Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi asjaolud ja menetluse käik OÜ K.M.T. Majatehas esitas 16.03.2009 Harju Maakohtusse hagi J.K.P CONSULT OÜ vastu ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 13 926,59 eurot, viivise 0,05% päevas võlgnetavast summast, kuid mitte rohkem kui 10% - 1392,66 eurot. Pooled sõlmisid 22.08.2008 ehituse töövõtulepingu nr 819, mille alusel teostas hageja alltöövõtu korras ehitustöid ehitisel, kus peatöövõtjaks oli kostja. Lepingu p 3 kohaselt oli hageja põhikohustuseks projekteerida, valmistada ja paigaldada ehitusobjektile Prantsusmaal, Bouvante, Drome, eramu kandvate konstruktsioonide elemendid. Tööde detailsus oli lepingu p 3.2 kohaselt fikseeritud lepingu lisaks nr 1 olevas hageja hinnapakkumises. Lisaga 2 jätsid pooled hageja kohustuste hulgast välja välisukse tarnimise. Hageja projekteerija M M edastas kostja esindajale Peeter Johansonile ehitise konstruktsioonide tööjoonised oma 18.11.2008 ekirjaga. Kostja ei esitanud saadud jooniste ega nendes sisaldunud tehniliste lahenduste suhtes ühtegi vastuväidet. Konstruktsioonide tööjooniste koostamise aluseks oli kostja edastatud

ehitise eskiis, s.t tegemist oli kostja juhisega, millistele tingimustele peavad vastama hageja poolt projekteeritavad ja ehitatavad konstruktsioonid (projekteerimiselähteülesanne). Tööjoonised ja muud ehituse dokumendid anti hageja poolt kostjale paberkandjal üle objekti üleandmisel. Hageja teostas kokkulepitud tööd ning pooled vormistasid pärast tööde ülevaatamist ja üleandmist 01.12.2008 kirjaliku tööde üleandmise - vastuvõtmise akti. Aktsepteeritavaks summaks oli aktis märgitud 212 903,86 krooni. Pooled allkirjastasid akti ilma märkusi tegemata. Kostja tunnistas tööde vastuvõtmise akti aktsepteerimisega teostatud tööde kohasust ning ei vaidlustanud akti. Seda summat, mida raamatupidaja korrigeeris, ei ole kostja vaidlustanud. Kostja esitas pretensiooni 25.02.2009, seega ligi kolm kuud pärast tööde vastuvõtmist, mitte aga viie päeva jooksul pärast akti kostjale üleandmist, seega ei saa ta tugineda puudustele. Kostja tegutses majanduskutsetegevuses peatöövõtjana hagejaga sõlmitud lepingu suhtes. Lisaks ei ole nõudnud kostja lepingu p 5 järgi eksperdi kooskõlastamist puuduste fikseerimiseks, seega ei ole A. Jää arvamus asjas kohane tõend. Hageja tasunõue on töö vastuvõtmisega muutunud sissenõutavaks. Raamatupidaja e-kiri ja arve korrigeerime ei olnud suunatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise tühistamisele ega pööra ümber ehitise üleandmist kostjale ja tema poolt vastuvõtmist. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja edastas hagejale projekteerimise lähteandmed emailiga ja selgitas selles, et hoonel tegelikult projekti ei olegi ja et Prantsusmaal seda ei nõuta. Hagejale edastati üksnes eskiis. Hageja ei ole elementide transpordi käigus lepingut rikkunud. Ehitise hilisem valmimine, võrreldes lepingus fikseeritud tähtajaga, ei ole tingitud hagejast. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu ei saanud hageja lõpetada omapoolseid töid nii, nagu algselt planeeriti, seega pikenesid lepingu p 7.4 kohaselt hageja tööde tähtajad. Ehitise valmimise tähtaja nihkumine oli tingitud kostja kohustuste rikkumisest ja hageja ei vastuta selle eest. Seega ei saa kostja nõuda trahvi hagejalt. Hageja ei olnud ehituse peatöövõtjaks ning ei vastuta seetõttu ehitise kui terviku nõuetekohase üleandmise eest maja lõpptellijale. Juhul kui maja ei antud kostja poolt üle nõuetekohaselt või tähtaegselt, siis selle eest ei saa vastutada hageja. Isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, puudub hageja lepingu rikkumise ja kostja poolt vabatahtlikult võetud kulutuste vahel kausaalne seos, mis välistab hageja vastutuse VÕS § 127 lg 4 alusel. Kostja oli ehitise peatöövõtja ning pidi peatöövõtulepingu kohaselt ehitama tellijale tervikliku valmishoone. Seega kostja oli lõpptellija ees vastutav kogu ehitise nõuetekohasuse eest. Kostja ei ole ehitise puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud ja kirjeldanud puudusi, mistõttu on ta kaotanud nõudeõiguse. Lisaks asus kostja puudusi nimetama alles kohtumenetluses, seega olulise hilinemisega. Hageja teostas kõik ehitustööd nõuetekohaselt, kostja on kõik tööd vastu võtnud. Kostja allkirjastas kaetud tööde akti, millega on tõendatud tööde nõuetekohane teostamine ja kõigi vajalike dokumentide üleandmine kostjale. Pooled on töövõtulepingu p-s 8.5 kokku leppinud, et kostja on kohustatud enne töö üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastamist tööd üle vaatama ning pärast töö üleandmist ilmnenud puuduste osas eeldatakse, et need ei ole tingitud töövõtjast. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt arve nr 177 tasumist, kuna tööde üleandmise - vastuvõtmise lõppakt on allkirjastamata ning tööd ei ole teostatud

nõuetekohase kvaliteediga. Kostja esitas hagejale pretensiooni puuduste kohta ja nõudis nende kõrvaldamist, mida pole hageja teinud. Hageja nõue arve tasumiseks ei ole sissenõutavaks muutunud, hageja tühistas ise oma vastuvõtuakti. Seni kuni tööd on üle andmata, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Hageja rikkus lepingut oluliselt, asi on kõlbmatu kasutamiseks. Alternatiivselt, kuna kostjal on õigus keelduda arve tasumisest VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 111 lg 1 alusel, ei ole ta selle tasumisega viivituses. Hageja viivisenõue on ka seetõttu põhjendamatu. Kostja esitas vastuhagi kahju 102 301,86 euro väljamõistmiseks. Nimetatud summa koosneb HR Restauraator OÜ poolt esitatud hinnapakkumises märgitud parendustööde maksumusest 80 503,20 eurot, S.A.R.L. Follut Claude poolt paigaldatud katuse maksumusest 14 092,51 eurot ning lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 7706,15 eurot. 01.12.2008 sai kostja hagejalt tööde vastuvõtuakti. Tellija ei ole töid Prantsusmaal vastu võtmas käinud ja allkirjastas akti tegelike asjaoludega tutvumata ilmastiku tingimuste tõttu. 03.12.2008 sai kostja hageja raamatupidajalt e-kirja, mille järgi oli akt ebaõige ja sellega sisuliselt tühistas eelneva akti ja edastas uue akti (lisatud oli välisvoodrilaua värv) 217 895,56 krooni, sellel polnud hageja allkirja ja seda ei kinnitanud kostja, kuna töös olid puudused ja elamu ei vastanud lepingule, ehitusnõuetele. Ta ei ole töid vastu võtnud. K I esitas kostjale 08.12.2009 pretensiooni tööde kohta. Ehitamise tehnilised dokumendid ei ole koostatud ja komplekteeritud hea ehitustava kohaselt, hageja on rikkunud oma kohustust anda kostjale üle kogu nõutav projektdokumentatsioon koos korrektsete joonistega. Ehitusprojekti ning sellega seonduva dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole ka ehitustehniliste puuduste kõrvaldamine võimalik enne, kui kogu nõutud dokumentatsioon on koostatud. Hoonel on ka mitmed ehitustehnilised puudused, mille eest vastutab hageja. Vastavalt kostja ja K. Ii vahel 18.08.2009 sõlmitud kokkuleppele on kostja tasunud tellijale tekitatud kahju hüvitisena 960 000 krooni ehk 61 355,18 eurot ning tasumata on veel 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Kuna tegemist on kostja otsese varalise kahjuga, mis on tekkinud hageja tegevuse tulemusena, siis peab hageja kahju kostjale hüvitama. Kostjale on tekkinud kahju K. Iile makstud leppetrahvi osas 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja tasus K. Iiga kokkuleppel Prantsusmaa äriühingule S.A.R.L. Follut Claude arve 14 092,51 eurot. Nimetatud äriühing paigaldas hoonele ajutise katuse hoone ilmastikukindluse tagamiseks seni, kuni töövõtja ehitise puudused kõrvaldab. Tegemist on kahjuga, mille tasumist on kostja õigustatud nõudma hagejalt. Tellijal on lepingu p 9.3 kohaselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tarnegraafikust mittekinnipidamisel 0,05% hiljem paigaldatud elemendi maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% hiljem tarnitud elemendi koguhinnast. Lepingu p 4.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtajaks 31.10.2008. Töövõtja ei ole tänaseni tarninud nõuetekohaseid elemente, mistõttu on hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 7706,15 eurot, mis vastab 10%-le lepingu maksumusest. Hageja vastutus tuleneb ka garantiikohustusest. Esimese astme kohtu otsus 15.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ KMT Prefab hagi ja mõistis OÜlt J.K.P CONSULT välja põhivõla 13 926,59 eurot ja viivise 1 392,65 eurot. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud nii hagis kui vastuhagis jättis kohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjendus hagiavalduse osas Pooled sõlmisid 22.08.2008 ehituse töövõtulepingu nr 819, mille juurde kuuluvad lisa 1 ja lisa

