Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52526
Haldusasi
J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21. augusti 2014. a protokollilise otsuse nr 16-9 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel), esindaja Maia Ploom Vastustaja – Eesti Advokatuur, esindaja v.adv Andres Aavik Kolmandad isikud – Aivar Pilv, Merit Helm, Kairi Tuulmägi ja Britta Oltjer
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
12. oktoober 2016
RESOLUTSIOON
Jätta J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52526 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. novembril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-14-52526 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) esitas 16.07.2014 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse, taotledes vandeadvokaatide Aivar Pilve, Merit Helmi, Britta Oltjeri ja Kairi Tuulmägi suhtes aukohtumenetluse algatamist. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 21.08.2014 protokollilise otsusega nr 16-9 advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 3 ning advokatuuri kodukorra §-dest 50 ja 58 juhindudes algamata aukohtumenetluse vandeadvokaatide A. Pilve, M. Helmi, B. Oltjeri ja K. Tuulmägi tegevuse suhtes, sest J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja advokaatide tegevuses puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused.
2.J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) esitas 21.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 21.08.2014 protokollilise otsuse nr 16-9 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja pöördus 27.01.2009 AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poole õigusabi saamiseks seoses K.M.T Majatehas OÜ ja J.K.P Consult OÜ vahelise vaidlusega, mis lahendati tsiviilasja nr 2-09-11136 raames. Aukohus on rikkunud menetlusnorme (sh haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust, samuti põhjendamiskohustust) ja asunud ebaõigesti seisukohale, et advokaatide tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused ning puudub alus aukohtumenetluse algatamiseks. Advokaatide ebaprofessionaalne tegevus on viinud J.K.P Consult OÜ likvideerimise algatamiseni. Kaebaja sai oma õiguslikust positsioonist teada alles suve alguses ning sellest tuleb hakata arvestama ka aukohtu poole pöördumise tähtaega. Distsiplinaarsüütegu ei ole AdvS § 19 lg 6 teisest lausest tulenevalt aegunud. Advokaadibüroo ei ole täitnud eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 tulenevat kohustust klienti ülesande täitmisega seonduvast regulaarselt informeerida, jättes kaebaja teavitamata asjaolust, et 25 tunniga pole vaidlust võimalik maakohtus lõpuni vaielda. Rikutud on ka AdvS § 40 lg-t 2 ja eetikakoodeksi § 8 lg-t
1.Kui advokaadibüroo oleks tegutsenud kliendi huvides, siis oleks pretensioon saadetud välja varem kui ligi kolme kuu möödudes. Kui vaidlus oli perspektiivitu, tulnuks sellest klienti informeerida. Advokaadibüroo varjas kliendi eest õigusteenusega osutamisega seotud asjaolusid ning osutatud õigusteenus ei olnud õigeaegne ega asjatundlik. Rikutud on ka eetikakoodeksi § 20 lg-t 2, sest advokaadibüroo ei teavitanud kohut õigeaegselt asjaoludest, mis võivad tingida kohtuistungi edasilükkamise. Kaebaja saatis 20.11.2012 kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, sest tal puudus kliendilepingu lõpetamise tõttu lepinguline esindaja. Esindamisvolituse puudumisele vaatamata osalesid advokaadibüroo töötajad kohtuistungil, kahjustades ja õõnestades sellega kliendi mainet ja usaldusväärsust.
2(8)
3-14-52526
3.Eesti Advokatuur vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud advokaatide tegevust tsiviilasjas nr 2-09-11136, milles kohtulahend jõustus Riigikohtu 06.11.2013 määrusega. Kliendisuhe kaebaja ja advokaadibüroo vahel eksisteeris 28.01.2009–26.11.2012 ning tsiviilasja materjalid anti kaebaja uuele esindajale üle 04.12.2012. Aukohtu poole pöördumiseks ettenähtud 6-kuuline tähtaeg hakkas kulgema materjalide üleandmisele järgnevast päevast (05.12.2012) ja lõppes 05.06.2013. Isegi kui lähtuda kaebetähtaja arvestamisel tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest (06.11.2013), oli tähtaeg J.K.P Consult OÜ 16.07.2014 kaebuse esitamise hetkeks möödunud. Samas ei ole alust lähtuda kohtuotsuse jõustumisest, sest kõik advokaatide toimingud said kaebajale teatavaks koos kliendilepingu lõpetamise ja materjalide üleandmisega. Kaebetähtaja rikkumisele vaatamata kontrollis aukohus kaebuses toodud asjaolusid ning jõudis järeldusele, et kolmandate isikute tegevuses puudusid mis tahes rikkumised, mis võiksid tingida nende distsiplinaarvastutusele võtmise. Aukohus nõustus advokaatide selgitustega.
