 lg 1. Teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav, sest kostjal oli eelkõige teada, millist objekti soovib lõplik tellija ehk milliseid tingimusi pidi kostja täitma lõpliku tellija ees ning kostjal oli võimalik nõuda eksperdi nimetamist hagejaga kooskõlastatult puuduste avastamiseks, kindlakstegemiseks, mida ta ei teinud. Kuna 1) kostja esitas pretensiooni täiendavad puuduste kohta 25.02.2009, 2) tegemist ei olnud selliste puudustega, mida ei saanud tavapärase ülevaatuse korras mõistliku aja (2 kuud) jooksul avastada, 3) ei olnud nõudnud lepingu p 5 järgi eksperdi kooskõlatamist hagejaga, siis leiab kohus, et kostjal ei ole õigust täiendavatele puudustele tugineda VÕS § 641 lg 1,2 p1 järgi. Ülaltoodu kaalutlusel leiab kohus, et kostja ei saa kohtumenetluse käigus ekspertiisiaktile 15.12.2011 tuginedes esile tuua omakorda veel täiendavaid puudusi nagu: ehituspäevikute puudumine, muude ehitusprojektide dokumentide puudumine, vundamentide mõõtude jooniste puudumine, vahelae ehitamata jätmine, puudused voodrilaudades, puitfassaadi kinnitustes, värvkattes, avatäidetes, katuse aluskile ebaõige paigaldamises, seinakonstruktsioonide märgumises, ehituskonstruktsioonide kõrguses, kuna tegemist ei ole mõistliku aja jooksul puudustest teatamisega VÕS § 644 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kostja on kaotanud VÕS § 644 lg 3 ja § 641 lg 1, lg 2 p 1 järgi tuleneva õiguse nendele puudustele tugineda. Eeltoodu tõttu ei anna kohus ka hinnangut nende puuduste kohta esitatud eksperdi arvamusele 15.12.2011. Nimetatud põhjustel ei anna kohus hinnangut ka võimalike puuduste kõrvaldamise kulude kohta esitatud XXX arvamusele, ütlustele, ekspertiisiaktile 15.12.2011 TR1590/2011 ja OÜ XXX arvamusele. Mis puudutab kostja väidet, et hageja vastutab nii ehk nii garantiikorras, siis sellega kohus ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole puudusteks sellised puudused, mis oleksid olnud varjatud puudused, mida poleks saanud tuvastada tavalise ülevaatuse käigus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmisest (01.12.2008) või mille ebaselguse, põhjuste osas poleks saanud kostja nõuda hagejalt eksperdi kooskõlastamist.

Fermid, liimpuittalad, aluskile, värv, niiskus

2008.a detsembri e- kirjas märkis kostja, et ferme on lõigatud ja liimpuittalad ei ole paigaldatud õigesti, kile ei kata hoonet ning hoone on värvi tõttu kirju ja tuleks üle värviga, samas ei ole selles nõutud puuduste kõrvaldamist. Viidatud pretensioon on esitatud kohtu arvates mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 644 lg 1 järgi. Kohus kontrollibki järgnevalt üksnes neid küsimusi, mida tõi kostja esile ülalmainitud e-kirjades sest 25.02.09 esitatud pretensioonid ja alles kohtumenetluse käigus toodu pretensioonid on hilinenud. Kostja taotlusel läbiviidud ekspertiisiakti 15.12.2011 kohaselt ei vasta fermide A-1, A-2, A-3 paigaldus tootja tehase nõuetele, fermid on sisselõigete tõttu rikutud (akt asub kohtumaterjalide lisas; sinine kaust, eksperdile saadetud materjalid asuvad tsiviilasja III kd). Hageja poolt kohtule esitatud tootjatehase hinnangust nähtuvalt ei ole fermide kandevõime pärast lõigete tegemist häiritud. Fermide tootjafirma XXX OY esindaja XXX e- kirjast 11.12.2008. nähtub, et talle saadetud piltidel ja joonistel kajastatud fermi sisselõiked ei avalda ohtlikku mõju fermi kandevõimele (lk 208, I kd). Hageja esitatud XXX OY täiendavatest selgitustest, arvutustest (lk 44-54, V kd) nähtuvalt on tootjatehas kinnitanud, et tingituna fermi alumise vöö sisselõigetest, ei ole fermi kandevõime ohus. Hageja poolt kohtule esitatud XXX kui asjatundjaarvamuse p 4 (lk 34-44, V kd) kohaselt puudub vajadus ferme välja vahetada. XXX ütluste kohaselt