siis loetakse, et see pole tingitud töövõtjast, v.a varjatud puudused, mida mõistliku hoolsusega tellija ei saanud üleandmisel märgata. Pooled ei vaielnud selle üle, et ehitise konstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise aluseks olid kostja enda edastatud eskiisjoonised. 19.09.2008 e-kirjast kostjale nähtub, et kostja pidi esitama hagejale ehitusprojekti 12.11.2008. Kostja 22.11.2008 e-kirjast nähtub, ta on koostanud ja hagejale saatnud projekteerimise lähteülesandena ehitise eskiisid. Seega on tõendatud ja õige hageja väide, et hageja poolt kostjale 18.11.2008 saadetud konstruktsioonide tööjooniste koostamise aluseks oli kostja enda edastatud ehitise eskiis. Eeltoodust tulenevalt oli tegemist VÕS § 641 lg 3 järgi kostja juhisega, mis tingimustele peavad vastama hageja poolt projekteeritavad ja ehitatavad konstruktsioonid (projekteerimiselähteülesanne) ning sellest tulenevalt ei vastuta hageja nendest tuleneva töö puuduste eest. Mis puudutab kostja väidet, et hageja pidi juhtima kostja tähelepanu sellele, kui kostja eskiisi järgi ei ole võimalik projekteerida ja ehitada, siis ei ole vaidluses tõusetunud kordagi seda küsimust, et nende eskiiside alusel poleks hageja saanud projekteerida ja ehitada, samuti pole hageja kostjale ette heitnud, et kostja juhised on ebaselged, puudulikud. Vastupidiselt on hageja saanud nende järgi projekteerida ja ehitada. Iseasi on küsimus, kas kostja peatöövõtjana ja tellijana teadis, millist objekti soovib saada n-ö lõpptellija. Selle eest ei saa vastutada hageja, kuna pooltevahelisest lepingust ei nähtu hageja kohustusi VÕS § 76 lg 1 järgi lõpptellija ees. Oma pretensioonis 25.02.2009 viitas kostja sellele, et esitamata on fotod, tähtaegselt joonised, ISO sertifikaat, esitamata on pangagarantiid, kindlustuslepingud ning hageja esitatud kvaliteedinõuded on valed, et joonistel on puudused. Kaetud tööde aktist 01.12.2008 nähtuvalt andis hageja tööjoonised ja muud ehitise dokumendid üle kostjale paberkandjal objekti üleandmisel. 01.12.2008 akti p 7 järgi on akti lisaks dokumentidena kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja korruste plaanid, katusefermide joonised ja tugevusarvutused. Nende dokumentide vastuvõtmist kinnitab aktil kostja esindaja allkiri. Esitatud lepingust ega lepingu lisadest ei nähtu, et üleantavate dokumentide hulka peaksid kuuluma ka fotod, kindlustuslepingud, pangagarantiid. Ka ei nähtu lepingust ja selle lisadest, et pooled oleksid kokku leppinud mingis konkreetses tähtajas tootega seotud jooniste üleandmiseks. E-mailist 22.09.2008 nähtuvalt edastas kostja hagejale projekteerimise lähteandmed ning hageja projekteerija M M saatis kostjale 18.11.2008 lepingus kokkulepitud konstruktsioonide tööjoonised. Kuna lepingus ei ole kokku lepitud üleandmise tähtaega, siis leidis kohus, et hageja ei ole viivitanud ehitise jooniste edastamisega ja seega edastas hageja joonised kostjale siis, kui ta oli kostjalt saanud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed. Nii ei saa kostja ette heita jooniste esitamise tähtaja rikkumist ja lepingu rikkumist VÕS § 100 järgi. Seda, et pärast 01.12.2008 oleks kostja märkinud, et dokumentatsioonis on puudused või need on üle andmata, ei nähtu ka pooltevahelisest e-kirjavahetusest. Viidatud kirjavahetusest (V Hi

fotod on talle üle andmata või dokumendid on puudustega ja üle andmata. Seda, et dokumentide puudused või nende puudumine oleks nn töö varjatud puudus, mida ei saa koheselt ja mõtliku aja jooksul avastada, ei ole keegi väitnud. Oma pretensiooni muude dokumentide puudumisest ja dokumentide enda puudustest (ISO sertifikaat, joonistel on puudused, esitamata pangagarantiid, kindlustuslepingud, kvaliteedinõuded), esitas kostja alles 25.02.2009, seega lepingus märgitud tähtaega rikkudes ning ka pärast 2 - kuulist tähtaega pärast töö vastuvõttu. Seda, et kostja oleks pärast tööde vastuvõtmist 01.12.2008 oma e-kirjades ajavahemikul 08.12. - 19.12.2008 nõudnud eksperdi nimetamist lepingu p 5.3 järgi hageja dokumentide puuduste kindlakstegemiseks, samuti ei nähtu. Nii ei ole kostja ise täitnud lepinguga endale võetud kohustust nõuda dokumentide puuduste kohta ekspertiisi eelnevalt eksperdi isikut hagejaga kooskõlastades ning õige on hageja seisukoht, et kostja pole dokumentidega seotud puudusi esitanud tähtaegselt. Arvestades kostja professionaalsust peatöövõtjana, leidis kohus, et alles 25.02.2009 esitatud pretensioon dokumentide puudustest on tehtud kostja poolt lepingus kokkulepitud 5 - päevast pretensioonide esitamise ning VÕS § 644 lg 1 I lauses sätestatud mõistlikku 2- kuulist tähtaega rikkudes ehk mitte mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et kostja ei saa tugineda VÕS § 644 lg 3 alusel enam dokumentide puudumisele ja nende puudustele, kuna ei ole mõistliku tähtaja jooksul nendest teatanud. Peale selle ei ole tal ka õigust nõuda VÕS § 76 lg 1 järgi fotode, pangagarantii ja kindlustuslepingute esitamist, kuna sellist kokkulepet lepingust ei tulene. Asjaolu, et objekt asus Prantsusmaal, ei ole mõistlikult vabandatav dokumentide puuduste või puudumise pretensiooni esitamiseks lepingus kokkulepitud tähtajal ning hiljemalt 2 kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda kohtumenetluses ekspert T. Ra ekspertiisiaktile dokumentide puuduste/puudumise osas ning kohus hinnangut selles osas arvamusele ei andnud. Nii on alusetud kostja väited töö dokumentide puudustest ja mittevastavusest lepingule ja VÕS § 641 lg 1 II lausele. Esitatud pretensioonist 25.02.2009 nr 1/120 nähtuvalt on kostja heitnud ette töö puudusi. Pretensioon sisaldas ka kostja etteheiteid lepingu muudele rikkumistele. Eelpool tuvastas kohus, et pooltevahelise lepingu p 5 sätestas 5- päevase tähtaja puuduste kirjeldamiseks ning vaidluse korral eksperdi kooskõlastamiseks puuduste olemuse ja põhjuste väljaselgitamiseks. Puudustest teatamiseks pidi kostja järgima ka seadusest tulenevat 2-kuulist tähtaega. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, nagu poleks kostja hageja selgitustega nõustunud ja lepingu p 5 järgi palunud hagejal nimetada ehitise puuduste kindlakstegemiseks ekspert. Seda, et hageja oleks keeldunud eksperti nimetamast, ei ole hageja omaks võtnud ning kostja ei ole seda ka tõendanud. Ka ei nähtu kirjavahetusest, et kostja oleks palunud hagejal puudused ise kõrvaldada. Eeltoodu alusel on kostja väited tõendamata, et hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, mistõttu pidi kostja tellima sõltumatu ekspertiisi. Kohus ei nõustunud A. Jää arvamustega, kuna tegemist ei ole lepingu p 5.3 järgi nimetatud ja kooskõlastatud eksperdiga objekti puuduste ja nende põhjuste kindlakstegemiseks. 25.02.2009 pretensioonis tõi kostja esile lisaks värvile, aluskilele, fermidele ja liimpuittaladele täiendavaid puudusi. Nende nn täiendavate puuduste olemasolu ei nähtunud pooltevahelisest e-kirjavahetusest 2008.a detsembris pärast tööde vastuvõttu 01.12.2008. Kostja ei ole väitnud, et 25.02.2009 pretensioonis nimetatud täiendavad puudused oleksid sellised, mida ta poleks saanud avastada tööde tavalise ülevaatuse käigus vähemalt 2 kuu jooksul alates 01.12.2008. Arvestades kostja professionaalsust ning seda, et kui kostja leidis 2008.a detsembris, et fermidel on ebaõige läbilõige, liimpuittalad ei ole õigesti paigaldatud, siis puudub kohtul alus kahelda selles, et kostja poleks osanud avastada seda, et mõni paneel