4.Kolmandad isikud Aivar Pilv, Merit Helm, Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi paluvad jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu ja selles on teadlikult moonutatud faktilisi asjaolusid. Praeguses asjas esitatud menetlusdokumentide metaandmetest nähtuvalt on need koostanud AB-st Aivar Pilv 2012. a-l lahkunud vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes on seejärel endaga seotud MP Inkasso OÜ nimel korduvalt esitanud AB Aivar Pilv advokaatide suhtes erinevaid alusetuid ja pahatahtlikke kaebusi (nt haldusasjad nr 3-13-1541, nr 3-14-51770 ja nr 3-131365), samuti on rikutud AB-le Aivar Pilv kuuluvat kaubamärgiõigust (tsiviilasi nr 2-1361634). Ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud, mistõttu võib eeldada, et ka praeguse kaebuse eesmärk on üksnes advokaatide maine kahjustamine ja advokaadibüroole kahju tekitamine. Nii aukohtule kui ka halduskohtule esitatud kaebused on üksnes paljasõnalised. Aukohus ei ole rikkunud HMS §-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi ning kaebaja sellekohased väited on ilmselgelt otsitud ja tõendeid on esitatud üksnes valikuliselt. Aukohtul puudus reaalne võimalus ja ka vajadus koguda asja lahendamiseks veel mingeid täiendavaid tõendeid. Kaebaja on rikkunud aukohtusse pöördumise tähtaega (AdvS § 16 lg 1), sest väidetavatest rikkumistest oli aukohtu poole pöördumise hetkeks möödunud 1,5–5,5 aastat ning tsiviilasjas nr 2-09-11136 tehtud otsuse jõustumisest oli samuti möödunud enam kui 6 kuud. Kaebaja väide menetlusega seonduvate dokumentide saamisest alles 2014. a suvel jääb arusaamatuks. Advokaatide tegevuse vaidlustamise ajendiks on kaebaja suhtes tehtud negatiivne kohtulahend, mille põhjustas kaebaja enda tegevus, mitte advokaatide minetused õigusabi osutamisel. Kolmandad isikud on teinud kliendi huvide kaitsmiseks endast parima. Aukohus on uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid objektiivselt ja jõudnud ainuõigele järeldusele, et kaebus on esitatud hilinenult ning advokaatide tegevuses puudusid mis tahes rikkumised.
