Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
08.02.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-51207
Tsiviilasi
OÜ IBSpankrotiavaldus
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik OÜ IBS (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku esindaja juhatuse liige JS ja volitatud esindaja Irina Nezgovorova Ajutine pankrotihaldur advokaat Heikki Ojamaa (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, aadress Tatari 25, 10116 Tallinn, telefon 50 14 196, e-post heikki.ojamaa @mmab.ee)
XXX) pankrot
sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku tegevuses tehingud ja toimingud, mille suhtes tuleks kaaluda vara tagasivõitmist või tagasinõudmist. Kuna ajutisele haldurile ei ole üleantud äriühingu raamatupidamise alusdokumente ega raamatupidamise andmebaasi, on ajutine haldur esitanud omapoolse seisukoha talle arvamuse koostamise ajaks esitatud dokumentide alusel. 18.05.2012.a on OÜ IBS võõrandanud kaubiku Renault CLIO ( reg. nr XXX) OÜ-le PT(registrikood XXX). Ühestki võlgniku pangakonto ajaloo väljatrükist ei nähtu, et OÜ PT oleks omandatud Renault Clio eest üldse mistahes ostuhinda tasunud. 30.05.2012.a on OÜ IBS võõrandanud sõiduki STEMA (reg. nr XXX) OÜ-le PT(registrikood XXX). Ühestki võlgniku pangakonto ajaloo väljatrükist ei nähtu, et OÜ PT oleks omandatud Renault Clio eest üldse mistahes ostuhinda tasunud. Võlgniku juhatuse liige JS oli perioodil 03.04.2009 12.06.2012 (so. tehingu tegemise ajal) OÜ PT osanik (kuni 06.06.2012.a.) ja juhatuse liige. 22.05.2012.a on OÜ IBS võõrandanud sõiduki SOLIFER ARTIC 500L (kere tüüp: elamu) (reg. nr XXX) JS(isikukood XXX). Ühestki võlgniku pangakonto ajaloo väljatrükist ei nähtu, et JS oleks omandatud SOLIFER ARTIC 500L eest üldse mistahes ostuhinda tasunud. Lisaks eeltoodule vajavad täiendavat kontrolli ja analüüsi võlgniku AS-i Swedbank pangakaartidega nr K:XXXXXXXXX ja nr K:XXXXXXXX teostatud sularaha väljavõtmised ning nende seos võlgniku majandustegevusega. Võlgnik on teinud OÜ-le RTE (registrikood XXX), kelle juhatuse liige ja osanik on Juri Smirnov, ülekandeid, mis vajavad täiendavat kontrolli nende põhjendatuse osas. Võlgniku püsiva makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul äriregistrile edastatud majandusaasta aruannete alusel pidada hiljemalt 2012.a. kolmandat kvartalit. Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud perioodi 01.01.2011-31.12.2011 kajastavast ja äriregistrile esitamata majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnikul oli seisuga 31.12.2011 vara kokku 591 336 eurot, millest 220 207 eurot põhivara ja 371 129 eurot käibevara. Seejuures perioodi alguses, so. 01.01.2011 seisuga oli võlgnikul vara bilansilises väärtuses 859 567 eurot, mistõttu on võlgniku vara vähenenud ainuüksi perioodil 01.01.201131.12.2011 summas 268 231 eurot, millest käibevara on vähenenud 228 259 euro ulatuses. Samal perioodil teenis võlgnik kahjumit – 8 500 eurot. Perioodil 01.01.2012-16.11.2012 on võlgniku vara vähenenud summas 383 732 eurot, millest käibevara on vähenenud 371 129 euro ulatuses. Samal perioodil teenis võlgnik kahjumit – 363 470 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku käibevara oluline vähenemine perioodil 01.01.2011-16.11.2012 kokku summas 599 388 eurot avaldanud olulist mõju võlgniku maksejõuetuse tekkimisele. Võlgniku kirjalike selgituste kohaselt on ettevõttel 3 (kolm) kehtivat töölepingut. Ajutisele haldurile ei ole teada, miks ei ole võlgnik lõpetanud nimetatud töölepinguid, kuid arvestades, et võlgnikul majandustegevus puudub, võib töölepingute õigeaegne lõpetamata jätmine tähendada juhtimisviga. Endiste ja praeguste töötaja ees on võlgniku esitatud andmetele tuginedes võlgnevus tasumata töötasu eest kogusummas 5 225 eurot (bruto) ajavahemiku eest 01.05.2012-31.05.2012. Pankrotiavaldusele lisatud AS Citadele banka Eesti filiaali lepingu ennetähtaegne ülesütlemise teade ja nõue kohustuste täitmiseks on dateeritud 20.09.2012. Nimetatud nõudekirja kohaselt nõuti võlgnikult võlgnevuse kogusummas 194 279,16 eurot tasumist. Seejuures nähtub samast nõudekirjast, et AS Citadele banka Eesti filiaal on võlgnikule vastava hoiatuse ja nõudekirja edastanud esmakordselt 23.07.2012, milles on võlgnikku hoiatatud lepingu ülesütlemisest juhuks, kui nõutud kohustusi ei täideta. Samas nähtub täitemenetluse registrist, et võlausaldaja AS Citadele banka Eesti filiaal on võlgniku suhtes kõnealusest nõudest tuleneva sundtäiteasja nr 007/2012/8822 algatanud 07.11.2012 ning millest tulenevad kohustused on käesoleva ajani täitmata. 15.05.2012 on kohtutäitur Mati Kadak algatanud sundtäiteasja nr 008/2012/1723 võlausaldaja SS avalduse alusel, nõude summaks 145 992,17 eurot, mis on käesoleva ajani täitmata. Seega oli seisuga 07.11.2012 võlgniku vastu sundtäitemenetlusi algatatud kogusummas 340 271,33 eurot ning vastavatest menetlustest tulenevad nõuded on käesoleval ajani rahuldamata.
Ajutine haldur on seisukohal, et püsivad majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne hiljemalt 2012. majandusaasta kolmandas kvartalis, so. hiljemalt 31.09.2012.a, kui oli selge, et ei suudeta täita SS ja AS Citadele banka Eesti filiaali nõudeid. Välja on kujunenud maksejõuetus. Võlgniku varalisest seisust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil 04.02.2013 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus välja mõista ajutise halduri tasu pankrotivara arvelt. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ IBS pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Heikki Ojamaa. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara 207 704,16 euro ulatuses ja kohustusi 838 681,47 euro ulatuses. Võlgnik on maksejõuetu, kuid olemasolevad rahalised vahendid katavad ära edasised pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on tuvastanud mitmeid võlgniku tehinguid ja toiminguid, mille suhtes võib esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna OÜ IBS vara ei kata tema kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. Läbi tuleb viia täiendav analüüs sularaha ja arveldusarvelt nähtuvate tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, samuti analüüsida käibevara liikumist, käibevara vähenemist, samuti tehinguid käibe- ja põhivaraga, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatuse poolt on jäetud täitmata ÄS 180 lg 51 tulenev juhatuse liikme kohustus. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet
kohustatud andma võlgniku juhatuse liige JS (isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige JS on kohustatud hiljemalt 20.02.2013 haldurile üle andma äriühingu dokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Juri Smirnovi trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 25 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 2 225 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 734,25 eurot, kokku 2 959,25 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 89 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 2 225 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 734,25 eurot, kokku 2 959,25 eurot ajutise pankrotihalduri Heikki Ojamaa kasuks välja mõista pankrotivarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.