on peegelpildis, et aknad on paigaldatud ebakorrektselt, et kuskil esineb nn mõõtmistulemuste vastu eksimine, et välisvooderdus on paigaldatud ebaõigete naeltega ja vahedega, et II korruse lagi puudub, et rõduukse asemel on pikaks venitatud uks ning millise firma aknad on paigaldatud. Kohtule esitatud lepingus ei ole pooled kokku leppinud, millise konkreetse firma aknad tuleb objektile paigaldada, samuti ei nähtu lepingust, et II korruse lae ehitamine oleks olnud hageja kohustuseks. Lepingu lisa nr 1 p-s 6 on pooled kokku leppinud, et hageja tarnib kostjale vahelae ehk I ja II korruse vahelise lae kandevelemendid. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peaks tarnima katuslae mittekandvaid elemente. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja on rikkunud lepingut sellega, et paigaldas Glaskek aknad AS Viljandi Aken ja Uks akende asemel ja ei ehitanud katuselage. Seega ei ole tegemist puudusega VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 tähenduses. Arvestades seda, et kostja on nende täiendavate puuduste kohta esitanud pretensiooni alles 25.02.2009, siis on need tehtud pärast mõistlikku tähtaega ja lepingus p 5 sätestatud tähtaega rikkudes ning kostja ei saa tugineda VÕS § 641 lg 1, 2 p 1 (töö ei vasta lepingu tingimustele) vastavalt VÕS § 644 lg-le 1. Teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav, sest kostjal oli eelkõige teada, millist objekti soovib lõplik tellija ehk milliseid tingimusi pidi kostja täitma lõpliku tellija ees ning tal oli võimalik nõuda eksperdi nimetamist hagejaga kooskõlastatult puuduste avastamiseks, kindlakstegemiseks, mida kostja ei teinud. Kostja esitas pretensiooni täiendavate puuduste kohta 25.02.2009. Tegemist ei olnud selliste puudustega, mida ei saanud tavapärase ülevaatuse korras mõistliku aja jooksul avastada, ei olnud nõudnud lepingu p 5 järgi eksperdi kooskõlatamist hagejaga, mistõttu leidis kohus, et kostjal ei ole õigust täiendavatele puudustele tugineda VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 järgi. Kostja ei saa kohtumenetluse käigus ekspertiisiaktile 15.12.2011 tuginedes esile tuua omakorda veel täiendavaid puudusi nagu: ehituspäevikute puudumine, muude ehitusprojektide dokumentide puudumine, vundamentide mõõtude jooniste puudumine, vahelae ehitamata jätmine, puudused voodrilaudades, puitfassaadi kinnitustes, värvkattes, avatäidetes, katuse aluskile ebaõiges paigaldamises, seinakonstruktsioonide märgumises, ehituskonstruktsioonide kõrguses, kuna tegemist ei ole mõistliku aja jooksul puudustest teatamisega VÕS § 644 lg 1 järgi. Kohus leidis, et kostja on kaotanud VÕS § 644 lg 3 ja § 641 lg 1, lg 2 p 1 järgi tuleneva õiguse nendele puudustele tugineda. Eeltoodu tõttu ei andnud kohus hinnangut nende puuduste kohta esitatud eksperdi arvamusele ega võimalike puuduste kõrvaldamise kulude kohta esitatud M. Si arvamusele, ütlustele, ekspertiisiaktile 15.12.2011 TR1590/2011 ja OÜ HR Restauraatori arvamusele. Kostja väitega, et hageja vastutab ka garantii korras, kohus ei nõustunud. Käesoleval juhul ei ole puudusteks sellised puudused, mis oleksid olnud varjatud puudused, mida poleks saanud tuvastada tavalise ülevaatuse käigus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmisest või mille ebaselguse, põhjuste osas poleks saanud kostja nõuda hagejalt eksperdi kooskõlastamist. 2008.a detsembri e-kirjas märkis kostja, et ferme on lõigatud ja liimpuittalad ei ole paigaldatud õigesti, kile ei kata hoonet ning hoone on värvi tõttu kirju ja tuleks üle värvida, samas ei ole selles nõutud puuduste kõrvaldamist. Viidatud pretensioon on esitatud kohtu arvates mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 644 lg 1 järgi. Kostja taotlusel läbiviidud ekspertiisiakti 15.12.2011 kohaselt ei vasta fermide A-1, A-2, A-3 paigaldus tootja tehase nõuetele, fermid on sisselõigete tõttu rikutud. Tootjatehase hinnangust nähtuvalt ei ole fermide kandevõime pärast lõigete tegemist häiritud. Fermide tootjafirma

Sepa Group OY esindaja Mikka Toikko e-kirjast 11.12.2008 nähtub, et talle saadetud piltidel ja joonistel kajastatud fermi sisselõiked ei avalda ohtlikku mõju fermi kandevõimele. Hageja esitatud Sepa Group OY täiendavatest selgitustest, arvutustest nähtuvalt on tootjatehas kinnitanud, et tingituna fermi alumise vöö sisselõigetest, ei ole fermi kandevõime ohus. Hageja poolt kohtule esitatud M Si kui asjatundja arvamuse p 4 kohaselt puudub vajadus ferme välja vahetada. M. Si ütluste kohaselt ei olnud ühelgi fermil läbipainet, mis oleks tekitanud vajaduse need välja vahetada. M. Si ütluse kohaselt ei tuvastanud ta, arvestades tema kätte antud montaažijooniseid, fotosid, sertifikaate, lepingut, tehasepoolseid tootmise kontrolllehti, eskiise, hoone katusel mingeid üleliigseid deformatsioone. Hinnates tootjatehase ning M. Si arvamust ja ütlusi istungil, leidis kohus, et viidatud tõenditega on hageja ümber lükanud väite fermide ebaõigest paigaldusest, nende kandevõime puudumisest. Kohtul puudu alus kahelda tootjatehase arvestustes ja arvamuses, samuti M. Si arvamuses, kuna tegemist on riiklikult tunnistatud eksperdiga, kes käis objekti kohapeal vaatamas, kellel olid arvamuse andmiseks objekti puudutavad dokumendid. Seega lükkavad need tõendid kui enamuses olevad tõendid ümber kohtulikus ekspertiisis viidatu, mille kohaselt tuleks fermid välja vahetada võimaliku kandevõime ebapiisavuse tõttu. Eeltoodu alusel vastab fermide paigaldus tootjatehase nõuetele ehk tal on lepingutingimustele vastavad omadused. Kostja heitis ette, et fermide toetamiseks on paigaldatud liimpuittalasid, kuid vajadus liimpuittalade paigaldamiseks puudus, liimpuittalad ei ole õiges mõõdus. Kohtule esitatud lepingu lisa nr 1 p 5 nähtuvalt oli liimpuittalade kasutamine teisel korrusel kokku lepitud. Seega on alusetu kostja etteheide, et liimpuittalade kasutamine on lepingu rikkumine. Eeltoodu tõttu vastab töö lepingus kokkulepitule VÕS § 641 lg-te 1ja lg 2 p 1 järgi. Lepingu lisa 1 p-st 1 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et I ja II korruse välisseinaelementide kõrgus peab olema 2,70 m. Esitatud M. Si arvamuse p-st 5 nähtuvalt vastavad välisseinaelemendid sellele kõrgusele. Ekspert T. Ra arvamuse kohalt ei vasta ruumide kõrgus ehitusprojektile, kuid vaidlus puudus selles, et ehitusprojekti kui sellist ei ole ning kostja ise on kinnitanud oma e-kirjaga detsembris 2008.a, et seda ei nõuta. M. Si arvamuse kohaselt määratakse tavaliselt kindlaks nn konstruktiivne kõrgus, mitte nn puhaskõrgus, mis jääb alles siis, kui paigaldatakse näiteks ripplaed. Kahe liimpuittala, mis asuvad hoone keskel ja pööningulaes ja toetavad ferme, kõrgus on 2450 mm ning tavapäraselt rajatakse lagi fermide alla ja allapoole ulatuvad laetalad jäävad laepinnast välja. Arvamusest nähtub, et kui rajada lagi allapoole puittalasid, jääks ruumi kõrguseks 2,45 m. Kuna lepingust ja selle lisadest ei nähtu, milline pidi olema ruumide nn sisekõrgus, kostja ei ole ka selliseid juhiseid andnud, hageja on esitanud oma joonised kostjale novembris 2008 ekirjaga, millele kostja kui peatöövõtja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut, siis leidis kohus, et vaidlusaluse töö I, II korruse välisseinaelemendid koos liimpuittaladega vastavad lepingus kokkulepitud tingimustele ning etteheited sellest, et puittalade kõrgus on 2450 mm, ei ole lepingu rikkumine. Mis puudutab hoone niiskumist, millele viitasid nii kohtulik ekspertiisiakt kui M. S oma arvamuses, siis tuleb arvestada sellega, et katusekatte paigaldamine ei olnud hageja lepinguline kohustus, vaid kostja kohustus. M. Si arvamusest ja ütlustest nähtuvalt on katusekile mõeldud vaid ajutiseks hoone kaitsmiseks n-ö paariks kuuks ilmastikumõjude eest. Kostja märkis, et hoonet ei kata kile, kuid hageja teavitas kostjat ka katusekile eesmärgist ja vajadusest katusekate paigaldada juba 2008.a detsembris. Seega on hageja täitnud selgituste andmisel oma hoolsuskohustust ja juhtinud kostja tähelepanu katusekatte paigaldamise vajadusele ning ohule, mis katusekatte paigaldamata jätmisega võib hoonele mõjuda. Kostja on tasunud ajutise katuse eest S.A.R.L Follut Claude’le 28.04.2009. Seega pidi töö olema ilmastiku mõjude käes hageja paigaldatud katusekilega enam kui 2 kuud, arvestades tööde