5.Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2015 otsusega J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) kaebuse rahuldamata, nõustudes täielikult aukohtu 21.08.2014 protokollilises otsuses nr 16-9 toodud põhjenduste ja järeldustega, samuti vastustaja ja kolmandate isikute kohtumenetluses esitatud seisukohtadega, pidamata HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid kõiki üle korrata. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtumenetluse algatamist ja advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmist, vaid need otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse üksnes selleks, et aukohus vaataks tema taotluse nõuetekohaselt läbi (sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused) ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või sellest keeldumise kohta. Vastustaja ja kolmandad isikud on veenvalt põhjendanud ja tõendanud, et J.K.P Consult OÜ kaebus aukohtumenetluse algatamiseks oli esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega oluliselt rikkudes ning mitmed väidetavad distsiplinaarsüüteod olid ka aegunud. Seega saanuks aukohus lahendada J.K.P Consult OÜ kaebuse määrusega. Kuivõrd J.K.P Consult OÜ 3(8)
3-14-52526 kaebuses heideti advokaatidele ette ka väidetavaid kutse-eetika rikkumisi, siis oli aukohtul ikkagi õigus anda selles osas hinnang. Aukohtu protokollilise otsuse põhjendused (kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine ilma mõjuvate põhjusteta) ja resolutsioon (aukohtumenetluse mittealgatamine seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega) ei ole omavahel loogilises seoses ning jääb ebaselgeks, kas tegemist on otsuse või määrusega. Seega ei vasta aukohtu lahend HMS § 55 lg-st 1 tulenevale selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele. Selline vormiline puudus ei saanud siiski mõjutada lõpptulemust, sest aukohus on vaadanud J.K.P Consult OÜ kaebuse põhjalikult läbi ning kontrollinud kõiki kaebaja väiteid. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele tõendile, mis jäi aukohtul kogumata või arvestamata, mis lükkab juba iseenesest ümber väited HMS §-de 4 ja 6 ning kodukorra § 54 lg 5 nõuete rikkumisest. Alusetu on ka väide ärakuulamisõiguse rikkumisest, sest aukohus edastas advokaatide vastuse ka kaebajale, kuid viimane ei ole sellele reageerinud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (sh puuduvad viited arvesse võetud tõenditele) ning kohus on kohaldanud HKMS § 165 lg-t 2 ebaõigesti, sest aukohtu vaidlustatud otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Aukohus ei järginud HKMS-s sätestatud menetlusnorme ning vaatas asja läbi kaebajat istungile kutsumata ega määranud ka kirjalikus menetluses tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks. Aukohtu otsus on tehtud 21.08.2014, kuid kaebajale edastati advokaatide seletused alles 26.09.2014. Kaebaja sai taotluse aluseks olevatest asjaoludest teada 2015. a juunis ning on seda tõendanud. Kaebajale ei antud võimalust taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Aukohtu neid menetluslikke rikkumisi ei ole kohus otsuses üldse analüüsinud. Isegi kui advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg on möödunud, ei saa see olla põhjuseks jätta kaebus sisuliselt läbi vaatamata, sest aukohus võib viia läbi menetluse advokaadi tegevuse suhtes kutse-eetilise hinnangu andmiseks ka pärast distsiplinaarkaristuse määramiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Halduskohus on alusetult leidnud, et aukohus kontrollis J.K.P Consult OÜ kaebuse väiteid põhjalikult. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et A. Pilv rikkus kohtuistungil uuesti kutse-eetika nõudeid, süüdistades oma endist klienti tsiviilasjas dokumendi võltsimises. Samuti ei analüüsinud kohus kaebaja väiteid, et vastustaja esindaja A. Aaviku allkirjastatud dokumendid on koostanud AB Aivar Pilv töötaja KK. See viitab aukohtu ebaobjektiivsusele. Kaebaja eesmärgiks on, et aukohus arutaks advokaatide poolt toimepandud rikkumisi sisuliselt ning seda peaks tegema teine aukohtu koosseis.