ei olnud ühelgi fermile läbipainet, mis oleks tekitanud vajaduse need välja vahetada. XXX ütluse kohaselt ei tuvastanud ta, arvestades tema kätte antud montaažijooniseid, fotosid, sertifikaate, lepingut, tehasepoolseid tootmise kontrolllehti, eskiise, hoone katusel mingeid üleliigseid deformatsioone. Hinnates tootjatehase ning XXX arvamust ja ütlusi istungil, leiab kohus, et viidatud tõenditega on hageja ümber lükanud väite fermide ebaõigest paigaldusest, nende kandevõime puudumisest. Kohtul puudub alus kahelda tootjatehase arvestustes ja arvamuses, samuti puudub alus kahelda ka XXX arvamuses, kuna tegemist on samuti riiklikult tunnistatud eksperdiga, kes käis objekti kohapeal vaatlemas, kellel olid arvamuse andmiseks objekti puudutavad dokumendid. Seega lükkavad need tõendid kui enamuses olevad tõendid ümber kohtuliku ekspertiisiga viidatu, mille kohaselt tuleks fermid välja vahetada võimaliku kandevõime ebapiisavuse tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et fermid, nende paigaldus vastavad lepingus kokkulepitud omadustele ja paigaldus vastastab fermide tootjatehase nõuetele ehk VÕS § 641 lg 1, 2 p 1 ehk tal on lepingutingimustele vastavad omadused. Kostja heitis ette, et fermide toetamiseks on paigaldatud liimpuittalasid, kuid vajadus liimpuittalade paigaldamiseks puudus, liimpuittalad ei ole õiges mõõdus. Kohtule esitatud lepingu lisa nr 1 p 5 (I kd lk 11 ja la lk 248) nähtuvalt oli liimpuittalade kasutamine teisel korrusel kokku lepitud. Seega on alusetu kostja etteheide, et liimpuittalade kasutamine on lepingu rikkumine. Eeltoodu tõttu on vastab töö lepingus kokkulepitule VÕS § 641 lg 1, lg 2 p 1. Lepingu lisa 1 p 1 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et I ja II korruse välisseinaelementide kõrgus peab olema 2,70m. Esitatud XXX arvamuse p 5 nähtuvalt vastavad välisseinaelemendid sellele kõrgusele. Ekspert XXX arvamuse kohalt ei vasta ruumide kõrgus ehitusprojektile, kuid vaidlus puudus selles, et ehitusprojekti kui sellist ei ole ning kostja ise on kinnitanud oma ekirjaga detsembris 2008.a., et seda ei nõuta. XXX arvamuse kohaselt määratakse tavaliselt kindlaks nn konstruktiivne kõrgus, mitte nn puhaskõrgus, mis jääb alles siis, kui paigaldatakse

näiteks ripplaed. Kahe liimpuittala, mis asuvad hoone keskel ja pööningulaes ja toetavad ferme, kõrgus on 2450 mm ning tavapäraselt rajatakse lagi fermide alla ja allapoole ulatuvad laetalad jäävad laepinnast välja. Arvamusest nähtub, et kui rajada lagi allapoole puittalasid, jääks ruumi kõrguseks 2,45 m. Kuna 1) lepingust ja selle lisadest ei nähtu, milline pidi olema ruumide nn sisekõrgus, 2) kostja ei ole ka selliseid juhiseid andnud, 3) hageja on esitanud oma joonised kostjale novembris 2008 e- kirjaga, millele kostja kui peatöövõtja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut, siis leiab kohus, et vaidlusaluse töö I, II korruse välisseinaelemendid koos liimpuittaladega vastavad lepingus kokkulepitud tingimustele ning etteheited sellest, et puittalade kõrgus on 2450 mm, ei ole lepingu rikkumine. Mis puudutab hoone niiskumist, millele viitasid nii kohtulik ekspertiisiakt kui XXX oma arvamuses, siis tuleb arvestada sellega, et katusekatte paigaldamine ei olnud hageja lepinguline kohustus, vaid kostja kohustus. XXX arvamusest ja ütlustest nähtuvalt on katusekile mõeldud vaid ajutiseks hoone kaitsmiseks nö paariks kuuks ilmastiku mõjude eest. Kostja märkis, et hoonet ei kata kile, kuid hageja teavitas kostjat ka katusekile eesmärgist ja vajadusest katusekate paigaldada juba 2008.a detsembris kostjale vastates. Seega on hageja täitnud selgituste andmisel oma hoolsuskohustust ja juhtinud kostja tähelepanu katusekatte paigaldamise vajadusele ning ohule, mis