vastuvõtmisjärgset talvist aega, st rohkem kui katusekile suudaks kaitsta hoonet ilmastikumõju eest. Lisaks ei nähtu lepingust, et hageja kohustuseks oleks olnud katta hoone tervikuna kilega. Seda, et katusekile pole korrektselt paigaldatud või on ebaõigesti paigaldanud, ei ole kostja mõistliku aja jooksul teatanud ega nõudnud eksperdi kooskõlatamist pärast hageja selgitusi. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevat katusekile paigaldamise kohustust, on andnud kostjale juhise, et viimane paigaldaks katusesekatte selleks, et vältida ilmastiku negatiivseid mõjusid hoonele. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda ajutisest katusekilest ja selle ebaõigest või puudulikust paigaldamisest tekkinud hoone niiskuskahjustustele kui varjatud puudusele VÕS § 650 lg 1 järgi ning lepingu rikkumisele. Seega vastab töö VÕS §-tele 641 lg 1 ja lg 2 p-le 1. Mis puudutab kostja e-kirja sisu, et hoone tuleks üle värvida, siis lepingus on kokkulepitud värvida maja järgmiselt: 1 kruntvärv ja 1 värv. Oma vastuses 08.12.2008 on V. H teatanud kostjale, et värvitud on nii nagu lepingus kokku lepitud. M. Si arvamusest nähtuvalt on hoone värvitud vastavalt 1 kruntvärv + 1-kordne värv. Seega on hageja täitnud lepingust tulenevat kohustust, töö vastab VÕS § 641 lg 1, lg 2 p 1. Kuna 2008.a detsembris märkis kostja vaid seda, et maja tuleks üle värvida ning muid pretensioone värvi osas pärast hageja selgituste saamist ei esitanud tähtaegselt, siis ei saa ta tugineda ka värviga seotud muudele probleemidele kui hilinenutele ja kohus seetõttu ekspertiisiaktile värviga seonduva osas hinnangut ei andnud. Kohus leidis, et hageja ei ole rikkunud lepingut ning töö vastab kokkulepitud tingimustele VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 järgi. Kostjal ei ole õigust keelduda hagejale töö eest tasumisest VÕS § 101 p 2 ja § 110 lg 1, § 111 lg 1 järgi. Vaidlus puudus selles, et töö eest tasu oli 13 926,58 eurot ning et see muutus sissenõutavaks 08.12.2008. Kuna tasu on seni maksmata, on hagejal kooskõlas lepingu p 7.5 ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 10% kogu võlgnevusest, 1392,66 eurot. Viivise suuruse ja perioodi osas vaidlus puudus. Mis puudutab 25.02.2009 pretensioonis etteheidetud väiteid kattematerjali, kinnitusvahendite äraviimisest hageja töötajate poolt, näidise lõhkumisest, ehitusplatsi koristamata jätmisest, väidetavatest töötajate kvalifikatsiooni puudustest ning sellest, et projektijuht ei käinud kohapeal, siis tegemist ei ole töö puudustega VÕS § 641 lg 1 tähenduses. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja jättis ehitusplatsi koristamata, et hageja töötajatel puuduks kvalifikatsioon, et projektjuht pidanuks käima kohapeal Prantsusmaal. Viidatud etteheited ei anna alust keelduda töö eest tasumisest VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13 926,58 eurot põhivõlga ja viivist 1392,66 eurot. Maakohtu otsuse põhjendus vastuhagiavalduse osas Kostja väitis, et hageja rikkus tarne tähtaega, mistõttu andis ta töö üle hilinemisega ja kandis sellega kahju. Kostja vastuhagi lõplikest täpsustustest nähtuvalt soovis ta kahjuhüvitisena ajutise katuse paigalduskulusid, puuduste kõrvaldamise kulusid ning pooltevahelise lepingu p 9.3 järgi leppetrahvi maksegraafikust mittekinnipidamise eest 7706,15 eurot. Lepingust nähtuvalt pidi töö valmis saama 31.10.2008 eeldusel, et vundament on valmis 03.10.2009 ja elektriprojekt on esitatud hagejale 12.09.2008. Vundamendi tegemise kohustust hagejal ei olnud, selles vaidlus puudus. E N kirjast nähtub, et hageja juhtis kostja tähelepanu 19.09.2008

sellele, et hageja peab lõpetama lepingu järgi tööd 31.10.2008, et elektriprojekt pidi olema esitatud hagejale 12.09.2009. Kirjast nähtub veel, et elektriprojekti ei ole veel 19.09.2009 seisuga esitatud, kostjal on maksmata üks arve ning esitamata on mitmed spetsifikatsioonid. 22.09.2008 on kostja vastanud, et vundamendil on veel puudused ja see on veel lõpetamata. Seega on hageja tõendanud, et tellija oli ise 19.09.2008 viivituses osaliselt arve tasumisega, omapoolsete dokumentide esitamisega, et hageja saaks üldse lepingu tähtaegu järgida. Lepingu p 7.4 kohaselt pikenevad kostja kohustuste täitmisega viivitamise korral ehitise valmimise tähtajad. Kostja 22.09.2008 e-kirjast nähtuvalt saatis ta skeemid pistikute kohta, spetsifikatsioonid 22.09.2009 ehk 10 päeva hiljem. Eeltoodu tõttu pidi ta arvestama, et tööd lükkuvad edasi ning lepingu tähtajast ei saa hageja kinni pidada. Nimelt on hageja 19.09.2008 e-kirjas juhtinud tähelepanu nii lepingu p 7.4 ning sellele, et alates novembrist on hageja hõivatud järgmise projektiga Soomes. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud seda, et kostja rikkus ise lepingus kokkulepitud tähtaegu vähemalt 10 päeva, mille tõttu ei saanud hageja kokkulepitud töid teha ning saada need valmis 31.01.2008 nagu oli lepingus kokku lepitud. Kuna hageja on teavitanud VÕS § 102 järgi oma tööde tegemise takistustest ja viivitusest, mille põhjustas kostja ning teavitanud ka sellest, et juba novembris (st koheselt pärast kokkulepitud tööde valmimise aega 31.10.2008) on ta hõivatud järgmise objektiga Soomes, siis on hageja rikkunud tööde lõpetamise tähtaega kostjast tingitud asjaolul, mille eest hageja ei vastuta. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja ei saa tugineda hagejapoolsele töö valmimise tähtaja rikkumisele vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ning nõuda hagejalt leppetrahvi. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis ei saa kostja nõuda ka VÕS § 115 lg 1, ja § 127 lg 1, 3 alusel puuduste kõrvaldamise kulusid kui kahju ilma, et need oleks kantud ega ka ajutise katuse paigaldamise kulusid kui kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkisid seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud puudusi. Lepingust tulenevalt ei olnud hageja kohustuseks ehitada katus ja katusekate. Kohtuekspertiisiaktist ja selle lisadeks olevatelt fotodelt nähtuvalt on hoonel püsiv kivikatus. Seega ei ole veenvad kostja väited, et ta pidi laskma teha ajutise katuse ajaks, mil ta ootas, kui hageja väidetavad puudused kõrvaldab. Püsiva katuse ehitamine kinnitab seda, et tegelikult oli võimalik ehitada hoonele püsiv katus ning ajutise katuse ehitamiseks puudus tegelikult vajadus. Tegelikult ei nõudnud kostja oma e-kirjades 2008.a detsembris puuduste kõrvaldamist, vaid nõudis seda alles 25.02.2008 hilinenult. Seega kostja nõue ajutise katuse kulude hüvitamiseks põhjusel, et kostja ootas hageja poolt puuduste kõrvaldamist, on alusetu. Kuna kostja ei saa nõuda hagejalt kahju hüvitamist, siis ei andnud kohus hinnangut sellele, kas kostja nõutud puuduste kõrvaldamise kulud ja ajutise katuse paigaldamise kulud kui kahjud oleksid iseenesest ettenähtavad VÕS § 127 lg 3 järgi juhul, kui hageja oleks lepingu rikkumise eest vastutav. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 5.1. kohaselt on pooled leppinud kokku töö vastuvõtmise üksnes sellekohase akti alusel. Seega on pooled andnud nimetatud akti vormistamisele õigusliku tähenduse tööde vastuvõtmiseks lugemisel. Tulenevalt eeltoodust on akt lepingu osa, mille allkirjastamiseks on vajalikud osapoolte volitused. Ükski vastustaja poolt selleks lepingu alusel volitatud isik pole tänaseni tööd üle andnud.