7.Eesti Advokatuur vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on põhjendatult nõustunud nii aukohtu 21.08.2014 protokollilises otsuses nr 16-9 kui ka praeguses haldusasjas esitatud seisukohtadega ega ole rikkunud HKMS § 165 lg-t 2. Apellant on kohtumenetluses üksnes kritiseerinud aukohtu läbiviidud menetlust, jättes täielikult kõrvale aukohtu otsuse aluseks oleva asjaolu, et tema kaebus oli esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ning tal oli aukohtumenetluses võimalus korduvalt esitada oma seisukohti ja tõendeid. Aukohtule esitatud tõendid võimaldasid vastustajal anda ka sisulise hinnangu, et advokaatide tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Väide taotluse aluseks olnud asjaoludest alles 2015. a juunis teada saamise kohta jääb arusaamatuks. Ekslik on apellandi seisukoht, et aukohtumenetluses tuleb järgida HKMS sätteid, sest tegemist ei ole kohtu- vaid haldusmenetlusega. Aukohtul oli piisavalt tõendeid nii kaebuse esitamise tähtaegsuse kui ka selle sisulise põhjendatuse hindamiseks ning kaebaja ei ole toonud välja, milliseid tõendeid 4(8)
3-14-52526 tulnuks täiendavalt koguda või milliseid asjaolusid välja selgitada. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ning ärakuulamine ei eelda suuliste seletuste andmise võimalust. Apellatsioonkaebuses on ekslikult tuginetud advokatuuri varasemale kodukorrale. Kehtiv kodukord on vastu võetud Eesti Advokatuuri üldkogu 24.04.2013 otsusega. Menetlusdokumentide metaandmeid puudutavad apellandi väited ei ole asjassepuutuvad ning need on otsitud. Vastustaja esindaja A. Aavik töötas samuti varem AB-s Aivar Pilv ning kasutas muu hulgas advokaadibüroo dokumendiblankette, mille metaandmetes kajastub autorina KK (kes ei tööta AB-s Aivar Pilv juba enam kui 7 aastat). Lisaks on esmajoones oluline, et dokumendile on alla kirjutanud vastustaja esindaja, mitte mõni muu isik. Apellant on saanud realiseerida temale AdvS § 16 lg-st 1 tulenevat õigust, et aukohus vaataks tema kaebuse advokaatide tegevuse peale nõuetekohaselt läbi (sh ei saanud otsuses esinevad puudused mõjutada lõpptulemust). Advokaatide tegevuses distsiplinaarsüüteo mittetuvastamine ei riiva kuidagi kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1) ning ühestki õigusaktist ei tulene isikule õigus nõuda aukohtult menetluse algatamist või konkreetse sisuga otsuse tegemist (nt Tartu Halduskohtu 13.11.2009 määrus nr 3-09-2550; Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2010 määrus nr 3-09-2550; Tallinna Halduskohtu 29.10.2010 määrus nr 3-10-1037; 25.02.2011 määrus nr 3-11-187; 14.01.2013 määrus nr 3-12-2617; Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määrus nr 3-09-1589, 08.06.2010 määrus nr 3-10-1037; 31.12.2013 määrus nr 313-1538; 11.09.2014 määrus nr 3-14-51432; 07.11.2014 määrus nr 3-13-1365). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on aukohtumenetlus olemuselt internne menetlus, mille subjektiks on ainult advokaat, mitte huvitatud isik, kelle avaldus võib küll olla olnud aukohtumenetluse algatamise ajendiks. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta avalduse esitanud isiku subjektiivseid õigusi.
8.Kolmandad isikud Aivar Pilv, Merit Helm, Britta Oltjer ja Kairi Tuulmägi vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on hinnanud aukohtu protokollilist otsust objektiivselt ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kolmandad isikud jäävad kõiki varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning toetavad vastustaja vastuväiteid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmist, mida kinnitab ka ulatuslik kohtupraktika. Kuna kaebaja kaebeõigus ei ulatu aukohtu otsuse sisule, siis puudub tal võimalus vaidlustada seda osas, milles aukohus tuvastas, et advokaatide käitumises puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Seetõttu ei pidanud ka halduskohus vastavaid seisukohti otsuses põhjalikumalt kajastama. Aukohtu otsuse mõningad vormilised ebatäpsused ei tingi selle tühistamist (HMS § 58). Apellant ei ole suutnud näidata, et aukohus oleks rikkunud asja läbivaatamisel menetlus- või materiaalõiguse norme, mis võiks tuua kaasa otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse. Otsuse tegemisel on arvestatud kõigi aukohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega (advokaatide esitatud tõendid kummutasid üheselt J.K.P Consult OÜ väited) ning otsus on piisavalt põhjendatud. Aukohus ei pidanud avalduse läbivaatamisel lähtuma HKMS sätetest. Aukohtu seisukoht aegumise ja AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödalaskmise osas oli selge ja arusaadav ning halduskohus on seda põhjalikult käsitlenud. Apellandi väide õiguste rikkumisest hilisema teadasaamise kohta on otsitud, sest kaebaja on kasutanud õigusteadmistega esindajaid ka enne seda ning on varem ka ise õigusteenust osutanud. Kuna apellant on kogu aeg rõhutanud, et tema kaebus oli tähtaegne, siis on arusaamatu etteheide, et tal ei võimaldatud taotleda tähtaja ennistamist. Aukohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi, et asjas võiksid esineda mingid tähtaja ennistamise alused ja sellistele asjaoludele pole tuginetud ka kohtumenetluses. Samuti on ainetud väited aukohtu poolt tõendite kogumata jätmisest, sest apellant pole viidanud ühelegi puuduolevale tõendile. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud, sest selleks pole nähtud ette kindlat vormi ja aukohus võis asja lahendada kirjalikus menetluses, kus apellant sai oma seisukohad esitada. Vastustaja esitatud menetlusdokumente ei ole koostanud KK, kes lahkus advokaadibüroo assistendi 5(8)
3-14-52526 töökohalt juba 2008. a detsembris. Vastustaja esindaja on usutavalt selgitanud, et kuna A. Aavik on samuti varem töötanud AB-s Aivar Pilv, siis on ta üksnes kasutanud KK poolt kunagi loodud dokumendipõhjasid. Dokumentide metaandmetega seonduv ei oma asja lahendamisel ka tähtsust, sest igal juhul on dokumendid allkirjastanud vastustaja esindaja isiklikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
10.AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kes taotles aukohtumenetluse algatamist. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Seadus annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtumenetluse algatamiseks advokatuuri aukohtu poole ning saada sellele pöördumisele vastus. Ühestki õigusaktist ei tulene huvitatud isikule aga subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kaebeõiguse aluseks saab seega olla vaid aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6). Huvitatud isikule on seadusega antud õigus esitada taotlus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas tegemist on üldse süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2) ning kohus saab järelevalve teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotluse läbivaatamisel on järgitud menetlusreegleid, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Küsimus, kas algatada aukohtumenetlus ja milline otsus selle tulemusel teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2014 määrus nr 3-13-1365, p-d 15-16). Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda tuvastama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 17).
11.J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 16.07.2014 taotluse (II kd, tl 19-22) advokaatide A. Pilve, M. Helmi, K. Tuulmägi ja B. Oltjeri suhtes aukohtumenetluse algatamiseks ning aukohus jättis 21.08.2014 protokollilise otsusega nr 16-9 (I kd, tl 17-18p) aukohtumenetluse algatamata, sest taotlus oli esitatud pärast AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja advokaatide tegevuses puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused.
12.AdvS § 16 lg 1 teise lause kohaselt tuleb taotlus aukohtumenetluse algatamiseks esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Vaidlust ei ole olnud selles, et apellandi kliendisuhe advokaadibürooga algas 28.01.2009 (II kd, tl 26) ja lõppes 26.11.2012 (II kd, tl 52) ning 6(8)
3-14-52526 tsiviilasjaga nr 2-09-11136 seotud materjalid anti J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) uuele advokaadist esindajale üle 04.12.2012 (II kd, tl 11). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et AdvS § 16 lg-s 1 ettenähtud 6-kuuline aukohtu poole pöördumise tähtaeg hakkas kulgema materjalide uuele esindajale üleandmisele järgnevast päevast ehk 05.12.2012. Seega tulnuks apellandil aukohtu poole pöörduda hiljemalt 05.06.2013. Asjas puuduvad igasugused andmed ja väited selle kohta, et apellandi uuele esindajale oleks üle antud puudulikud materjalid või oleks osa varasemate esindajate tegevusest saanud J.K.P Consult OÜ-le (likvideerimisel) teatavaks alles hiljem. AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemahakkamist ei ole põhjust siduda tsiviilasja nr 2-09-11136 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisega, sest Riigikohtu 06.11.2013 määrusega nr 3-7-1-2-664 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2013 otsus (I kd, tl 167-176p) ega samas asjas tehtud Harju Maakohtu 15.02.2013 otsus ei sisaldanud ühtegi etteheidet advokaatide tegevuse suhtes, mistõttu ei saanud advokaatide kohustuste väidetav rikkumine ka apellandile selguda alles nende kohtuotsuste jõustumisel.