katusekatte paigaldamata jätmisega võib hoonele mõjuda. Kostja on tasunud ajutise katuse eest XXX 28.04.2009. Seega pidi töö olema ilmastiku mõjude käes hageja paigaldatud katusekilega enam kui 2 kuud arvestades tööde vastuvõtmise järgset talvist aega, st rohkem kui katusekile suudaks kaitsta hoonet ilmastiku mõju eest. Lisaks ei nähtu lepingust, et hageja kohustuseks oleks olnud katta hoone tervikuna kilega. Seda, et katusekile pole korrektselt paigaldatud või on ebaõigesti paigaldanud, ei ole kostja mõistliku aja jooksul teatanud ega nõudnud eksperdi kooskõlatamist pärast hageja selgitusi. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevat katusekile paigaldamise kohustust, on andnud kostjale juhise, et kostja paigaldaks katusesekatte selleks, et vältida ilmastiku negatiivseid mõjusid hoonele. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda ajutisest katusekilest ja selle ebaõigest või puudulikust paigaldamisest tekkinud hoone niiskuskahjustustele kui varjatud puudusele VÕS § 650 lg 1 järgi ning lepingu rikkumisele. Seega vastab töö VÕS § 641 lg 1, lg 2 p 1. Mis puudutab kostja e- kirja sisu, et hoone tuleks üle värvida, siis lepingus on kokkulepitud värvida maja järgmiselt: 1 kruntvärv ja 1 värv (lisa 1, I kd lk 11, p 1). Oma vastuses 08.12.2008 on XXX (lk 205, I kd) teatanud kostjale, et värvitud on nii nagu lepingus kokku lepitud. Seda, et pärast vastust oleks kostja leidnud, et värv ei vasta kokkulepitule või et värvitud poleks korrektselt või oleks nõudnud hagejalt eksperdi kooskõlatamist selleks, et kindlaks teha värvi vastavus ja värvimisulatus, ei ole nõudnud. XXX arvamusest nähtuvalt on hoone värvitud vastavalt 1 kruntvärv + 1 kordne värv. Seega on hageja täitnud lepingust tulenevat kohustust, töö vastab VÕS § 641 lg 1, lg 2 p 1. Kuna 2008.a. detsembris märkis kostja vaid seda, et maja tuleks üle värvida ning muid pretensiooni värvi osas ei pärast hageja selgituste saamist ei esitanud tähtaegselt, siis ei saa ta tugineda ka värviga seotud muudele probleemidele kui hilinenutele ja kohus seetõttu ekspertiisiaktile värviga seonduva osas hinnangut ei anna.

Kõike ülaltoodud arvestades, leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingut ning töö vastab kokkulepitud tingimustele VÕS § 641 lg 1, 2 p 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal ei ole õigus keelduda hagejale töö eest tasumisest VÕS § 101 p 2 ja § 110 lg 1, § 111 lg 1 järgi (oma kohustuse täitmisest keeldumine seni kuni teine pool oma kohustuse täidab). Tasu, viivis Kuna kohus tuvastas, et kostja on töö vastu võtnud 01.12.2012, siis on kostjal kohustus tasuda ka töö eest kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 635 lg 1, § 637 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. Kostja ei ole seni tasunud töö eest tasu, seega rikub lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Vaidlus puudus selles, et töö eest tasu oli 13 926,58 eurot ning et see muutus sissenõutavaks 08.12.2008. Kuna tasu on seni maksmata, on hagejal kooskõlas lepingu p 7.5 ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 10% kogu võlgnevusest 1 392,66 euro. Viivise suuruse ja perioodi osas vaidlus puudus, seega on viivis 1392,66 eurot. Mis puudutab 25.02.2009 pretensioonis etteheidetud väiteid kattematerjali, kinnitusvahendite äraviimisest hageja töötajate poolt, näidise lõhkumisest, ehitusplatsi koristamata jätmisest, väidetavatest töötajate kvalifikatsiooni puudustest ning sellest, et projektijuht ei käinud kohapeal, siis tegemist ei ole töö puudustega VÕS § 641 lg 1 tähenduses. Lisaks ei ole kostja tõendanud ,et hageja jättis ehitusplatsi koristamata, et hageja töötajatel puuduks kvalifikatsioon, et projektjuht pidanuks käima kohapeal XXX . Viidatud