Kohus on vastustaja raamatupidaja elektronkirja hinnates asunud seisukohale, et vaatamata üheselt väljendatud soovile lugeda vana akt kehtetuks, s.o esitades palve allkirjastada uus akt ja pannes kaasa ka uue akti vormi, ei ole vastustaja siiski soovinud selle akti tühistamist. Ainsa põhjendusena tõi kohus motiivi, mille kohaselt sooviti muuta üksnes käibemaksumäära aktis, samas on viidatud seisukoht vastuolus asjas kogutud tõenditega, kuivõrd vastustaja esindaja poolt on esitatud selgesõnaline tahteavaldus akti kui terviku tühistamiseks ja tervikuna uue akti koostamiseks. Apellandi kohustust tööd vastu võtta 5 päeva jooksul tuleb käsitleda korrespondeeruvalt vastustaja kohustusega töö üle anda ja võimaldada see vastu võtta 5 päeva jooksul. Projektdokumentatsiooni puudumine ei võimaldanud apellandil tööde vastuvõtmist nimetatud aja jooksul. Seega ei ole vastustaja lepingut täitnud heas usus ja on sellega takistanud tahtlikult ja korduvalt apellandil lepingu täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuivõrd poolte vahel puudub kehtiv tööde üleandmise - vastuvõtmise akt. Vead vastustaja töös on tuvastatud kõigi juba tehtud tööde juures, milliste eest on vastustajale juba tasutud varasemate esitatud arvete alusel, ehk vastustajale on juba makstud oluliste puudustega töö eest. Viimane arve oli esitatud vastustaja poolt eelkõige paigaldustöödega seonduvalt, kuivõrd arve esitamise ajaks oli juba tasutud kõikide elementide, akende ja fermide eest. Ka paigaldustöödes olid olulised puudused, mille käigus lõhuti fermid. Vastustaja poolt paigaldati aknad valesti ja kasutati liimpuittalasid, mida ei olnud ühelgi joonisel märgitud ja mille järele vajadus puudus. Samas rikkus nende talade paigaldus kokkulepitud teise korruse kõrgust mõõtu. Apellant ei soovi vaidlustada asjaolu, et üldjuhul on 2-kuuline tähtaeg puudustest teatamiseks mõistlikuks ajaks nii tarbijatele kui ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsejatele. Apellant on üksnes välja toonud antud vaidluse eripära, mille kohaselt ei saa sarnases olukorras tegutsevalt mõistlikult tellijalt nõuda, et ta oleks võimeline tuvastama puudused ehitises, omamata ehitise kohta ei kaetud tööde akte ega ka nõuetekohaseid projektdokumente. Tulenevalt ehitusjooniste mitteesitamisest ei olnud apellandil mõistlikult võimalik kontrollida tööde vastavust lepingule. Seega, kui isegi eksisteeriks võimalus käsitleda apellandipoolset pretensioonide esitamist mõistlikku aega ületavana või ebapiisavalt puudusi kirjeldavana, siis VÕS § 644 lg 3 kohaselt on see igal juhul mõistlikult vabandatav. Pole võimalik tuvastada näiteks hoone kõrguse mittevastavust või katusekonstruktsioonide mittenõuetekohasust, kui ei ole võimalik üheselt määratleda, millistele joonistele ja nõuetele need vastama peavad. Vastustaja esindajad ei ole vastu vaielnud väitele, mille kohaselt ei olnud seoses ilmastikuoludega 01.12.2008 töö objekti võimalik põhjalikult üle vaadata. Apellandi seaduslik esindaja allkirjastas akti ja asus hilisemalt tehtud töödega tutvuma. Juba 05.12.2008 avastas apellandi esindaja esimesed puudused töös (mittevastavus katusefermides) ja teavitas sellest elektronkirjaga vastustaja esindajaid. Mõned päevad hiljem palus apellandi esindaja elektronkirjaga edastada talle vajalikud tööjoonised, et oleks üldse võimalik teostada ehitise ülevaatust ja kontrollida selle nõuetele vastavust. Nõutud jooniseid ei ole praeguseni esitatud. Arvestades hilisemalt apellandi käitumist, mil pärast 5-päevast tähtaega esitati vastustajale pretensioonidena veel mitmeid kirju ning 28.12.2008 telliti ekspertiis tööde kvaliteedi hindamiseks, siis ei saa seda mingil juhul pidada mõistliku aja ületamiseks pretensioonide esitamisel. Samuti asusid pooled 2009.a alguses aktiivsesse vaidlusse puuduste osas, millele järgnesid vastastikku esitatud pretensioonkirjad ja hagid. Seega puudus apellandil mõistlik

võimalus tööde nõuetekohaseks vastuvõtmiseks. Ehitusprojekti osaks olema pidanud tööjoonised oleks andnud pildi sellest, kuidas on ehitatud konkreetsed ehituskonstruktsioonid ja mis on nende sees. Kuivõrd vastustaja poolt ei peetud ka ehituspäevikut, siis puudus igasugune info kaetud töödest, näiteks seinte ja üksikute konstruktsioonide sisust. Kuivõrd puudus ehituspäevik ja tööjoonised, ei olnud võimalik ka ehitise vastuvõtul vaatluse teel veenduda, mida on täpselt tehtud ja kas see on tehtud nõuetekohaselt. Lepingu p 3.1. kohaselt kohustus vastustaja valmistama ja paigaldama apellandile eramu. Elamu püstitamisena kvalifitseerub ka vastustaja tegevus eramu paigaldamisel. Seega isegi sõltumata asjaolust, kas pooled lepingus ehitusprojekti koostamises kokku leppisid või mitte, oli vastustaja kohustus koostada seaduse nõuetele vastav ehitusprojekt. Nõuded ehitusprojektile sätestab ehitusseaduse § 18, millistele apellandile koos kaetud tööde aktiga vastustaja poolt üle antud dokumendid ilmselgelt ei vasta. Samale seisukohale on asunud ka ekspert T. Rp, osundades, et isegi ca 4 aastat hiljem pole temale esitatud nõuetekohast ehitusprojekti. Eksperdil, kellel on kindlasti suuremad teadmised ja kogemused ehitusobjektide vastuvõtmisel kui apellandi seaduslikul esindajal, võttis puuduste fikseerimine aega rohkem kui 6 kuud ja seda mitte arvestades eksperdi poolt dokumentatsiooniga tutvumise aega enne objektile tulekut ja paikvaatluse tegemist Prantsusmaal. Ebaõige on kohtu järeldus, et kuivõrd hageja on koostanud konstruktsioonide tööjoonised apellandilt saadud Prantsusmaa ehitusloa lisadeks olnud ehitise eskiisi alusel, siis on vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse ehitusprojekti koostamiseks täitnud ja samuti täitnud lepingu lisa nr 1 punktist 11 tuleneva kohustuse tööjooniste üleandmiseks. Apellant on seisukohal, et kogu töö olulisem puudus (sisselõigete tegemine katusefermidele ja sellest tulenevalt katusekonstruktsioonide kandevõime oluline vähenemine) on tingitud just sellest, et vastustaja on küll asunud maja projekteerima vastavalt apellandilt saadud Prantsusmaa ehitusloa lisadeks olnud eskiisidele, on siis aga mingil põhjusel teinud muudatused katuse tehnilises lahenduses, mille tagajärjeks oli see, et varasemalt Soome koostööpartnerilt tellitud katusefermid ei sobinud enam olemasoleva konstruktsiooniga ja fermide sobitamiseks pidi neile tegema sisselõiked. Ebaõige on kohtu tuvastus, mille kohaselt esitati koos kaetud tööde aktiga apellandile tööjoonised ja see asjaolu on fikseeritud kaetud tööde aktis. Aktis ei sisaldu vähimatki viidet tööjooniste üleandmise kohta. Nimetatud akti alusel anti üle üksnes kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja põhiplaanid ning katusefermide joonised ja tugevusarvestused. Kokkulepitud tööjooniseid, mille alusel on võimalik aru saada, millistest konkreetsetest detailidest ja kuidas on ehitaja ehitanud, ei ole apellandile tänaseni üle antud. Tööjooniseid ei ole vastustaja esitatud ka ekspert T. Rale. Kohus on ekslikult lugenud, et ehitaja 18.11.2008 elektronkirjaga edastati objekti tööjoonised. Viidatud elektronkiri osundab „hoone vaadete edastamisele“, mida ei saa kajastada tööjoonistena ja milliseid ei ole ka ekspert tööjoonistena käsitlenud. Apellandi esindaja on vahetult ehitise ülevaatuse käigus informeerinud vastustajat elektronkirjaga sellest, et vastustaja poolt saadetud jooniste alusel ei ole võimalik objekti kontrollida. 05.12.2008 elektronkirjas informeeris apellant vastustajat töös esinevatest puudustest, mitte ei palunud tööde eest tasumise tähtaega pikendada. Kohtu käsitlus kirja sisust on meelevaldne ja alusetu.