13.J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) ei ole aukohtu- ega halduskohtumenetluse ajal toonud välja ainsatki mõjuvat põhjust, mis saaks anda aluse aukohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. Apellandi väidetest võib järeldada üksnes seda, et talle selgus advokaatide tegevuse õigusvastasus ja kaebusega aukohtu poole pöördumise võimalus alles 2014. a mais või juunis (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2016 istungi protokoll, lk 2 – III kd, tl 80 pöördel), kuid selline argument ei saa ringkonnakohtu hinnangul õigustada tähtaja väga olulist möödalaskmist. Oma õiguste rikkumises ja rikutud õiguse kaitsmise võimalustes peab puudutatud isik jõudma selgusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 18). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Lisaks näeb HMS § 34 lg 3 ette, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Praegusel juhul möödus viimati nimetatud tähtaeg 05.06.2014, kuid kaebus esitati 16.07.2014. Eeltoodut arvestades ei ole aukohtule põhjust heita ette, et apellandile ei antud võimalust taotleda tähtaja ennistamist.
14.Kuna J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) kaebus aukohtule oli esitatud ilmselgelt hilinenult ja sellel põhjusel ei pidanud aukohus kaebuses toodud väiteid üldse sisuliselt hindama, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust apellandi muud etteheited aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsustamise menetlusele (sh ärakuulamise osas). Seejuures on täiesti asjakohatud apellandi viited aukohtu poolt halduskohtumenetluse normide mittejärgimisele, sest aukohtumenetluses kohaldatakse AdvS § 17 lg 7 kohaselt advokatuuri kodukorras (RT III, 15.10.2013, 6) ja haldusmenetluse seaduses sätestatut. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi selle seisukohaga, et kuna aukohtu otsuse resolutsioonist nähtuvalt jäeti aukohtumenetlus A. Pilve, M. Helmi, B. Oltjeri ja K. Tuulmägi tegevuse suhtes algatamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (st sisulisel põhjusel, mitte aukohtu poole pöördumisega hilinemise tõttu), siis ei olegi J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) poolt aukohtule esitatud kaebuse tähtaegsuse küsimus enam oluline. Selline lähenemine jätaks põhjendamatult tähelepanuta kogu aukohtu otsuse põhjendava osa, millest nähtub selgelt, et aukohus hindas kaebuse mittetähtaegseks ega pidanud tähtaja ennistamise aluste esinemist usutavaks. Küll aga annab AdvS § 16 lg 2 aukohtule õiguse algatada aukohtumenetlus ka enda algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ning aukohus ei ole seejuures seotud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtajaga, vaid saab aukohtumenetluse algatada kahe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada 7(8)
3-14-52526 distsiplinaarsüüteo tunnustest (AdvS § 16 lg 3). Kuivõrd praegusel juhul laekus aukohtule teave advokaatide väidetavast distsiplinaarsüüteost 16.07.2014, siis olnuks tal 21.08.2014 otsuse tegemise ajal iseenesest võimalik algatada aukohtumenetlus omal initsiatiivil (kui ta leidnuks, et advokaatide tegevuses tõepoolest esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused), kuid selline aukohtu otsustus ei puudutaks kuidagi kaebaja subjektiivseid (menetluslikke) õigusi ega ole hõlmatud AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigusega.
15.Apellandi väide, et A. Pilv rikkus praeguses asjas peetud Tallinna Halduskohtu 20.10.2015 istungil uuesti advokaadi kutse-eetika nõudeid, ei ole asjassepuutuv, sest halduskohus ei vii advokaatide tegevuse suhtes läbi distsiplinaarmenetlust. Samuti ei saa aukohtu vaidlusaluse otsuse ebaobjektiivsust kinnitada ega praeguse vaidluse lahendamist mõjutada asjaolu, et vastustaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide metaandmed sisaldavad A. Pilve advokaadibüroo kunagise töötaja nime.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb J.K.P Consult OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et J.K.P. Consult OÜ (likvideerimisel) on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot (III kd, tl 8) ja kandnud õigusabikulusid kokku 1950 eurot (III kd, tl 59-64; III kd, tl 78-79). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.