etteheited ei anna alust keelduda töö eest tasumisest VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13 926,58 eurot põhivõlga ja viivist 1 392,66 eurot Leppetrahv, kahju Kostja väitis, et hageja rikkus tarne tähtaega, mistõttu andis ta töö üle oma tellijale hilinemisega ja kandis sellega kahju. Leppetrahv Kostja vastuhagi lõplikest täpsustustest (V kd lk 202, p. 2.4.4) nähtuvalt soovib ta kahjuhüvitisena ajutise katuse paigalduskulusid, puuduste kõrvaldamise kulusid ning pooltevahelise lepingu p 9.3 järgi leppetrahvi maksegraafikust mittekinnipidamise eest summas 7706,15 €. Leppetrahvi nõue ei ole kahjunõue VÕS § 115 lg 1 järgi, vaid kõrvalkohustus kohustuse rikkumise eest VÕS § 141 p 3 ja § 158 lg 1 järgi, küll aga saab kohus märgitud nõude ise kvalifitseerida, sest ei ole seotud kostja õigusliku arvamusega. Kohtule esitatud lepingust nähtuvalt pidi töö valmis saama 31.10.2008 eeldusel, et vundament on valmis 03.10.2009 ja elektriprojekt on esitatud hagejale 12.09.2008. Vundamendi tegemise kohustust hagejal ei olnud, selles vaidlus puudus. Hageja poolt kohtule esitatud Ergo Neeme kirjast (lk 201, I kd) nähtub, et hageja juhtis kostja tähelepanu 19.09.2008 sellele, et hageja peab lõpetama lepingu järgi tööd 31.10.2008, et elektriprojekt pidi olema esitatud hagejale

12.09.2009. Sellest kirjast nähtub veel, et elektriprojekti ei ole veel 19.09.2009 seisuga esitatud, kosjal on maksmata üks arve ning esitamata on mitmed spetsifikatsioonid. 22.09.2008 on kostja vastanud, et vundamendil on veel puudused ja see on veel lõpetamata. Seega on hageja tõendanud, et tellija oli ise alles 19.09.2008 viivituses osaliselt arve tasumisega, omapoolsete dokumentide esitamisega selleks, et hageja saaks üldse lepingu tähtaegu järgida. Lepingu p 7.4 kohaselt pikenevad kostjapoolsete kohustuste täitmisega viivitamise korral ehitise valmimise tähtajad. Kostja 22.09.2008 e-kirjast nähtuvalt saatis ta skeemid pistikute kohta, spetsifikatsioonid 22.09.2009 ehk 10 päeva hiljem. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et omapoolse tähtaja rikkumise tõttu ligi 10 päeva pidi ta arvestama, et hageja tööd lükkuvad edasi ning lepingu tähtajast ei saa hageja kinni pidada. Nimelt on hageja 19.09.2008 e- kirjas juhtinud tähelepanu nii lepingu p 7.4 ning sellele, et alates novembrist on hageja hõivatud järgmise projektiga Soomes. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud seda, et kostja rikkus ise lepingus kokkulepitud tähtaegu vähemalt 10 päeva, mille tõttu ei saanud hageja kokkulepitud töid teha ning saada need valmis 31.01.2008 nagu oli lepingus kokku lepitud. Kuna hageja on teavitanud VÕS § 102 järgi oma tööde tegemise takistustest ja viivitusest, mille põhjustas kostja ning teavitanud ka sellest, et juba novembris (st koheselt pärast kokkulepitud tööde valmisese aega 31.10.2008) on ta hõivatud järgmise objektiga Soomes, siis on hageja rikkunud tööde lõpetamise tähtaega kostjast tingitud asjaolul, mille eest hageja ei vastuta, kuid vastutab kostja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei saa tugineda hagejapoolsele töö valmimise tähtaja rikkumisele vastavalt VÕS § 101 lg 1 ning nõuda hagejalt leppetrahvi 7706,15 eurot lepingu p 9.3 ja VÕS § 76 lg 1, § 152 lg 1 järgi. Seega jääb hageja leppetrahvi nõue 7706,15 hageja vastu jääb rahuldamata. Kahju Kostja palus kahju hüvitisena välja mõista hagejalt ajutise katuse paigaldamise tasu 14092,51 €, mille ta maksis XXX ja ehitise puuduste kõrvaldamise kulud 80503,20 € (OÜ XXX pakkumine 01.12.2012) VÕS § 115 lg 1 järgi, põhjusel, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud talle antud tähtaja jooksul. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis ei saa kostja nõuda ka VÕS § 115 lg 1, ja § 127 lg 1, 3 alusel puuduste kõrvaldamise kulusid kui kahju ilma, et need oleks kantud ega ka ajutise katuse paigaldamise kulusid kui kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkisid seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud puudusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingust tulenevalt ei olnud hageja kohustuseks ehitada katus ja katusekate. Kohtuekspertiisiaktist ja selle lisadeks olevatelt fotodelt nähtuvalt on hoonel püsiv kivikatus. Seega leiab kohus, et veenvad ei ole kostja väited, et ta pidi laskma teha ajutise katuse ajaks, mil ta ootas, kui hageja väidetavad puudused kõrvaldab. Püsiva katuse ehitamine kinnitab kohtu arvates seda, et tegelikult oli võimalik ehitada hoonele püsiv katus ning ajutise katuse ehitamiseks puudus tegelikult vajadus. Peale selle tuvastas kohus, et tegelikult ei nõudnud kostja oma e-kirjades 2008.a. detsembris puuduste kõrvaldamist, vaid nõudis seda alles 25.02.2008 hilinenult. Seega leiab kohus, et kostja nõue ajutise katuse kulude hüvitamiseks põhjusel, et kostja ootas hageja poolt puuduste kõrvaldamist, on alusetud.

Kostja väitis, et kui hageja poleks kohustusi rikkunud, ei oleks kostja rikkunud ka tema kui peatöövõtja ja XXX vahelist lepingut. Nimelt ei nõudnud kostja enam vastuhagi täpsustustes selliste kahjude hüvitamist, mis oli kostja hüvitanud XXX nendevahelise lepingu ja täiendava kokkuleppe järgi ja mille oli väidetavalt tinginud hageja-poolne lepingu rikkumine kostja ees. Need väited ei oma asjas tähtsust ja selle tõttu ei anna kohus hinnangut viidatud lepingule, kokkuleppele kulude hüvitamiseks, XXX esitatud pretensioonile, maksekorraldustele, millega on kostja maksnud hüvitisi XXX. Kuna kostja ei saa nõuda hagejalt kahju hüvitamist, siis ei anna kohus hinnangut sellele, kas kostja nõutud puuduste kõrvaldamise kulud ja ajutise katuse paigaldamise kulud kui kahjud oleksid iseenesest ettenähtavad VÕS § 127 lg 3 järgi juhul, kui hageja oleks lepingu rikkumise eest vastutav. Seega jääb kostja vastuhaginõue kahju hüvitamiseks: puuduste kõrvaldamise kulude 80503,20 € ja ajutise katuse paigaldamise kulude 14092,51 € hüvitamiseks (kokku 94595,71 eurot) rahuldamata.

Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind, kompromissi sõlmine, protokolli parandamise taotlus

Hind Hagi hind on selle esitamise aja seisuga 13926,58 eurot on ning vastuhagi hind on selle suurendamise aja seisuga 102301,86 eurot. Kulud jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad OÜ XXX menetluskulud ning XXXOÜ menetluskulud nii hagis kui vastuhagis XXX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates maakohtu lahendi jõustumisest koos kulu tõendavate dokumentidega. Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas istungi 17.12.2012, mille kohta on koostatud protokoll. Pooled palusid protokolli parandada, hagejal ei olnud vastuväited protokolli parandamise kohta, kostja vaidles hageja protokolli parandamise taotlusele vastu. Pooled on esitanud kõik oma seisukohad kirjalikult ning jäid oma seisukohtade juurde. Kooskõlas TsMS § 442 lg 5, § 53 lg 4 jätab kohus poolte taotlused protokolli parandamiseks rahuldamata, kuna nendest ei nähtu hagist loobumine, õigeksvõtt, kompromiss või olulise asjaolu omaksvõtt § 50 lg 1 p 7 järgi, mis oleks valesti protokollid. Taotlustes märgitud vastuväited lisatakse protokolli juurde. Kompromissi sõlmimise selgitus Pooled võivad sõlmida asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi koos seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigusega nõuda poole menetluses tasutud lõivu tagastamist arvestades seda, millises kohtuastmes kompromissini jõutakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.