Kohus on jätnud kõrvale kohtu poolt tellitud ekspertiisi seisukoha üksnes põhjusel, et sellega ei ühti vastustaja esindaja ja vastustaja koostööpartneri (fermide valmistajatehase) seisukoht. Põhjendamatu on kohtu loogika, mille kohaselt kahe isiku hinnanguga saab igal juhul ümber lükata ühe isiku arvamuse, jättes tõendite hindamisel ilmselgelt tähelepanuta, et need kaks isikut olid otseses sõltuvussuhtes vastustajaga (spetsialist sai tasu oma hinnangu eest) ja tõenäoliselt sõltus edasine koostöö fermide tootjatehasega pretensiooni rahuldamisest. Fermide valmistajatehas ei andnud hinnangut konkreetsetes ilmastikuoludes paiknevate fermide osas, vaid fermide osas üleüldiselt. Spetsialisti hinnang põhines ca 40 minutit väldanud objekti vaatlusel ilma mõõtmisvahendeid kasutamata. Samas on kohus jätnud tähelepanuta eksperdi hinnangu, kelle erapooletuses ei ole kohtul kahtlust tekkinud. Nii on T. Ra ekspertiisiaktis põhjaliku analüüsi tulemusena sõnaselgelt välja toodud, et ehitise katusetarind ei ole projekteeritud ja ehitatud vastavuses heale ehitustavale ning fermide varraste mistahes nõrgestamine ei ole lubatud. Kokkuvõttes leiab ekspert, et fermide kandevõime ei ole tagatud ja nurgasõlm tuleks uuesti konstrueerida ning fermid tugevdada või lammutada ja asendada. Oma olemuselt on loetletud projekteerimise vead, nõrgemate fermide valmistamine ja paigaldamine ja paigalduse käigus fermide lõhkumine kokkuvõetav eksperdi järeldusega, et hoone on nende vigade tõttu varisemisohtlik. Kohtu arusaam, et apellant ei ole soovinud ehitusprojekti esitamist, on ebaõige. Apellandi poolt osundati üksnes asjaolule, et selliste andmetega ehitise puhul ei nõua Prantsusmaa ametivõimud ehitusprojekti olemasolu. Ilma projekti, s.o joonisteta, puudub apellandil igasugune võimalus hinnata tööde nõuetekohasust. Puudub mõistlik seletus, miks oleks tööde tellija soovinud vastavast alusdokumendist loobuda. Apellant ei ole vastustajale ette heitnud, et liimpuittalad paigaldati, vaid need on paigaldatud liiga madalale. Kohus on siin oma järelduses ilmselt ekslikult lähtunud eksperdi märkusest, et fermide insenerlikult mõistliku tehnilise lahenduse korral ei oleks olnud vajadust liimpuittalade paigaldamiseks. Apellandi hinnangul ei võimalda praegune talade paigaldus saavutada korruse vajalikku kõrgust. T. Ra ekspertiisiakti kokkuvõte on, et liimpuittalad tuleb demonteerida, katusetarind projekteerida ja ehitada uuesti. Teise korruse vahelae projekteerimata ja ehitamata jätmine on samuti elumajadele kehtivate tuleohutuseeskirjade jäme rikkumine. Puutuvalt katusekile paigaldamisse, ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kile paigaldanud. Seega pidi viimane võtma ühtlasi vastutuse ka kile valest paigaldusest tingitud tagajärgede (niiskumise) eest. Niiskumine algas juba detsembris 2008.a. Küsimus sellest, kas ja millal katusekate paigaldati, ei ole asjakohane. Väär on kohtu seisukoht, et apellant ei ole osundanud, et maja värv ei vasta kokkulepitule või et värvitud on ebakorrektselt. Apellant on 05.12.2008 elektronkirjas nimetatud puudusele tähelepanu juhtinud. Ekspert on oma arvamuses märkinud, et väliste voodrilaudade katmiseks kasutatud värvitüüp ehitamise tehnilistest dokumentidest ei selgu. Kokkuvõtvalt ei vasta värvkatted ja laudise kinnitamine heale ehitustavale ja Maalritööde RYL 2000 nõuetele. Apellant on vähemalt 2-kuulise tähtaja jooksul tähelepanu juhtinud ka järgmistele vigadele vastustaja töös, mille kohus on oma otsuses jätnud põhjendamatult välja toomata. Nii on apellant oma elektronkirjas 08.12.2008 informeerinud, et vastustaja poolt saadetud jooniste alusel ei ole võimalik objekti kontrollida, kuivõrd saadetud failid ei ole üldkasutatava tarkvaraga avatavad, vaid nõuavad spetsiaalse programmi olemasolu, ning palunud joonised edastada pdf-formaadis. Seda vastustaja teinud ei ole. Samal kuupäeval kl 4:24 saadetud

elektronkirjas on apellant edastanud vastustajale päringu, millistest dokumentidest peaks lähtuma ehitise mõõtmisel, s.o kui suured on lubatud tolerantsid, ehk teisisõnu palunud vastustajal esitada puuduvad joonised. Nimetatud palvele vastustaja reageerinud ei ole. Seega on kirjavahetusest võimalik teha ühene järeldus, et vastustaja on takistanud objekti ülevaatust ja võimalikke puuduste tuvastamist, jättes esitamata olulised dokumendid ehitise kohta ja vastamata tellija päringutele. Seda on ilmselt tehtud eesmärgil varjata puudusi, mis objektil veel esinevad, aga mida ilma projektdokumentatsioonita on praktiliselt võimatu kindlaks teha ilma hoonet oluliselt lahti monteerimata. T. Ra eksperdiarvamuse kohaselt on vastustaja koostatud tolerantside tabel olulises osas eksitav, kuna ei vasta juhenditele. Ka osundab ekspert, et osa elemente valmistati varem, kui need projekteeriti, dokumendid on koostatud tagantjärgi ja ei kajasta tegelikku tootmisprotsessi. Eksperdi hinnangul ei ole tehnilised dokumendid koostatud ja komplekteeritud hea ehitustava järgides. Asja materjalide juures on ka 09.12.2008 elektronkiri, milles on ära toodud apellandi poolt saadud failid ja sellega seoses esitatud küsimus, milline neist failidest sisaldab infot talade kohta, s.o apellant on nõudnud vastustajalt puuduvat selgitust. Seda apellant saanud ei ole. Ka 16.12.2008 elektronkiri sisaldab poolte küsimusi-vastuseid probleemide osas. Ekspert osundab, et puuduvad liimpuidust kandetala joonised ja tuulekasti diagonaalfermi tootejoonised ja katuse kandetarindi montaažijoonisel on märkimata oluline ferm. Hoone plaanimõõdud ei vasta eksperdi arvamusel apellandi poolt esitatud eskiisprojektile. 19.12.2008 elektronkiri on selle kohta, et tellija (apellant) ei saa vastuseid tema poolt esitatud küsimustele. 27.01.2009 elektronkirjas teavitati vastustajat, et tellijal ei ole olnud piisavat võimalust objektiga tutvuda, samuti sellest, et pärast hoone vastuvõttu informeeriti vastustajat puudustest nii telefoni kui ka elektronposti teel. Ka informeeriti vastustajat sellest, et teavitatud on ka ehituse projektijuhti ja edastatud viimasele fotod ehituse puuduste osas, samuti sisaldub selles kirjas kutse tulla objektile tutvuma puudustega, kui edastatud fotomaterjal ei ole puudustest ülevaate tegemiseks olnud piisav. Vastustajal oli kohustus vastavalt lepingule viivitamatult asuda kõrvaldama puudusi, samuti oli neil vastavalt ISO kvaliteedi järgimise süsteemile kõrgendatud vastustus ja kohustus seda kvaliteeti järgida, mida omakorda pidid tagama ettevõtte juhatuse liikmed isiklikult. Esitatud fotod kirjeldavad ilmekalt objektil esinenud defekte ja neid saab apellandi hinnangul samuti käsitleda teate edastamisena ehituse puuduste kohta. Seega oli vastustajale 2 kuu (mõistliku aja) jooksul antud ülevaade ehitusel esinevatest vigadest ja väita, et apellant ei ole puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud, on seetõttu kohatu ja alusetu. Kõikide nende puuduste esinemise osas oleks kohus pidanud võtma sisulise seisukoha ja põhjendama, miks ta ei arvesta nende puuduste olemasolu tõendamisel ekspertiisis toodud hinnanguid. Lepingu punkti 10 kohaselt on vastustaja andnud garantii kandvatele konstruktsioonidele 10 aastaks (p 10.1.) ja mittekandvatele konstruktsioonidele 2 aastaks (p 10.2). Lepingu punkti

mis ei saa aga võtta apellandilt ära võimalust tugineda lepingujärgsetes töödes esinevatele puudustele. Teiseks on kohus läinud VÕS § 650 lg 1 alusel nõude kvalifitseerimisel vastuollu samast sättest tuleneva tõendamiskoormise jaotuse põhimõttega. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et apellant on osundanud pärast tööde vastuvõtmist mitmetele puudustele ja mitmete puuduste olemasolu on täiendavalt tuvastatud ka kohtuliku ekspertiisi käigus, on hoopis vastustajal kohustus tõendada, et nimetatud puudused on tekkinud apellandi tegevusest tulenevalt. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsus hagi rahuldamises tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud summa suuruse osas tõendite ebaõige hindamise tõttu. Samuti kuulub otsus osalisele tühistamisele osas, milles maakohus jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagi kuulub osalisele rahuldamisele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgnevat. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud: - Pooltevahelise 22.08.2008 sõlmitud töövõtulepingu nr 819 p 3.1 kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama kostja ehitusobjektile Prantsusmaal eramu kandvate konstruktsioonide elemendid vastavalt projektile. - Tööd pidid valmima 31.10.2008 eeldusel, et vundament on valmis 03.10.2008 ja elektriprojekt töövõtjale üle antud 12.09.2008. Maakohus tuvastas, et kostja ei andnud vundamendi hagejale üle tähtaegselt, millest tulenevalt tekkis ka hagejal viivitus töö üleandmisel, millest ta ka teavitas kostjat. - Hageja andis kostjale ehitusobjekti üle 01.12.2008. Toimiku materjalide kohaselt tekkis poolte vahel vaidlus selle üle, kas töö anti lõplikult üle 01.12.2008, kas tööl esinesid puudused ning kas kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et 01.12.2008 ei saa lugeda töö üleandmiseks, kuivõrd hageja poolt saadeti uus tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja andis kostjale töö üle 01.12.2008. Töövõtulepingu p 5.2. kohaselt pidi töö üleandmine toimuma töö üleandmise- vastuvõtmise aktiga, mille tellija pidi 5 päeva jooksul läbi vaatama, allkirjastama. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati poolte poolt 01.12.2008 ja selles on märgitud tööde maksumuseks 212 903,86 krooni (I kd. lk. 14). Akti lisadena on märgitud kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja põhjaplaanid, katuse fermide joonised ja tugevusarvutused (I kd lk. 13). Seega oli töö hageja poolt kostjale üle antud koos dokumentatsiooniga ning hageja oli õigustatud nõudma tehtud töö eest tasu VÕS § 635 lg 1 järgi. Õige on aga see kostja vastuväide, et 01.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis olev summa erineb 03.12.2008 arvel olevast summast. Nimelt 03.12.2008 hageja poolt kostjale esitatud arves on märgitud eramu tööde eest tasumisele kuuluvaks summaks 217 895,55 krooni (I kd. lk.15). Hageja on maakohtus selgitanud, et 01.12.2008 tööde üleandmisevastuvõtmise aktis esineb viga käibemaksu osas, millest tulenevalt on erinevus 03.12.2008 arve ja üleandmise-vastuvõtmise akti vahel. Kolleegium ei tuvastanud hageja poolt väidetud erinevust käibemaksu osas. 01.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on tööde

maksumuseks 212 903,86 krooni, mis koosneb töö maksumusest 180 427 krooni ja käibemaksust 18 %, s.o 32 476,86 krooni. Kui arvestada 18 % 180 427 kroonilt, saamegi 32 427,86 krooni, seega ei ole tegemist veaga käibemaksu arvutamisel. Kostja oli õigustatud tasuma esitatud arvest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis oleva summa s.o 212 903,86 krooni, mis vastab 13 607,04 eurole. Toimiku materjalidest ei ilmne, et pooled oleksid vormistanud uut tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest ilmneks tehtud tööde maksumus 13 926, 59 euro osas. Asjaolu, et hageja raamatupidaja saadab kostjale hageja enda poolt allkirjastamata uue 01.12.2008 kuupäeva kandva tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei annulleeri varasemalt poolte poolt allkirjastatud akti ega muuda ka kokkulepitud tööde maksumust. Seega ei saa nõustuda apellandiga, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt jäi vormistamata ning nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Küll aga tuleb osaliselt tühistada otsus osas, milles kohus asus seisukohale, et põhivõlaks on 13 926,59 eurot, kuivõrd teostatud tööde maksumuseks tuleb lugeda 13 607,04 eurot. Tööde üleandmise- vastuvõtmise aktis on märgitud ehitusobjekti tööde maksumus üldsummas ilma konkreetseid töid ja materjali maksumust märkimata. Seega hageja väide, et ekslikult jäi 01.12.2008 aktist mingi summa välja, ei ole põhjendatud. Kolleegium asub seisukohale, et toimikus puuduvad tõendid, millest ilmneks kostja kohustus tasuda 13 926, 59 eurot ning seda summat ei ole kostja ka aktsepteerinud. Seega nõue oli sissenõutavaks muutunud summas 13 607,04 eurot ja see tuli kostjal hagejale tasuda 8.12.2008 (I kd. lk. 15). Poolte vahel tekkis vaidlus ka selle üle, kas kostja on puudustest töös hagejat mõistliku tähtaja jooksul teavitanud. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli kohustatud töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning vigade avastamise korral hagejat sellest mõistliku ajal jooksul informeerima. Töövõtulepingu p 5.2. kohaselt kui tellija avastab tehtud töös puudusi või lepingu tingimustele mittevastavust või vastuolu tegeliku olukorra ja akti vahel, on tellijal õigus akti mitte allkirjastada. Sel juhul tuleb esitada kirjalikult motiveeritud pretensioon 5 päeva jooksul, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Toimiku materjalide kohaselt ei ole kostja pretensiooni koos puuduste kõrvaldamise nõudega esitanud töövõtulepingu p-s 5.2. märgitud tähtajal. Õige on, et poolte vahel oli kirjavahetus teostatud tööde osas detsembris 2008 (I kd. lk.157165), kuid pretensioon saadeti alles 25.02.2009 (I kd. lk.-166-172), s.o kolme kuu möödudes tööde vastuvõtmisest. Maakohus asus seisukohale, et poolte kirjavahetusest detsembris 2008 ilmneb, et kostja ei olnud rahul hageja tööga, mis puudutas katuseferme, mida oli lõigatud, liimpuittalad ei olnud paigaldatud õigesti, hoone oli värvimise tulemusel kirju ja tuleks uuesti üle värvida ning kile ei katnud hoonet. Eeltoodu osas asus kohus seisukohale, et pretensioon on esitatud kohtu arvates mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 644 lg 1 järgi. Eeltoodud seisukohta ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Maakohus analüüsis eelnimetatud puudusi ning põhjendas otsuses, miks ta leiab, et tegemist ei ole hagejapoolse lepingu rikkumisega, mis annab kostjale õiguse keelduda töö eest tasumisest. Kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti TsMS § 654 lg 6 kohaselt. Maakohus asus seisukohale, tuginedes M. Si kui riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina, ning fermide tootjafirma Sepa Group OY esindaja Mikka Toikko 11.12.2008 e-kirjale, et sisselõiked fermi ei avalda ohtlikku mõju fermi kandevõimele. Ka liimpuittalade ning I ja II korruse välisseinaelementide kõrguse osas

on maakohus otsust põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist ei ole hagejapoolse lepingu rikkumisega. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et katusekatte paigaldus ei olnud hageja kohustuseks. Selle pidi paigaldama kostja ning hageja ka teavitas kostjat selle paigaldamise vajalikkusest. Seega kostja väide, et maja on niiskunud hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu, ei ole põhjendatud ega kooskõlas esitatud tõenditega. Maakohus on põhjendatult maja värvimise osas tuginenud M. Si arvamusele, et värvimine on toimunud pooltevahelise lepingu kohaselt. Hinnapakkumise kohaselt tuli värvida 1 kord kruntvärviga ning 1 kord värviga, mida on ka hageja järginud (I kd. lk. 11). Toimikus puuduvad tõendid, et hageja ei järginud hinnapakkumises märgitud värvimise viisi. Asjaolu, et ekspert T. R on teistsugusel arvamusel, ei võtnud maakohtult õigust hinnata tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustu ekspert T. Ra arvamusega. Seega on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on jätnud põhjendamatult ekspert T. Ra arvamusega arvestamata. Ekspert T. Rp asus seisukohale. et hageja kohustuseks oli esitada kostjale ehitusprojekt, millise kohustuse jättis hageja täitmata. Maakohus ega ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja kohustuseks oli esitada ehitusobjekti osas ehitusprojekt. Lepingu p 7.3. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda kõikide vajalike jooniste ja dokumentide edastamist, mis on vajalikud elementide nõuetekohaseks valmistamiseks ja paigaldamiseks. Ehitusinsener M.S on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et tööjooniste mõistet hoone ehitusprojekte käsitlev standard EVS 811:2006 ega MKM 17.09.2010 määrus nr 67 „ Nõuded ehitusprojektile“ ei reguleeri. Vastavalt standardile ja määrusele jagatakse ehitusprojektid eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumisse. Käesoleval juhul oli hageja ülesandeks üksnes hoone kandvate konstruktsiooni- elementide valmistamine ja paigaldamine. Selleks sai hagejalt nõuda projekti tema poolt tarnitavate toodete valmistamiseks ja paigaldamiseks. M. Si arvamuse kohaselt oli töö teostamise aluseks kostjapoolne eskiis, ehitusprojekt tervikuna puudus. Selle üle ka vaidlus puudus. Kolleegium nõustub M. Si väitega, et kuivõrd ehitisel puudus projekt, siis ei ole võimalik ka anda hinnangut selle hoone vastavusest ehitusprojektile (V kd. lk.38). Toimiku materjalide kohaselt kaetud tööde akt on poolte poolt allkirjastatud ning selles on märgitud, et lisades on kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja põhjaplaanid, katusefermide joonised ja tugevusarvutused. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda apellandiga, et ta ei ole hagejalt dokumentatsiooni kätte saanud ning esineb vabandatavus tööde ülevaatamisel seetõttu, et puudusid vastavad projektid. Kostja kui peatööettevõtja huvi peaks olema selles, et kogu vajalik dokumentatsioon oleks tema enda poolt hagejale esitatud ning objekti ülevaatamisel oli ta õigustatud aktile märkima puuduolevast dokumendist, kui ta leidis, et seda oli hageja kohustatud koostama. Maakohus on otsust dokumentatsiooni osas ka piisava põhjalikkusega motiveerinud. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Viivise nõude rahuldas maakohus summas 1392,65 eurot. Töövõtulepingu p 7.5 kohaselt oli tellijal õigus nõuda viivist 0,05 % päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte enam kui 10 % nõudest. Põhivõlg 13 607, 04 eurot muutus sissenõutavaks alates 9.12. 2008. Viivisemäär päevas oli 6,80 eurot, mis juba 2009.a osas moodustas 2482 eurot (365 päeva x 6.80 eurot). Tulenevalt töövõtulepingu p-st 7.5 on viivise maksimaalseks summaks 10% nõudest, millest tulenevalt tuleb viivise nõue rahuldada summas 1360, 70 eurot. Apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata.

Järgnevalt analüüsib kolleegium apellandi väiteid vastuhagi osas. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, asudes seisukohale, et leppetrahvi kohaldamiseks puudub alus, kuivõrd J.K.P. Consult OÜ ise põhjustas hagejapoolse tööde tegemise viivituse. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi. Kostja kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata põhjusel, et kohustuste rikkumine hageja poolt ei ole tõendamist leidnud, millest tulenevalt puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ajutise katuse paigaldamise tasu nõudeks 14 092, 51 eurot puudub alus. Lepingust tulenevalt ei pidanud hageja ehitama katust ega paigaldama katusekatet. Maakohus tuvastas, et hoonel on püsiv katus peal ning puuduvad tõendid, mis põhjusel ja kas üldse ajutist katust paigaldati. Ehitise puuduste kõrvaldamise kuluna on vastuhagis nõutud OÜ-lt KMT Prefab 80 503 eurot. Maakohus põhjendas otsuses, miks K.P. Consult OÜ ja lõpptellija vaheline kokkulepe kahju hüvitamiseks ei anna alust vastuhagi rahuldamiseks hageja suhtes. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ekspert T. Ra arvamuse kohaselt puuduste likvideerimise maksumuseks koos käibemaksuga on 34 224 eurot, mis koosneb ehitusprojekti maksumusest 2400 eurot, katusetarindi asendamisest 13 030 eurot, välisseina katete demontaaž-montaažist 4 540 eurot, I korruse vahelaest (puuduv osa ja isolatsioon) 80 eurot, II korruse vahelae paigaldusest 5140 eurot, välisukse paigaldusest- 1760 eurot, akende demontaaž-montaažist- 1070 eurot. Muude defektide likvideerimismaksumusest 500 eurot, kokku 28 520 eurot, millele lisandub käibemaks 5 704 eurot. Maakohus tuvastas, et ehitusprojekti koostamine ei olnud hageja ülesandeks, samuti ei pidanud ta välisust paigaldama. M. S on põhjendanud, miks ei ole vaja katusekonstruktsioone välja vahetada, tugevdada ega parandada ega ekspert T. Ra poolt esitatud puudusi kõrvaldada. Samuti on M. S veenvalt põhjendatud, et puuduste kõrvaldamise maksimaalseks summaks saaks olla 3148 eurot, mis puudutab fermide väljalõigete korrektset proteesimist. M. Si arvamuse kohaselt esineb esimese ja teise korruse vahelaes kahes kohas kaheldava kvaliteediga vahelaetala. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et katusefermi puudustest on teavitatud mõistliku tähaaja jooksul ning ka hageja enda poolt esitatud dokumentaalne tõend M. Si arvamuse osas kinnitab, et töös esines puudusi, mille kõrvaldamiseks tuleb kostjal kanda kulutusi 3148 eurot, siis peab kolleegium õiglaseks vastuhagi rahuldada eeltoodud summa ulatuses. Ülejäänud osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vastuhagis tuginemine ehitussgarantiile ei anna alust nõude rahuldamiseks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tegemist ei ole varjatud puudustega. Pooltevahelised suhted tulenevad peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisest lepingust, mille lõpptellijaks oli K. I. VÕS § 650 lg 1 kohaselt garantii järgi õigustatud isikuks saab olla ehitise omanik. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning vastuhagi rahuldamist, kuulub nõuete tasaarvestamise tulemusena väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks kokku 11 819,78 eurot. Menetluskulu jaotus TsMS § 63 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 97,7 % ulatuses ning vastuhagi 3,08 % ulatuses. Seega hageja menetluskulud tuleb jätta 97,7 % ulatuses kostja kanda ja 2,3 % ulatuses tema enda kanda.

Vastuhagi esitanud J.K.P. Consult OÜ menetluskulud tuleb jätta 96,92 % ulatuses tema enda kanda ja 3,08 % ulatuses OÜ KMT Prefab kanda. Kohtuistungi protokolli paranduse taotlus Apellant esitas taotluse 12.06.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja leiab, et kohtuistungi protokolli parandamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium ei tuvastanud, et protokollis on ebaõigesti kajastatud menetlusosaliste väited ning tegemist ei ole ka edasikaebamise seisukohalt olulise väitega.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.